tag:blogger.com,1999:blog-19484375850617251592024-03-18T02:48:03.869-07:00Karmo Tüüri blogiVenemaast ja mitte ainultKThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.comBlogger1533125tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-48410396664943402024-03-18T02:18:00.000-07:002024-03-18T02:18:24.058-07:00Kolm põhjust, miks me ei tohi tunnustada Puutinivalimisi<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0xiXxvxE1OQ89pYyK3AxmIS6MZnOor9CZ4EiYvulEU-xtE57a6VXUs27EzzM9fXPd7NmrOKiBwyA26ZqYEuv6e2JLxdNgWMhNb5luVra6u9jt9oEFGjIirnQ_w-60NA4Lrz4DJeVusloHZReV2RMcsoejdqJw0UEqOb2O6GtGkleWJx54Rapl3_QRL9ju/s1001/kolm%20p%C3%B5hjust.JPG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="176" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0xiXxvxE1OQ89pYyK3AxmIS6MZnOor9CZ4EiYvulEU-xtE57a6VXUs27EzzM9fXPd7NmrOKiBwyA26ZqYEuv6e2JLxdNgWMhNb5luVra6u9jt9oEFGjIirnQ_w-60NA4Lrz4DJeVusloHZReV2RMcsoejdqJw0UEqOb2O6GtGkleWJx54Rapl3_QRL9ju/w200-h176/kolm%20p%C3%B5hjust.JPG" width="200" /></a></div>Vladimir Putini saamist veel üheks tähtajaks Venemaa Föderatsiooni presidendiks ei saa tunnistada legitiimseks. See seisukoht on üsna laialt teada, kuid nüüd ma proovin lisada siia kolm argumenti et MIKS seda ette teada tulemust ei saa tunnustada. <br /><br />Hüüda see mitte-tunnustamine välja loosungina või emotsionaalse purtsatusena on üks asi, kuid esitada selle mõtte toestuseks välja ratsionaalseid argumente on hoopis teine. Ning nagu ammu teada, on kõige parem kui neid argumente on kolm – niipalju jõuab meeles pidada soovi korral igaüks. <br /><br /><b><i>Esiteks – Valgevene <br /></i></b><br />Esiteks on alati hea tugineda mingitele varasematele ja arusaadavatele pretsedentidele, sarnastele juhtumitele. Võrdlused on kasulik ja õpetlik meetod, isegi kui võrdlus toob välja ka erinevusi. <br /><br />Valgevene poliitiline süsteem ja õhustik on üsna sarnane Venemaaga ja muu maailma pretensioonid sealsetele „presidendivalimistele“ on üsna samasisulised. Viimatised „valimised“ Valgevenes toimusid samamoodi mitte-vabalt, mitte-võistlevalt, poliitiliste repressioonide tingimustes ning ... tadaaaa ... Läänemaailm teatas, et ei tunnusta enam Aleksandr Lukašenkat presidendina. <br /><br />Jah muidugi, siin on ka erinevus, et on olemas alternatiivne kandidaat, keda vähemalt formaalselt käsitleda kui mõnevõrra legitiimsemat oma riigi esindajat, Venemaa puhul seda hetkel nii reljeefselt näha pole. <br /><br /><b><i>Teiseks – Krimm <br /></i></b><br />Krimmi kaaperdamine 10 aastat tagasi ja selle õigustuseks korraldatud „referendum“ annab meile veelgi sisulisema argumendi. Nii nagu ei saa iga tsirkust nimetada referendumiks, mille tulemusi peaks ülejäänud maailm tõsiselt võtma, nii samamoodi ei saa igat tsirkust nimetada valimisteks. <br /><br />Krimmi kaaperdamine, Ida-Ukraina piirkondade okupeerimine ja täiemahuline röövsõda Ukraina vastu avas täielikult Venemaa praeguse režiimi kuritegeliku olemuse, millest varem sooviti enamasti mööda vaadata, isegi peale Venemaa sissetungi Gruusiasse. <br /><br />Vladimir Putin on nüüdseks kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, süüdistatuna laste deporteerimises Ukraina vallutatud territooriumitelt. Kui see kurjategija proovib luua endale immuniteeti „valimiste“ korraldamise ja oma ametivolituste pikendamise näol, siis juba see on piisav põhjus seda protseduuri ning tulemust mitte-siduvaks pidada. <br /><br /><b><i>Kolmandaks – „valimiste“ korraldus okupeeritud territooriumitel <br /></i></b><br />Valimised muutuad legitiimseks siis, kui on järgitud terve rida tüütuid, kuid tarvilikke protseduure. Alates valimisnimekirjade koostamisest (kes saab osaleda, kes mitte), kandidaatide ülesseadmisest jne kuni valimiskampaania korraldamiseni ja valimisprotseduuride läbipaistvuseni. <br /><br />Isegi kui me oletaks, et kõigi nende protseduurireeglitega on asjad enam-vähem OK Venemaal endal, siis kõik selle keerab pea peale valimiste korraldamine okupeeritud aladel. See asjaolu, et Venemaa on need enda põhiseaduslikuks osaks kuulutanud, pole hetkel oluline. Oluline on, et need alad on Venemaa kontrolli all ainult osaliselt ning valimis-imitatsioon toimub sõjategevuse tingimustes. <br /><br />See viimane argument muudab mitte-tunnustatavaks ka kogu muu protsessi. Isegi kui kuskil Omskis või Tomskis toimuks kõik otsekui valimisreeglistiku õpiku alusel, tühistab naaberriigi osade okupeerimine ning nendel iseenda „legitiimsuse“ ja „normaalsuse“ tõestamine sõja tingimustes kõik muu. <br /><br />Enesest lugupidamise küsimus <br /><br />Seega – mis iganes tulemusega ei lõpeks reedest pühapäevani kestvev valimiste imitatsioon, ei ole muul maailmal mingit alust pidada neid legitiimseks ja siduvaks. Vladimir Putin pole enam tunnustatav Venemaa Föderatsiooni presidendina. <br /><br />Muidugi võib esitada küsimuse – aga mis sellest muutub, et kas meie seda tunnustame või mitte? Kas Vladimir Putini kui usurpaatori võim sellest väheneb näiteks Venemaal sees või mingites rahvusvahelistes formaatides, kus teda tahetakse tunnustada (nt BRICS süsteemis)? <br /><br />Vastus sellele küsimusele on umbes sama mis küsimusele „kas sanktsioonide kehtestamisel on mõtet?“ Esiteks on mõtet küll, sest rahvusvaheliste suhete keskkond koosneb suuresti erinevate signaalide mustritest. Rakendades mingi karistusmeetme, anname me signaali selle kohta, mida me aktsepteerime ja mida mitte. Ja lõppkokkuvõtteks – see annab meiel võimaluse säilitada enesest lugupidamine, et me ei peaks punastama vastusena küsimusele: „aga mida mina olen teinud?“<div>---</div><div>lugu ilmus <a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120278412/karmo-tuur-juba-enesevaarikuse-huvides-ei-tohi-parast-tanast-putinit-enam-presidendiks-nimetada" target="_blank">siin</a></div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-35834856066990852162024-03-13T23:22:00.000-07:002024-03-13T23:22:33.728-07:00Разбор полётов: paavst, Portugal, Europarlament, Venemaa<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQtYGwy4HDkSHCBnlu0vSuO6bJKrttWARMPhBPhm-A17ck126Lq8F22eROdutFx-N34SUzf8zgWshG_aZsepfpXBWbGUqB7Fh1AKuOwPQ7BPPYjllNibiyMgNEF04C9eIpACaeRNqVH7nerYBA_en_q3lXvQS4f4TNIA-mQO2EtRd_ermWZX-84LeL-OvG/s815/razbor%202024.03.13.png" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="193" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQtYGwy4HDkSHCBnlu0vSuO6bJKrttWARMPhBPhm-A17ck126Lq8F22eROdutFx-N34SUzf8zgWshG_aZsepfpXBWbGUqB7Fh1AKuOwPQ7BPPYjllNibiyMgNEF04C9eIpACaeRNqVH7nerYBA_en_q3lXvQS4f4TNIA-mQO2EtRd_ermWZX-84LeL-OvG/w200-h193/razbor%202024.03.13.png" width="200" /></a></div>- paavsti "valge lipu" sõnum läks omadega nii metsa, et tema abilised pidid hakkama seletama, et mida too "tegelikult" mõtles ja öelda tahtis<br /><br />- Portugali järjekordsed, juba kolmandad erakorralised parlamendivalimised ei pruugi jääda viimaseks, aga see toimib väga ilusa õppematerjaline parlamentaarse esindusdemokraatia kui valitsusvormi kohta, koos kõigi oma sissekirjutatud vigadega<br /><br />- see, et Europarlament proovib Euroopa Komisjoni kohtu alla anda, on suurepärane uudis, näidates teed, kuidas ka siin on võimalik parlamentaarse kontrolli kehtestamine täitevvõimu üle<br /><br />- Venemaa Riigiduumas on taaskord arutlusel võimalus kuulutada Krimmi üleandmine Ukrainale Hruštšovi poolt õigustühiseks. Ainult et see ei muuda mingil moel ära asjaolu, et kuriteo toimepanemise hetkel - Krimmi kaaperdamise ajal - kehtinud õigusraamistiku järgi oli Krimm ikkagi Ukraina territoorium<br /><br />Saatejuht Pavel Ivanov, külalisteks Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järelkuulatav <a href="https://r4.err.ee/1609268744/razbor-poljotov">siit</a>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-70506918814925674892024-03-12T23:42:00.000-07:002024-03-12T23:42:34.860-07:00Putini vasakpööre<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZixMI0Iv-bhiZ4FU6IpM9-njSMvxuJUq2wb1qPiTOUDMv_dPnlBF0asWTN9n2BXNlYh7UmPF6r-gnwPp6edZqi8sPGt-CTe06KcVz7hBISlQZ2wxzl32lfCwfl0z5tGcXKWHCy06vRZFkzfOvLQnUfViukSdH3WbqmNee-nCrUO4Tc-xh6IL_6iijX5gY/s885/putini%20vasakp%C3%B6%C3%B6re.JPG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZixMI0Iv-bhiZ4FU6IpM9-njSMvxuJUq2wb1qPiTOUDMv_dPnlBF0asWTN9n2BXNlYh7UmPF6r-gnwPp6edZqi8sPGt-CTe06KcVz7hBISlQZ2wxzl32lfCwfl0z5tGcXKWHCy06vRZFkzfOvLQnUfViukSdH3WbqmNee-nCrUO4Tc-xh6IL_6iijX5gY/w159-h200/putini%20vasakp%C3%B6%C3%B6re.JPG" width="159" /></a></div>Venemaa võimu ja varade vaheline suhe on taas pöördumas vasakule, see tähendab riigi ülemvõimu poole. Seekord on põhjuseks mitte niivõrd riiklik ideoloogia, kuivõrd Venemaa võimu usupeerinud Vladimir Putini isiklik soov üles ehitada uus lojaalsusvõrgustik. <br /><br />Parem-vasak skaala on viimasel ajal nii lootusetult väärkasutust leidnud, et ma enamasti panen pahaks selle kasutamist. Seekord proovin aga ise seda pruukida, aga enne seletan mida ma selle all silmas pean. Nimelt seda kõige lihtsamat, majanduspoliitilist telge. Skaala vasakpoolne ots = rohkem riigipoolset kontrolli, parempoolne = vähem riigi sekkumist. <br /><br />Lihtlabasel kadedusel ja ahnusel baseeruv idee varade ümberjagamisest pole midagi uut. Läänelikus kultuuriruumis esitatakse seda tihti „sotsiaalse õigluse“ loosungi all, Venemaal pole sääraste sõnafiltrite kasutamisest eriti kunagi hoolitud, isegi nõukogude korra ajal oli see „sotsialistlik unistus“ nii hõredalt läbipaistev, et siiralt ei uskunud selle sisse praktiliselt mitte keegi. <br /><br /><b><i>Jeltsini aegne parempööre <br /></i></b><br />Igatahes sai Nõukogude korra lõppemise järel see variseri mängimine otsa. Tegelikult sai see otsa juba varem, nõukogudeliku majandusmudeli kokkuvarisemise ajal, kuid Jeltsini ajal see muutus valitsevaks riigikorralduslikuks mudeliks. „Võtke nii palju iseseisvust kui suudate alla neelata“ – see kehtis mitte ainult Venemaa regioonide kohta öelduna. <br /><br />Ettevõtlikum seltskond suutis asja nii edukalt kasutada, et nõukogude aegsest „rahva omandi“ müüdist jäid vaid räbalad järgi. Erastamine toimus sellise raginaga, et mõistagi sündis koletutes kogustes ebaõiglust kui ebaõigust, nii sotsiaalses kui juriidilises mõttes. <br /><br />Igatahes sünnitas too ajastu mõiste „oligarhid“ ja Kremlit hakati kujutama mitmetornilisena ning võimu seitsmepäise pankurina. Ajutiselt nihkus raskuskese skaala paremasse otsa, kus rahal oli suurem kontroll võimu üle kui riigi kontroll majanduse üle. <br /><br /><b><i>Putin alustas paremalt <br /></i></b><br />Putin alustas Peterburi kui megapolise välismajanduse kuraatorina ning nägi väga lähedalt, kui saamatu oli riigipoolne kontroll ning kui suurte jõgedena voolas raha eelarve asemel isiklikesse taskutesse. Ootamatult presidenditoolile sattununa (tal puudusid selleks nii eeldused kui ambitsioonid) suutis ta aga justnimelt eelarveliste jõu- ja kontrollstruktuuride toel ja mõjul ennast koguda ning hakata oligarhilist süsteemi lammutama. <br /><br />Asja mõte oli väga lihtne, luua „uus eliit“, uus omanike kiht, kes olid personaalselt tänulikud Putinile. Uutele/vanadele omanikele anti jõuliste võtete abil mõista, et need varad võivad küll jääda nende omandusse, kuid nad peavad vastutasuks jääma poliitiliselt passiivseks, mitte enam sekkuma. <br /><br />Kõige nähtavam ja mõneti viimasem oli ilmselt Jukose/Hodorkovski juhtum, kui saavutati omamoodi tasakaalupunkt. Riik sekkus küll üha enam majandusse ja toimusid ka pidevad pahatahtlikud ülevõtmised, kuid suuremate varade hoidjatel oli ikka veel võimalik oma vahendeid riigist välja kantida ja/või kasvõi formaalselt allutada välismaal registreeritud katus-organisatsioonidele, nö „offshoriseerida“ (sõnast „offshore“ ehk mugavuriigis registreeritud juriidilisele kehale allumine). <br /><br /><b><i>Riigirong pöördub vasakule <br /></i></b><br />See termin „offshoriseerumine“ on oluline, kuna nüüdseks on välja kuulutatud „de-offshoriseerimine", st kõik olulised aktiivid tuleb tuua Venemaa jurisdiktsiooni. Ettevõtjal endal on võimalik küll füüsilise isikuna jääda Läände elama, kasõi koos perekonnaga, kuid siis kaotab ta kontrolli oma senise vara üle. <br /><br />Viimatine ja säravaim näide Tšeljabinski metallihiiglase „deprivatiseerimine“. See tähendab et aastakümnete taguses privatiseerimis-protsessis leiti väidetavaid vigu ja objekt kuulub seniselt omanikult (Juri Antipov) äravõtmisele. <br /><br />Protsessi taga on jällegi uus ja lihtne loogika. Senised ja/või uued omanikud võivad olla varade haldurid, kuid nüüd pole passiivsusest enam piisav. Kui eelmises tsüklis pidi ettevõtja „mitte sekkuma“ poliitikasse, siis nüüd ta peab olema innukalt ja püüdlikult režiimi toetav. <br /><br /><b><i>Mitte nihe, vaid pööre <br /></i></b><br />Kokkuõtteks saab möönda, et Putin alustas põhiseaduse üle põlve murdmisega ning lõpetab nüüd lähipäevil ette ebalegitiimsete „valimistega“ uue lojaalsusvõrgustiku ülesehitamist. Kõik vähegi oluline peab Venemaal nüüd olema aktiivselt Vladimir Putinile ustav (üsna stalinlikul moel). <br /><br />Alguses mõtlesin artiklit sõnastada kui „vasaknihe“, kuid teksti valmimise käigus mõistsin, et see pole enam nihe, vaid suisa pööre. Jeltsini-aegsest suhtelisest parempoolsusest, liberaalsusest ja demokraatiast (niipalju kui see Venemaal iial võimalik on olnud) on nüüd tehtud personalistlik, illiberaalne ja vasakpoolne moodustis, kus riigi ülimuslikkusele rõhudes on jõutud sõjaliselt agressiivse monstrumini. <br /><br />Lõpulõigus pean vajalikuks üle rõhutada – parem-vasak skaala on vigane, kuid riigi sekkumise määra mõõdikuna arusaadav. Vladimir Putin peab ennast riigi kehastuseks ning allutab kõike endale. Meie jaoks seisab ees aga moraalne otsus: kas me tunnustame seda usurpaatorit legitiimse riigipeana või mitte. <br />---<div>lugu ilmus <a href="https://arvamus.postimees.ee/7977249/karmo-tuur-putin-ehitab-uut-lojaalsusvorgustikku-riigis-toimub-selge-poore" target="_blank">siin</a></div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-41187670759481877552024-03-09T00:14:00.000-08:002024-03-09T00:14:18.974-08:00ETV+ Epitsentr: kas peaksime olema valmis Ukrainat toetama veelgi otsustavamalt? <div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDCNxv1Y_u595WRdJ2K77dNulq9fbqjpIbz92Y0qkMx1PESoVsJOqw7xGaj1FE6ttPwNQlmP3BeiMtlamdt1CeagAr2AOyHbgE9gF9IK8yDrGFp2kaT51S2p3vT2MGqLprtu1vjyjGKK818pGYGQ7oyz6PA9Rlu4Gyhx6Av5gUdOjMd0BsDKiS-8sVpW6d/s1595/etv+%20epicenter%202024.03.06.JPG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="98" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDCNxv1Y_u595WRdJ2K77dNulq9fbqjpIbz92Y0qkMx1PESoVsJOqw7xGaj1FE6ttPwNQlmP3BeiMtlamdt1CeagAr2AOyHbgE9gF9IK8yDrGFp2kaT51S2p3vT2MGqLprtu1vjyjGKK818pGYGQ7oyz6PA9Rlu4Gyhx6Av5gUdOjMd0BsDKiS-8sVpW6d/w200-h98/etv+%20epicenter%202024.03.06.JPG" width="200" /></a></div>See pealkirjas toodud küsimus oligi kogu saate teemaks. Etteruttavalt võib öelda, et kõik saates osalised vastasid sellele küsimusele jaatavalt, publiku arvamus oli aga üsna vastupidine: 70% oli vastu ja 30% poolt.<br /><br />Tõukekohtadeks a) Macroni poolt õhku visatud mõte võimalikust vägede saatmisest Ukrainasse ja b) Saksa Tauruse rakettide saatmise ümber käiv segadus. <br /><br />See võib olla suurepärane avang järgmisele tasemele Ukraina toetamises. Umbes samamoodi nagu alguses oldi üldse relvastuse saatmise vastu, siis rakettide üleandmise vastu, seejärel tankide, hiljem lennukite jne ... mis algsest isegi võimaluse eitamisest jõudis üsna kiirelt reaalse lahingvõimekuse "tekkimiseni" Ukraina poolel. <br /><br />Minu enda seisukoht: just meie otsustamatus on olnud põhjuseks, miks see sõda kestab nüüd juba üle kahe aasta. Otsustavuse musternäidis: Iraagi väljalöömine Kuveidist 1991.a. Praegune otsuskindlus võiks aga väljenduda alustuseks selles, et antakse Ukrainale kõik see, mida on kokku lubatud.<br /><br />Saatejuhtt Andrei Titov, külalisteks stuudios Artjom Dudtšenko, Pavel Solovjov, Igor Taro ja Karmo Tüür, videosilla vahendusel Kiievist Aleksei Melnik. Saade järelvaadatav <a href="https://etvpluss.err.ee/1609261571/jepicentr">siit</a>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-12900491587255216882024-03-08T05:57:00.000-08:002024-03-08T05:57:48.023-08:00Разбор полётов: Macroni avaldus, Taurus, Naval'nõi jne<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIErYHYpZSljFms5o8FbFbu9gDi8H5KVwKdJ8jH6tpox9jl6rICy6wcmDcHsPV2wNW1zzRU-0mZS6x3_5lk20tA50oLCWmowenjx89Cy_5SW07xzkQ8LXF3Kg0DtqAXPb8QMvLvHNdUGHUo4fojVLXFG7eBBhdwtaTBInY9RaZJHg1FzQirbKcDoQE2u6g/s838/razbor%202024.03.06.png" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIErYHYpZSljFms5o8FbFbu9gDi8H5KVwKdJ8jH6tpox9jl6rICy6wcmDcHsPV2wNW1zzRU-0mZS6x3_5lk20tA50oLCWmowenjx89Cy_5SW07xzkQ8LXF3Kg0DtqAXPb8QMvLvHNdUGHUo4fojVLXFG7eBBhdwtaTBInY9RaZJHg1FzQirbKcDoQE2u6g/w193-h200/razbor%202024.03.06.png" width="193" /></a></div>- Macroni avaldus vägede Ukrainasse saatmise võimalikkusest - strateegilise kommunikatsiooni suurepärane näide, kuidas sõnad hakkavad elama oma elu, tuues tulemusi ilma reaalsete vägede liigutamiseta<br /><br />- Taurus raketid kui samamoodi stratkom näide - need raketid juba osalevad (inforelvana) sõjas, isegi mitte veel kohale jõudnuna<br /><br />- Naval'nõi matused kui omapärane protestivorm <br /><br />- Putini aastakõne<br /><br />- Transnistria pöördumine Moskva ja kogu muu maailma poole<br /><br />- USA valimiste vaheetapp<br /><br />Saatejuht Andrei Titov, kõnelemas Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järelkuulata <a href="https://r4.err.ee/1609262051/razbor-poljotov">siit</a> <br /><br />KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-11214592654389862932024-03-06T22:38:00.000-08:002024-03-06T22:38:24.816-08:00Valimistest ja vangidest<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSoabVGxQaYu961EtSqvRmmwIFZQyhwcllr9tOVx0WTYHDYWSzTjNpOU1yBOGggHK3LJyXwg-IIlMvaQegf3j0GSIaArqlXHxHV7oQTpB93QE8Bw4TOf1OLWpUpOxgORPFtKdxNbptYMLw7ljpetfW0YFtImJD9DsDIa5VaoD0nDJxOTasANSUx1rVEk-n/s838/valimistest%20ja%20vangidest.JPG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="51" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSoabVGxQaYu961EtSqvRmmwIFZQyhwcllr9tOVx0WTYHDYWSzTjNpOU1yBOGggHK3LJyXwg-IIlMvaQegf3j0GSIaArqlXHxHV7oQTpB93QE8Bw4TOf1OLWpUpOxgORPFtKdxNbptYMLw7ljpetfW0YFtImJD9DsDIa5VaoD0nDJxOTasANSUx1rVEk-n/w200-h51/valimistest%20ja%20vangidest.JPG" width="200" /></a></div>- Venemaal oleks justkui tulemas valimised, mis kõigi formaalsete tunnuste järgi on nagu päris. Ühed väga ja niivõrd erilised valimised, et nad ei toimu Ühtsel Valimispäeval (kõik muud kohalikud, regionaalsed ja üleriigilised valimised toimuvad ühel sügisesel nädalavahetusel), vaid omaette sündmusena kevadel. Eriline värk ja eriline korraldus, kus kandidaat nr.1 ei osale valimisdebattides, ülejäänud kolm peavad aga telekaamerate ees pidama surmigavaid debati-imitatsioone, mida ei vaevu vaatama ka enamik VF enda asjaomaseid inimesi<br /><br />- Naval'nõi matused olid erakodsed mitmes mõttes. Esiteks rikuti siin riigi poolt kõiki kirjutatud ja kirjutamata reegleid, nii seadusest tulenevat kohustust anda surnukeha lähedastele välja paar päeva jooksul kui ka õigeusu reeglistikust, mille kohaselt tuleb kadunuke matta kolmandal päeal peale surma. Teiseks oli kummaline see, et rahval lasti kujundada hüvastijätu tseremooniast omamoodi vaikiv protest ... ehkki nüüd tagantjärele on selles osalejaid juba hakatud välja nokkima.<br /><br />- Venemaa Vanglate amet kitsamalt ning riik ja ühiskond laiemalt on uue ja kummalise probleemi ees. Nimelt on kõikides riikides alati probleemiks mehed, kes on sõjas väändunud ja keda peab tagasi ühiskonda sulatama. Venemaa spetsiifikaks on aga see, et rindelt tulevad tagasi endised vangid, kes on saanud sõjas osalemise eest amnestia ja veteranistaatuse. Tihtilugu need kriminaalse taustaga mehed jätkavad sealt, kus nad pooleli jäid ehk siis satuvad peatselt tagasi vanglasse. Venemaal üldvalitseva vanglakoodeksi järgi on aga võimudega (raha eest) koostööle läinud vangid reeturid, nö kitsed. Aga veteran-kitsed. Ehk siis kõrgenenud eneseteadvusega ja sõjaveterani paberitega kitsed, kelle suhteid kaasvangidega tuleb hakata kuidagi korraldama. Ühe võimalusena nähakse koguni omaette koloonia ehitamist/eraldamist neile.<br /><br />Saatejuht Timo Tarve, lõik järelkuulatav <a href="https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/176818">siit</a>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-9136668427754396802024-02-29T22:43:00.000-08:002024-02-29T22:43:04.858-08:00See oli Venemaa kodanike riigistamise kõne<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisoMmhxgy7-n5Ru4brjitcwhp8iR3HeDWS39hTsPqvZUJD57UFMZJruK9jKu60uMUKm21qYcvm9xcF-TSjelw9yqCceCltL7OeC8YoyOlQcUAIEx3KHzyxXkrTwlEctwqbG-WkTPfjqcqqTJ2hAIS7ScRYc1yFveq46Nnb9fdt7vtGChYzhSJfRP_hUCcS/s1067/inimeste%20riigistamine.JPG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="154" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEisoMmhxgy7-n5Ru4brjitcwhp8iR3HeDWS39hTsPqvZUJD57UFMZJruK9jKu60uMUKm21qYcvm9xcF-TSjelw9yqCceCltL7OeC8YoyOlQcUAIEx3KHzyxXkrTwlEctwqbG-WkTPfjqcqqTJ2hAIS7ScRYc1yFveq46Nnb9fdt7vtGChYzhSJfRP_hUCcS/w200-h154/inimeste%20riigistamine.JPG" width="200" /></a></div>Pearõhk sellel esimesel pooleteist tunni sees, mida mina jõudsin kuulata,oli ühel sõnumil - riik võtab inimese oma hoole alla. <div><br /></div><div>Uued riiklikud programmi (lisaks olemasolevatele!), mida kuulutati välja vähemalt neli, katavad inimese kogu elukaare alates sünnist kuni surmani. </div><div><br /></div><div>"Perekond", "noorsugu", "tõõjõud/kaadrid" ja "aktiivne vanadus", kui lühidalt kokku võtta, pakuvad illusiooni, et riik külvab iga oma praeguse ja eriti tulevase kodaniku üle hoolitsuse ja rahadega, nii et inimese enda ülesanne on ainult rõõmsalt oma riigi hüvanguks tegutseda. </div><div><br /></div><div>Jah loomulikult oli kõnes kohta ka USA süüdistamisele ja tuumarelvaga ähvardamisele. Lääne üldiselt ja eraldi G7 allkäigule osutamisele ning BRICS õitsengust rääkimisele. Ametnike noomimisele ja kodanike kiitmisele. </div><div><br /></div><div>Kuid laias laastus täitis see kõneakt ühte poliit-tehnoloogilist ülesannet: innustada "valimiste" eel vaatama heldimusega Hea Riigivanema poole, kes isiklikult ja käsijuhtimise korras viib riiki ja rahvast helge tuleviku poole. </div><div><br /></div><div>Muuseas, tegi see esineja kõike seda heas toonuses, energiliselt, puistates tavapäraselt komakoha täpsusega protsente, miljardeid ja triljoneid rublasid ... ja ebatavaliselt unustades seejuures köhatada.<br />---</div><div>lugu ilmus <a href="https://www.ohtuleht.ee/1102240/putini-poordumine-karmo-tuur-eesmark-oli-innustada-valimiste-eel-vaatama-heldimusega-hea-riigivanema-poole-ja-ahvardada-laant-tuumapommiga" target="_blank">siin</a></div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-50324853425392517782024-02-28T22:01:00.000-08:002024-02-28T22:01:55.039-08:00Roosad ponid ja NATO<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggerFSXfGD3Wu3sEOUgppXfxkD4jAt_Rjmf8HFdIL0oamlmoyX0ADbu39DXGuHORgiZmVDruDGfz_3DRPlyoBr8Y6_wabOdCSd5xQtou7umnCeSr0MyE3lNK-tBvWVOcGI2O_E3qGXJeAvlU1e6NHY5RyhNJQP0v5XOrqeOB97HGrysF3Dkhg8yXSscSMo/s1140/roosad%20onid.JPG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="154" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggerFSXfGD3Wu3sEOUgppXfxkD4jAt_Rjmf8HFdIL0oamlmoyX0ADbu39DXGuHORgiZmVDruDGfz_3DRPlyoBr8Y6_wabOdCSd5xQtou7umnCeSr0MyE3lNK-tBvWVOcGI2O_E3qGXJeAvlU1e6NHY5RyhNJQP0v5XOrqeOB97HGrysF3Dkhg8yXSscSMo/w200-h154/roosad%20onid.JPG" width="200" /></a></div>„Roosad ponid“ on ilmekas kujund, millega üks Eestis resideeruv Venemaalt pagenud inimene tähistab oma kaasmaalasi, kes jahvatavad midagi Venemaa võimalikust helgest tulevikust. Selle jahvatamise asemel tuleks aga tegutseda selle nimel, et Venemaa kaotaks enda algatatud sõjas Ukraina vastu, sest muidu pole jutud muutumisest muu kui tühi loba. <br /><br />Selle pagenu nime ma ei maini, sest muidu takerdub tähelepanu persoonile ja jääb soiku arutelu idee kui sellise üle. Idee sellest, et me sisuliselt oleme kõik sõjaseisukorras. Meie kõik kollektiivse Läänena, eraldivõetult Euroopana ning eriti meie siin rinderiigis Eestis. <br /><br />Sõjaseisukord mõistagi ei tähenda seda, et igasugused jutud ja arutlused alternatiivide üle oleks keelatud. Õnneks me elame demokraatia ja sõnavabaduse tingimustes, kuniks suudame maailmas pead tõstvaid vastupidiseid suundumusi mitte-vabadusele tõrjuda. <br /><br /><b><i>Venemaa tegutsemise tõkestamine </i></b><br /><br />Kuid sõjaseisukorra teadvustamine peaks meid sundima idealismi asemel ümber lülituma pragmatismile, nii kahju kui seda ka teha pole. Venemaa ei muutu ise mitte-impeeriumiks, meie võimuses on vähendada tema imperiaalset toimimist läbi tema takistamise. Igasugune Venemaa katse toimida sõjalise jõuna väljaspool omaenda piire peab saama tõrjutud, selleks tuleb tegutseda ka meil. <br /><br />Hiljuti saime kuulda suurepärast uudist selle kohta, et viimane tõke Rootsi saamisel NATO liikmeks on kadunud. Absoluutselt loomulikult tõi see endaga kaasa vaikse vaimustuse sellest, et Läänemeri olla nüüd NATO sisemeri ja seeläbi julgeoleku olukord siin kardinaalselt muutunud. <br /><br />Peaks aga siinkohal meenutama, et NATO on sõjalis-poliitiline liit. Rõhuga sellel kaheosalisusel, eraldi sõjaline ja poliitiline pool. Poliitiliselt on nüüd tõesti asi muutunud, formaalselt istuvad nüüd Läänemere rannarahvad enamuses ühes paadis ... aga Venemaa ei ole siit mitte kuhugi ikkagi kadunud. <br /><br /><b><i>Mundrid alluvad pintsakutele </i></b><br /><br />Teine pool, see va sõjaline on aga hoopis teine tera. Olemata küll ise sõjaväelane, tean ma aga väga täpselt, et mundrid alluvad pintsakutele. Teisisõnu – sõjaväelased saavad tegutseda ainult tsiviilvõimude poolt antud volituste ja ressursside raames ning range tsiviilkontrolli all. Pintsakud on aga tihtipeale needsamad roosad ponid, kui laenata algset kujundit. Mitte selles mõttes, et nad oleks Venemaa kodanikud, aga nad armastavad rääkida ja kardavad tegutseda, vastutamisest rääkimata. <br /><br />Kordan sajaseitsmendat korda ühte lihtsat mõtet – NATO’l ei ole sõjaväge. NATO on katusorganisatsioon, mille kaudu saab koordineerida tema liikmesriikide sõjavägede (ühis-)tegutsemist. NATO on täpselt nii tugev kui on iga tema liikmesriik. <br /><br />Kui kogu NATO’s olemise mõte taandub sellele lootusele, et „küll teised meid kaitsevad“, siis on see roosade ponide klubi. Tore ja armas, aga üsna kasutu. Võib kuidas iganes suhtuda USA eelmise ja võimaliku tulevase presidendi isikusse, aga idee sellest, et ka Euroopa liitlased peavad panustama omaenda sõjalisse võimekusse, on absoluutselt õige. <br /><br /><b><i>Raudteeühendus kui osa meie julgeolekust </i></b><br /><br />Nüüd Rootsi liitumise järel kohtasin sellist imetabast mõttekäiku, et noh „nüüd on raudteeühenduse väljaehitamine süda-Euroopaga veel vähem mõtekas“. Vaidlen vastu. Raudtee ei ole taristuna kuidagimoodi vähem või rohkem sõjaliselt haavatav kui on lennu- või laevaühendus. Nad ei ole ka väga suurel määral üksteist asendavad. Vaadake kasvõi Odessa sadamat ja Kiievi lennuühendust. <br /><br />See, et Läänemeri on nüüd NATO sisemeri ja laevaühendus võiks olla nüüdsest turvaline asendus raudtee-ühendusele, on illusioon. Muuseas, täpselt samasugune ideaal-ettekujutlus / illusioon on igasugune turvalisus. Me saame vähendada erinevate riskide tõenäosust, kuid ei saa kunagi luua absoluutset turvalisust. Riske tuleb maandada mh läbi nende hajutamise. Raudtee-ühenduse loomine kesk-Euroopaga on meie julgeolekupildis sama oluline nagu (kasin ja kallis) lennuühendus või jää- ja ilmaoludest sõltuv mereühendus. Lootus, et teised meid kaitsevad on tore, aga ise tuleb ka midagi teha. <br /><br />Lõpetuseks tueb mõistagi tõdeda, et ressursse on alati vähe. Millessegi panustamine tuleb alati millegi muu arvelt. Praeguses sõjaolukorras tuleb aga eelistingimustel panustada julgeoleku tagamisse kõigil võimalikel meetoditel, alates Ukraina aitamisest kuni enda (logistilise) võimekuse ülesehitamiseni. Vastasel juhul oleme me roosade ponide klubi liige, kelle saatuseks on tahtetu unistamine ilusast tulevikust.<div>---</div><div>lugu ilmus <a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120273592/karmo-tuur-kui-natos-olemise-mote-taandub-ideele-et-kull-teised-meid-kaitsevad-siis-on-see-roosade-ponide-klubi" target="_blank">siin</a></div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-41148242302126428312024-02-27T22:59:00.000-08:002024-02-27T22:59:16.621-08:00Mida siin luurata on?<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigqo2lpRXnvfjMmvPx_kwljmvtKs2J8c_kadbobQZSgT79Cn-i4IsHx7t4Yf4lOi4IN2pzFFFTVrEtaGdEfDgaFZYy-vftXtA0DC_p4ze7taY0e5nVIDD4z8XlGB8Kfaw157h2xgaqRy7s3dYOTWk679acVb3DTLh7ToLGA07iArrPAGOn4HrejzLAiiTB/s908/Mida%20siin%20luurata%20on..PNG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="183" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigqo2lpRXnvfjMmvPx_kwljmvtKs2J8c_kadbobQZSgT79Cn-i4IsHx7t4Yf4lOi4IN2pzFFFTVrEtaGdEfDgaFZYy-vftXtA0DC_p4ze7taY0e5nVIDD4z8XlGB8Kfaw157h2xgaqRy7s3dYOTWk679acVb3DTLh7ToLGA07iArrPAGOn4HrejzLAiiTB/w200-h183/Mida%20siin%20luurata%20on..PNG" width="200" /></a></div>Iga kord, kui antakse teada mõne võõramaise eriteenistuste kasuks töötanud inimese kinnipidamisest Eestis, kostab kajana küsimus: „a mida meil siin luurata on?“ Tihtilugu esitatakse seda põlastav-üleolevas toonis, pidades silmas et „me oleme siin ju sihuke mõttetu väikeriik, millest midagi ei sõltu!“ <br /><br />Väga lihtsalt üldistades: suurim väärtus on see, mis toimub meie peades. Missugune on ühiskonna meelsus, mis on valupunktid, missugused teemad on potentsiaalselt kõige lõhestavamad. Kuhu, kuidas ja kellele tuleb survet avaldada, et saavutada soovitav eesmärk. <br /><br />Mõistagi on olulised ka need nö klassikalised huvikohad, nagu et kus on see kivi, mille alla on peidetud relvad? Kes on need mehed, kes relva peavad haarama? Missugused sidekanalid neil on, missugused kaitseplaanid jne. <br /><br />Kuid mina pole ei militarist ega nt andemsidespetsialist, nii et sellest poolest ma ei oska midagi pajatada. Samuti nagu tööstus- või teadus-spionaažist ja veel ilmselt kahekümnekuuest valdkonnast, mille kohta ma midagi isegi aimata ei oska. <br /><br /><b><i>Uurimisväärsus asub meie peas <br /></i></b><br />Küll aga ma tean midagi ühiskonna kohta. Tean näiteks seda, et mitte see kivi ega relv ei kaitse, vaid inimene. Veel täpsemalt see, mis toimub selle inimese peas, missugune on tema motivatsioon tõusta oma riigi kaitsele ... või siis vastupidisele tegevusele. <br /><br />Kelle poole see inimene vaatab kui moraalse autoriteedi poole, kelle sõnad, mõtted ja peanoogutus panevad võimalikku riigikaitsjat toimima. Töötama oma riigi ja ühiskonna poolt või vastu. Mis paneb seda tegelast vaikselt vandudes tegutsema või hoopis teiste tegutsemist takistama? <br /><br />Esmapilgul lihtne ülesanne – mõista selle sihtmärgiks oleva ühiskonna sisemise toimimise mustreid, et neid hakata mudima, nügima ja mõjutama, pole kaugeltki nii lihtne kui see pealevaadates paistab. Et nt võtad aga nt mingi piiriäärse valla kodulehe lahti ja tuvastad need kuus nime, keda tuleb vastavasse nimekirja kanda / üles osta / ära hirmutada / kõrvaldada. <br /><br /><b><i>Ühe uurimuse lugu <br /></i></b><br />Osalesin kunagi ühes laiavõrgulises akadeemilises uurimuses, mille metodoloogia tundus esmapilgul kummaline ja aegaraiskav. Selle käigus pidi iga võrgustiku liige minema uurimisobjektiks olevasse asumisse ning kõigepealt elama seal lihtsalt nädal aega. Selle käigus tuli välja selgitada, et kes on selle väikese sootsiumi sisulised liidrid, kelle arvamus tegelikult maksab, kelle poole vaadatakse lugupidamisega ning kelle juurde minnakse nõu küsima. <br /><br />Oh üllatust, tihtipeale selgus, et need nö võtmeinimesed ei pruugi üldse olla formaalse võimu kandjad, ei tähtsad administratsiooniülemad ega isegi mitte suurimad tööandjad. Selleks võib lihtsalt olla kohalik kõige vanem memm või hoopiski postiljon või sotsiaaltöötaja jne. <br /><br />Seejärel tuli minna ja ära kuulata selle inimese lugu, milleks võis minna tunde või isegi päevi, sest esmane umbusk ja/või mõistetav viisakus pani selle inimese otsima sulle kui küsijale sobivaid sõnu. Alles mõne aja pärast hakkas selguma selle inimese tegelik taust ja mõttemaailm, tema lugu ja selle sisemine loogika. Identiteet, enesemääratlus ja motivatsioon, kuidas iganes seda ka nimetada. <br /><br /><b><i>Nii sõprade kui vaenlaste hulgast <br /></i></b><br />Milleks ma seda lugu räägin? Aga selleks, et oleks arusaadav minu peamine sõnum. Meie siin Eestis oleme mitmeti rinderiik, meeldib see meile või mitte. Piiriala. Seda nii passiivses kui aktiivses mõttes. Tsivilisatsioonilises ja militaarses võtmes. Omamoodi eelkindlus. <br /><br />Meie ühiskonna ja riigi sisemine toimemehhanism huvitab kõiki osapooli, nii liitlasi kui vaenlasi. Selle mõistmiseks tuleb teada nii riigi ametlikku (kohati väga vasturääkivat ja seega raskeltmõistetavat) retoorikat kui ka sellele vastanduvat. Moodsas eliidivastases õhustikus on selle teise poole lugu, motivatsioon ja tegutsemisloogika veelgi olulisem (ning mõistagi oma kaootilisuses veelgi raskemini hoomatavam). <br /><br />Nende kahe, omavahel kummaliselt põimunud mõttelaagri vaheliste konfliktide ja erinevuste peale saab mängida. Eriteenistused pole enamasti nende lõhede loojad, kuid kindlasti ärakasutajad ja võimendajad. <br /><br />Mis siis on selle loo kokkuvõte ja moraal? Kui teie peaks endale püstitama ülesande purustada vaenlase kindlus, siis üritaksite ilmselt eelnevalt võimalikult vaikselt ja tähelepandamatult seda kindlust detailselt uurida ja murendada. Seda ongi siin luurata. Kui mind ei usu, siis vaadake Ukrainat. <div>---</div><div>lugu ilmus <a href="https://arvamus.postimees.ee/7967587/karmo-tuur-a-mida-nii-vaikses-ja-mottetus-riigis-kui-eesti-luurata-on" target="_blank">siin</a></div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-3839755876776936942024-02-25T23:12:00.000-08:002024-02-25T23:12:00.181-08:00Katkestusteta kuningriik<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFbu1UzsjRXo3MCMTubGZAaWH824yWjcBuFxGZrBUM_zF819Ssag45LT0fY401eDqi9qtgwRbXUt1-nTpPzEsAGskGK-xBQtLAM-XYdaFG-PHuokLKOvak1Vo8suEKDrKOmNoeYuJSfYXEY6pt76ylFlYKDkohLOG695JNpHVIyeamHn450pN6GyoYcF5-/s500/katkestusteta%20kuningriik.PNG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="185" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFbu1UzsjRXo3MCMTubGZAaWH824yWjcBuFxGZrBUM_zF819Ssag45LT0fY401eDqi9qtgwRbXUt1-nTpPzEsAGskGK-xBQtLAM-XYdaFG-PHuokLKOvak1Vo8suEKDrKOmNoeYuJSfYXEY6pt76ylFlYKDkohLOG695JNpHVIyeamHn450pN6GyoYcF5-/w200-h185/katkestusteta%20kuningriik.PNG" width="200" /></a></div>Puutusin hiljuti kokku ühe väga teistmoodi majandusliku käitumis-mudeliga, mis takerdus küsimärgina alateadvusse. Mõni päev hiljem laekus sellele ajusügavustest ootamatu vastus ja hoopiski ühiskondlik-poliitilisest valdkonnast. Noh politoloogi aju, mis sa teed. <br /><br />Lähtepunktiks üks Eesti paiknev suur ja näilisel lootusetu investeerimisprojekt. Koha- ja isikunimed jätan ma teadlikult kõrvale, nagu alati kui jutt on fenomenist, igasugused nimed viiks tähelepanu mujale. <br /><br />Sellesse hiiglaslikku mutiauku matavad aegamisi, aga järjekindlalt raha põhjamaade investorid. Seda fenomeni mulle tutvustanud kohalik asjapulk vahendas mulle vestlust, kus siis tema imestas – miks küll lugupeetud härrased tegelevad sellise tegevusega, mis neile põhimõtteliselt ei saa lähiajal midagi tagasi tuua. Mis lähiajal, isegi mitte eluajal! <br /><br />Vastus kõlas meie komberuumis tavatult: „Aga meie elatume ju investeeringutest, mida tegid meie vanaisad, nüüd on meie kord investeerida oma lapselaste tulevikku!“ <br /><br /><b><i>Katkestuste olemus <br /></i></b><br />Siinkohal tekibki paratamatult see suur ja elektrisinine küsimärk – et nagu mismõttes? Meil siin on tavapärase ärimudeli tsükliks ... noh ütleme kaks aastat, et kui selle jooksul pole lootust kulutusi tagasi osta, siis jääb projekt realiseerimata. Suvine välikohvik peab kasumlikkust saavutama ühe hooajaga, suurem kinnisvaraarendus viie aastaga, aga et mõelda üle põlvkondade!?! <br /><br />Peale esmast hämmingut jäi küsimus kuhugi kahe kõrva vahele undama, samas kui käed ja pea tegelesid igapäevatoimingutega. Ja siis laekus vastus: „katkestusteta kuningriik“. Umbes samal moel nagu ühest ulmelisest hiigelarvutist laekunund „vastus kõikidele küsimustele on 42“ (kasutades „Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas“ abi). <br /><br />Lühidalt kokku võetuna – selle investeerimismudeli esindajad on pärit riigist, mis on ilma suuremate katkestusteta kulgenud juba nii palju põlvkondi, et dünastiline panustamine on muutunud enesestmõistetavaks. Kõik selle elukorralduse liikmed on sündinud teadmisega, et keegi ei tule nende elu ja vara kallale niimoodi, et reeglitel põhinev elukorraldus neid ei kaitseks. <br /><br />See hämmastav vahe tolle normaalsuse ja meie oma vahel – kus neid katkestusi on olnud liigagi palju – pani mind kui Venemaa arengutele keskenduvat politoloogi mõtlema selle mõttelise kolmnurga kolmandale küljele. <br /><br /><b><i>Kolmnurga kolm otsa <br /></i></b><br />Mentaalselt kauge ja kargena tunduv põhjamaa pole meist ju füüsiliselt kuigivõrd eraldatud. Samamoodi ka praegune Venemaa Föderatsiooni nime all tuntud riiklik nähtus, kus järjekordne katkestus on praegu parasjagu käimas, sügavam ja sisulisem kui me seda tajume. <br /><br />Või mis meie, venemaalased ise ilmselt ei saa absoluutses enamikus ise aru, et nende ajaloolise arengu kulg on jälle katkemas, sest nad on läinud peamiste väärtuste kallale, mis võiks neid lähendada läänelikule mudelile. Need on inimelu ja omandi puutumatus, mille kaitsel on riik, ühiskond ja kohtusüsteem koos neljanda võimu ehk ajakirjandusega. <br /><br />Nende katkesuste nimi ja olemus on pea alati olnud sõda. Sõda kirjutab korstnasse kõik, nii võlad kui elud, moraali kui eetika. Ethose, pathose ja logose, kui soovite. <br /><br />Venemaal on praegu murdumas kõik. Õigussüsteem muutub naeruväärseks mitte ainult rahvusvahelise, vaid ka siseriikliku õiguse mõttes. Kallaletung Ukrainale ühelt poolt, vangide mobiliseerimiseni (vt Jevgeni Prigožini fenomen) ja enam kui 30 aasta taguste erastamistulemuste ümbervaatamiseni teiselt poolt (Tšeljabinski metallurgiakombinaadi juhtum kui värskeim näide). Aleksei Naval’nõi kui absoluutselt kristalliseerunud poliitvangi juhtum on lihtsalt parim illustratsioon selle sõna kõige halvemas mõttes. <br /><br /><b><i>Muutuste takerdumine piiridel <br /></i></b><br />Jah, tõsi küll, selles kõiges ei ole midagi esma- ega erakordset. Sellest, kui kiirelt ja reljeefselt võivad välja kujuneda kardinaalselt erinevad eetosed, räägivad nii Ida- ja Lääne-Saksamaa või Põhja- ja Lõuna-Korea näited. <br /><br />Mõeldes aga sellele, et mis võiks meile olla sellise „katkestusta kuningriigi“ parimateks näidisteks, on ilmselt Šveits, mis on oma absoluutse enamike sotsiaal-majandusliku-poliitilise mõõtkavade mõttes erandlik. Küsimus pole mõistagi kuningriigis kui valitsusvormis, vaid ilma katkestusteta kulgemises. <br /><br />Mis siis on kogu selle loo moraal? Aga see, et me peaks kogu oma olemuse ja eluenergia suunama sinna, et praegu meie idanaabri poolt peetav pseudkonservatiivne sõda Lääneliku elukorralduse vastu, reeglipõhisuse vastu ja labase jõukesksuse poolt ei tekitaks järjekordset katkestust mujal kui vaid Mordoris endas.<div>---</div><div>lugu ilmus <a href="https://edasi.org/220441/karmo-tuur-katkestusteta-kuningriik/" target="_blank">siin</a></div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-78395821414721440132024-02-16T23:31:00.000-08:002024-02-16T23:31:39.746-08:00Naval'nõi surm võib osutuda Pyrrhose võiduks Kremli jaoks<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgQ8WxbLdlifCwVKgj1UJBDF9tKUqDZkYb9use0s2ujtC5iqiHJvf9KT-Dm_QfF0RXyq18sR2817JKsGzWyke2gOqfeFVxsuAtFfMkXXomHO8AesIAPaRvbMPEdnpm4LQRVBkkQFn2eQ7335HOYWTquc4lPvmGE2dGS1D56ulq5qXlv4cFh-KphdetZBLCz" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img height="38" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgQ8WxbLdlifCwVKgj1UJBDF9tKUqDZkYb9use0s2ujtC5iqiHJvf9KT-Dm_QfF0RXyq18sR2817JKsGzWyke2gOqfeFVxsuAtFfMkXXomHO8AesIAPaRvbMPEdnpm4LQRVBkkQFn2eQ7335HOYWTquc4lPvmGE2dGS1D56ulq5qXlv4cFh-KphdetZBLCz=w200-h38" width="200" /></a></div>Kremli jõhker surve ei ole suutnud murda suurimat vastuhakkajat välispoliitikas ehk Ukrainat. Kuid nüüd saavutati suurima sisepoliitilise vastuhakkaja ehk Naval'nõi surm. <div><br /></div><div>Mis iganes ei saanud selle äkksurma põhjuseks ning kuidas iganes ka suhtuda Naval'nõi isikusse, on märgiliselt asi selge ja Kremli jaoks väga vastik. Türmi pandud kõige nähtavam opositsionäär suri vanglas keset lõputuid ja üha uusi kohtuprotsesse. </div><div><br /></div><div>Ühest küljest võiks ju seda tõlgendada Kremli eduloona. Märgina stiilis: "ärge mõelgegi meile vastu hakata!" </div><div><br /></div><div>Teisest küljest võib see aga saada ka Pyrrhose võiduks. See tähendab võiduks, mis kaasneb nii suurte tagasilöökidega, et on hullem kaotusest. </div><div><br /></div><div>Juhul kui Naval'nõi surm peaks mõjuma piisava raputusena ning tooma tänavatele piisava koguse inimesi, siis peaks Kreml vastama uue vägivalla-lainega. Aga ka kõige vägivaldsemal režiimil saabub kunagi oma purunemispunkt.</div><div>---</div><div>lugu ilmus <a href="https://www.ohtuleht.ee/1101411/karmo-tuur-navalnoi-surm-voib-osutuda-kremli-jaoks-pyrrhose-voiduks" target="_blank">siin</a></div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-47179790888663574662024-02-12T07:16:00.000-08:002024-02-12T07:16:45.389-08:00Välistund. Venemaa ja Ukraina<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3R1pvOCKq5xOvV661tFKmpmeY8UBBpX-PNieP2V9CzGeSAJJOMfiHqSP9IXjFqhhwCcVeTDeIvB3pLkd8-zvUJ7wogzf8AGJzDOiRHlq9i-payTMGXhjJNU2qOzGG4uq6xlFG04kAnD-O6VEA2kaIMuSGxNPNYKW9B27D7HIVtvvfsWXDlOla0hSg0p05/s894/Venemaast%20v%C3%A4listunnis.PNG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="51" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3R1pvOCKq5xOvV661tFKmpmeY8UBBpX-PNieP2V9CzGeSAJJOMfiHqSP9IXjFqhhwCcVeTDeIvB3pLkd8-zvUJ7wogzf8AGJzDOiRHlq9i-payTMGXhjJNU2qOzGG4uq6xlFG04kAnD-O6VEA2kaIMuSGxNPNYKW9B27D7HIVtvvfsWXDlOla0hSg0p05/w200-h51/Venemaast%20v%C3%A4listunnis.PNG" width="200" /></a></div>- kolmnurk Trump/NATO/Venemaa<br /><br />- see veider kõneakt, mida nimetatakse "Putini intervjuuks" meenutas kõige rohkem võitleva ateisti palangut, kes on valmis kireliselt rääkima sellest, et jumalat pole olemas - nii nagu Puutin rääkis sellest, et Ukrainat pole olemas<br /><br />- see veider elektoraalne akt, mida nimetatakse "presidendivalimisteks" Venemaal, räägib väga kõnekalt selle süsteemi kildudeni minevast jäikusest, mida eelkõige hoiavad koos hirmuõhustik ja innukus kohtadel<div><br /></div><div>- kas Nadeždin andis lootust muutusteks?</div><div><br /></div><div>- miks süsteem surub maha kõike, mis tundub kontrollimatuna</div><div><br /></div><div>- kas see Venemaal toimuma hakkav toetushääletus Puutinile (mitte valimised!) võib kaasa tuua suuremat survet Ukrainas?</div><div><br /></div><div>- reeturite fenomen venemaalaste maailmatunnetuses, miks nii Balti riike kui Ukrainat ja konkreetselt Oleksandr Sõrskõid tajutakse reeturitena</div><div><br /></div><div>- sõjad kui tehnoloogilise hüppe võimalused, mistõttu Ukraina sõjas võib muudatuse tuua mitte suurem mürkude arv, vaid toimuv uus võidurelvastumine uute relvasüsteemide osas</div><div><br /></div><div>- kas liitlaste tegevuse koordineeriva rolli nihkumine USA'lt NATO'le on hea või halb mõte</div><div><br /></div><div>Saatejuht Astrid Kannel, külalisteks Indrek Kannik ja Karmo Tüür, saade järelkuulatav <a href="https://vikerraadio.err.ee/1609237067/valistund-venemaa-ja-ukraina" target="_blank">siit</a> </div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-23093170042350644132024-02-09T06:29:00.000-08:002024-02-09T06:29:18.826-08:00Venemaast Sihikus<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMHHXvqUfDa2D0fYtFbvVdIITENpX1hc1et4iRkN9sfishkz_ar0tBKsWrbQ0CEZFXzae7lLbpAMKCiP5Gzs35z-eaLIICj7DsXFNBPfcKewKatJajHdgVxaG3ioxvJTfKX6Qb2KwdnjnfVw1m3S3H_5cgVfQOOFYfHDDfYCGIBBosE4tInevchxDJ7_4A/s2000/405198320_360120286965334_6580184603550863_n.jpg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMHHXvqUfDa2D0fYtFbvVdIITENpX1hc1et4iRkN9sfishkz_ar0tBKsWrbQ0CEZFXzae7lLbpAMKCiP5Gzs35z-eaLIICj7DsXFNBPfcKewKatJajHdgVxaG3ioxvJTfKX6Qb2KwdnjnfVw1m3S3H_5cgVfQOOFYfHDDfYCGIBBosE4tInevchxDJ7_4A/w200-h150/405198320_360120286965334_6580184603550863_n.jpg" width="200" /></a></div>Venemaal valmistutakse mühinal "elektoraalse tsükliga seotud sündmusteks"<br /><br />- Tallinnas toimuvad need samamoodi nagu kaaperdatud Krimmis ja sellest on kahju<br /><br />- VF ratsionaalsuse teistsugusus<br /><br />- alternatiivsete kandidaatide, täpsemalt Nadežhdini rollist<br /><br />- mis võiks olla muutumise mehhanism<br /><br />- kellele toodetakse uudiseid Ukraina jagamise uudiseid<br /><br />Stuudios Timo Tarve, Ainar Ruussaar ja Karmo Tüür, saatelõik järelkuulatav <a href="https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/176206" target="_blank">siit</a>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-84450057235544050352024-02-08T04:22:00.000-08:002024-02-08T04:22:05.345-08:00Разбор полётов: Türgi, Põhja-Iiri, Ukraina, Venemaa <div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZLqpqV6YvOqOiCa4TPWcNWb-gMQYK7AIElignqevNRsXVB6itkehXeHeUNhTNy_g80HCXchsFleey_x0pqRmJXBYzzl03La1Z_IyVoVvUv8oADi_4l2iJi_6acBSYlTVruYYqBcVy8stNzV0Sf45TGCUhIwFa-fS_JqM95FAZ1P4gwwU5edCDRDpdvkv0/s851/razbor%202024.02.07.png" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZLqpqV6YvOqOiCa4TPWcNWb-gMQYK7AIElignqevNRsXVB6itkehXeHeUNhTNy_g80HCXchsFleey_x0pqRmJXBYzzl03La1Z_IyVoVvUv8oADi_4l2iJi_6acBSYlTVruYYqBcVy8stNzV0Sf45TGCUhIwFa-fS_JqM95FAZ1P4gwwU5edCDRDpdvkv0/w190-h200/razbor%202024.02.07.png" width="190" /></a></div>- Türgi kasutab ära oma üsna asendamatut rolli NATO's ja kompab kogu aeg piire, et kui vastuvoolu ta võib ujuda, mh ka kutsudes Putinit külla<br /><br />- Põhja-Iirimaa ja "valetpidi käituv" Inglise impeerium<br /><br />- miks levivad visalt jutud Zalužnõi oma kohale mahavõtmise kohta<br /><br />- Venemaa ja "elektoraalse tsükliga seotud sündmus"<br /><br />Saatejuht Andrei Titov, külalised Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järelkuulatav <a href="https://r4.err.ee/1609232249/razbor-poljotov">siit</a>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-29233651124352851052024-01-25T00:13:00.000-08:002024-01-25T00:13:03.062-08:00Разбор полётов: Ust-Luga, ukrainlaste asualad, Norra, Slovakkia<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMwZywYF2VmTDn5aJHNsv5LWDyeUNW8GbjKPuk43NPx7DBa2g0uTO51TqJHsT0aUHpcPXfP6MbqAC2vIumxjctXckKN-oneEyKiqVKPNizYa0SADXYGBdhXgojRgKFaPpgWTKkr1lDe1CKSwxbX59_ntRyBxkspGqoGqO4tOxIhgBIWlcssJONzjRGZf69/s843/razbor%202024.01.24.png" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMwZywYF2VmTDn5aJHNsv5LWDyeUNW8GbjKPuk43NPx7DBa2g0uTO51TqJHsT0aUHpcPXfP6MbqAC2vIumxjctXckKN-oneEyKiqVKPNizYa0SADXYGBdhXgojRgKFaPpgWTKkr1lDe1CKSwxbX59_ntRyBxkspGqoGqO4tOxIhgBIWlcssJONzjRGZf69/w192-h200/razbor%202024.01.24.png" /></a></div>- droonirünnak Ust-Luga sadamakompleksile on löök VF eliidi erogeensesse piirkonda, kuna selle väljaehitamine ja kaubavoogude ümbersuunamine oli riiklik auasi + paljude rikastumiskoht<br /><br />- "ukrainlaste ajalooliste asualade" väljakuulutamine UA riiklikul tasandil on omamoodi vastus agressiivsele "Russkii Mir" kontseptsioonile<br /><br />- Norra sõjaväe juhtkond soovib kasutada võimalust ning taas üles ehitada aastakümnetega nõrgendatud kaitsevõimet<br /><br />- Slovakkia kui Ukraina piiririik on geopoliitiliste mõjuvõitluste keskmes<br /><br />Saatejuht Andrei Titov, külalisteks Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järelkuulatav <a href="https://r4.err.ee/1609221212/razbor-poljotov">siit</a>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-46782261963930295332024-01-21T23:27:00.000-08:002024-01-21T23:27:53.507-08:00Hamas ja Putin<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7GOeC6fETIYECJTPtO12wGT_n9iPO0q69dZfuWteWfwX4L5623sZ9UmUk4o3Ff88M00p31Cnj6UrdB_VmRabqCJZMMcK60PbWaxEEqO0AVtxCJCaA5-3b3epY9no0gkHt6tUJ5OM4U4c4Gip8gLMBKLnjAOrDZT6L8FY4H7HIaMEV8nvwb_p96Euo_Ik3/s862/Hamas%20ja%20Putin.PNG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7GOeC6fETIYECJTPtO12wGT_n9iPO0q69dZfuWteWfwX4L5623sZ9UmUk4o3Ff88M00p31Cnj6UrdB_VmRabqCJZMMcK60PbWaxEEqO0AVtxCJCaA5-3b3epY9no0gkHt6tUJ5OM4U4c4Gip8gLMBKLnjAOrDZT6L8FY4H7HIaMEV8nvwb_p96Euo_Ik3/w198-h200/Hamas%20ja%20Putin.PNG" width="198" /></a></div>Mingis veidras mõttes on Hamas tegevus ratsionaalsem kui Vladimir Putini oma. Samas – ratsionaalsusel on erinevaid vorme. <br /><br />Missugune kummaline võrdlus, kas pole? Et mis on ühist ühel üsna hajusal terroristlikul organisatsioonil ja vägagi konkreetse riigi konkreetsel pealikul? Noh peale selle et nad mõlemad kasutavad toorest ja ebainimlikku vägivalda naaberriigi kallal? <br /><br />Alustuseks üks samavõrra kulme kergitama panev numbriline lähedus. Ehkki Hamas kui konkreetne nähtus tekkis alles 1980’te lõpus, on tema alged üsna üheselt viidavad tagasi Iisraeli loomise aegadesse cirka 76 aastat tagasi. Vladimir Putini vanus on praegu 71 aastat, kuid ka tema sisuline formeerumine praeguse türannina algas 80’te lõpus/90’tel seoses praeguse Venemaa Föderatsiooni moodustumisega NSVL varemetel. <br /><br /><b><i>Emotsionaalsed sarnasused </i></b><br /><br />Kui nüüd vaadata numbritest mööda ja otsida olemuslikke sarnasusi, siis mõlemad tegelevad mingisuguse, nende peades eriti akuutsena tajutava ebaõigluse tõrjumisega, kunagise poolmüütilise õigluse taastamisega. Kas ülejäänud maailm seda samamoodi tajub, pole esimese hooga oluline. <br /><br />Hamas vaenab Iisraeli riigi loomist, seda nii vahetu territoriaalse ühikuna kui ka laiema Läänest tuleneva ebaõigluse kehastusena. Selle seltskonna nägemuse kohaselt peaks olema tegemist jagamatu Palestiina territooriumiga, kus misiganes muul riiklikul moodustisel pole lihtsalt kohta. Eriti veel, kuna kõigis vastavates käsitluses on Iisrael lihtsalt USA omamoodi käepikendus, nö Suure Saatana kehastus maapeal. <br /><br />Putin vaenab Ukraina riigi loomist ja seda üsna samasugustel motiividel, manades seda nn Vene maailma lahutamatuks osaks. Jättes väga hoolikalt valitud ajaloolistel/kulturoloogistel väidetele tuginedes arvestamata, et Ukraina argumendid omariiklusele on vähemalt sama veenvad kui Moskoovia omad. Ja samamoodi rääkides, kuidas kõik see on eelkõige kurikavala Lääne, eriti USA niiditõmbajate vandenõu „tõelise ja õiglase maailmakorralduse“ vastu. <br /><br /><b><i>Näilised erisused </i></b><br /><br />Esimene ja suurim erinevus on osapoolte staatuses. Putini Venemaa on vaatamata kõigele vägagi tunnustatud ja näiliselt isetoimiv riiklik moodustis, eriti veel tema koha tõttu ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena – ükskõik kui vaieldav poleks ka tema õiguspärasus vastava koha hoidjana. Hamas on aga enamikus maailmas tunnustatud vaid terroristliku organisatsioonina, mis hoiab oma kontrolli all üsna kitsukest maariba Vahemere idarannikul. <br /><br />Teine erinevus on sisuline – Hamas kui nähtus müüb terroriteenust, kasseerides selle eest sisse kahelt poolt tulevat rahavoogu. Ühelt pool need tinglikult idapoolsed tegelased, kes rahastavad ühenduse tegevust lahingrusikana Lääne vastu. Teiselt poolt aga pehmesüdameliste läänlaste rahastus, kes on valmis üsna lõputult pumpama vahendeid Hamasi taskutesse, lootuses et midagi pudiseb ka väljakuulutatud humanitaarprojektidesse, toetamaks pantvangi staatuses olevat Gaza sektori rahvast. <br /><br />Venemaa aga müüb tooraineid ja relvi, teostades selle eest terrorit oma naaberriikide kallal, millest Ukraina on lihtsalt värskeim ja veriseim näide. Nii suur kui poleks ka see näiline erinevus, on tegelik sarnasus see, et neid üüratuid ressursse (nii raha kui inimelude mõttes) ei kulutata mitte heaolu rajamiseks oma territooriumil (kui eliit välja arvata). <br /><br /><b><i>Ratsionaalsuse mitu palet </i></b><br /><br />Üks suurim valestilugemine, mida Lääs teeb tihti nii Putini kui teiste taoliste tõlgendamise puhul, on omaenda kaupmehe-mentaalsuse projetseerimine teistele. Eeldus on siin see majanduslik-kaubanduslik ratsionaalsus, et kas „see-ja-see tegevus tasub ennast majanduslikult ära“ <br /><br />Sellise rahas mõõdetava ratsionaalsuse kõrval on aga olemas ka emotsionaalne ratsionaalsus. Et kui millegi tegemine paneb mind ennast hästi tundma, siis on see tegevus ju ratsionaalselt tõlgendatav, kas pole? Maksku see mis maksab! <br /><br />Kui naabri ukse kirvega segipeksmine ja ukse taga peituvate inimesta tõurastamine paneb tegutsejat tundma ennast alfa-isasena ja elu-peremehena, siis on ju kõik sellega seoses kantud kulutused ja võimalikud mainekahjud täiesti õigus- ja ootuspärased, või mis? <br /><br />Miks aga Hamas tegevus on selles kontekstis ratsionaalsemgi kui Putini oma? Aga see, et Hamas’il on õnnestunud oma lugu paremini müüa. Tal on olemas fanaatiliselt / väljapääsmatusest meeleheitev toetajaskond enda poolt kontrollitud territooriumil, lisaks päris häälekas kisakoor ka kõikjal Läänes ehk oma põlisvaenlase tagalas. Venemaa toetajad aga alles kompavad võimalusi, kuidas sellelsamal tähelepanu ja ressursside turul endale enda „velitšiele“ väärikalt võimsaid toetajaid leida.<div>---</div><div>lugu ilmus <a href="https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120261730/karmo-tuur-hamas-ja-putin-ootamatult-sarnased-nahtused" target="_blank">siin</a></div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-84536626345618848712024-01-19T02:33:00.000-08:002024-01-21T07:25:10.015-08:00Разбор полётов: huthid, VF-NATO vastasseis, VF kommunaalkollaps, valimised Taiwanis ja USA's<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6Np3VwlgzT2bI1KhYphFuSMdk-mHN2PmJzL8Pzrr02Jayv7mOA6cBv0fr9TYUMh-nZg1gw5W1B_6gcnJkAKtY6s3m-wFjghLPTJ4kz9cI2mZ4o0GyI617HXGLuB8FezZXbLu7MLHvDabHV9Cxp1k7ndlhiuSOgF-YluhffT5mkQyx0tDVmaQYJpE6JPpV/s803/razbor%202024.01.17.png" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="790" data-original-width="803" height="197" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6Np3VwlgzT2bI1KhYphFuSMdk-mHN2PmJzL8Pzrr02Jayv7mOA6cBv0fr9TYUMh-nZg1gw5W1B_6gcnJkAKtY6s3m-wFjghLPTJ4kz9cI2mZ4o0GyI617HXGLuB8FezZXbLu7MLHvDabHV9Cxp1k7ndlhiuSOgF-YluhffT5mkQyx0tDVmaQYJpE6JPpV/w200-h197/razbor%202024.01.17.png" width="200" /></a></div>- väikese sündmuse suur mõju: madala intensiivsusega sõjaline tegutsemine Punases meres on väga palju suurema, peaaegu globaalse olulisusega sündmus<p></p><p>- saksa ajakiri Bild viskas õhku järjekordse infopalli teemal, et VF-NATO konflikt võib leida aset Läänemere regioonis - milleks ja kellele seda vaja?</p><p>- Venemaa tegeleb sõjapidamisega riigist väljas, kuid kodus kipub lihtlabane kommunaalmajandus kokku kukkuma - kas siin on seost?</p><p>- valimised Taiwanis ja eelvalimised USA's</p><p>Saatejuht Pavel Ivanov, külalisteks Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järelkuulatav <a href="https://r4.err.ee/1609214036/razbor-poljotov" target="_blank">siit</a></p>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-5490062322740905052024-01-17T22:15:00.000-08:002024-01-17T22:15:19.960-08:00Venemaast Kuku Shikus<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1WtSBpk1S88EXJqR0zX55yCounknCs8Xc7wR_TfHSgBjNh_kTe9q3CpT5fYjM2-Ks2VZsWkZcsvNOCbMHyralk3zZywidW-i9QKCwJ9nzxdMgQrgf8omqATergF9iqKiZ8E0K5gi4EgaeLZM1InvP-b3LhV7g0yDXInhWOUcTIHOK33wQx_rUX4HWZvoi/s4032/IMG_4738_jpg.jpeg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1WtSBpk1S88EXJqR0zX55yCounknCs8Xc7wR_TfHSgBjNh_kTe9q3CpT5fYjM2-Ks2VZsWkZcsvNOCbMHyralk3zZywidW-i9QKCwJ9nzxdMgQrgf8omqATergF9iqKiZ8E0K5gi4EgaeLZM1InvP-b3LhV7g0yDXInhWOUcTIHOK33wQx_rUX4HWZvoi/w113-h200/IMG_4738_jpg.jpeg" width="113" /></a></div>- A-50 luurelennuki allalaskmine tähendab kolme halba asja Venemaa jaoks<br /><br />- Venemaal süvenevad olmelised ja kommunaalprobleemid, ms nö normaal-oludes oleks kontrolli all<br /><br />- "Pribaltika" on järgmine?<br /><br />- VIP-lesed Puutini ümber<br /><br />Kõigest sellest sai räägitud Sihikus, mida saab järelkuulata <a href="https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/175613">siit</a>. KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-64466952344886243022024-01-11T22:53:00.000-08:002024-01-11T22:53:10.514-08:00Разбор полётов: Ukraina, Ungari, serbia palgasõdurid, Iisrael, Prantsusmaa<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjokZ60ES-naNoVROYRkRw4qSscq2QPWDeM-qrYoK3W2ywu4yQAjgObtHhjRtQoNCVAs66tNBKD9dVKu7N_leIFqZ1A_4-d_D_ZDkYM6GyImvPcwhQ59pPhSGHk8Fo-cE5Va7QJ57xEGbsrx5rtwSzVCG-VsERKBRx5stiYZBY6s2T4hpo4c-kAx3tVqm9v/s843/razbor%202024.01.10.png" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjokZ60ES-naNoVROYRkRw4qSscq2QPWDeM-qrYoK3W2ywu4yQAjgObtHhjRtQoNCVAs66tNBKD9dVKu7N_leIFqZ1A_4-d_D_ZDkYM6GyImvPcwhQ59pPhSGHk8Fo-cE5Va7QJ57xEGbsrx5rtwSzVCG-VsERKBRx5stiYZBY6s2T4hpo4c-kAx3tVqm9v/w190-h200/razbor%202024.01.10.png" width="190" /></a></div>Aasta esimeses saates rääkisime:<br /><br />- Ukraina presidendi visiit Balti riikidesse on sümboolne tänuvisiit, mis tuletab meelde, kes ja miks on asunud Ukrainat toetama Venemaa agressiooni vastu;<br /><br />- Serbia palgasõdurite kasutamine sõjas sellesamas sõjas "vendade slaavlastena" teiste "vendade slaavlaste" vastu<br /><br />- Ungari peaministri võimalik tõus Euroopa Nõukogu juhi kohusetäitjaks: hirmud on veidi ülepingutatud, sest EL on mitmete üksteist tasakaalustavate institutsioonide, mitte isikute keskne organisatsioon<br /><br />- Iisraeli ja HAMAS sõda: kas enesekaitse võib väljuda proportsionaalsuse raamidest?<br /><br />- Prantsusmaa peaministri vahetus näitab vastupidiselt EL'ile, miks on ühe inimese/institutsiooni keskne struktuur mitte nii hea mõte<br /><br />Saatejuht Andrei Titov, stuudios Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järelkuulatav <a href="https://r4.err.ee/1609207286/razbor-poljotov">siit</a>.KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-59157606365449447082024-01-05T23:11:00.000-08:002024-01-05T23:11:11.777-08:00 Moskva kirik on rahul<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPXa2HYyFIxT7mAD1YmybIqbSv3_6upWzapp_vB9J1QHKHNxakx44sgvOkHbCk3G-sofoPuCfQVZcEljnh7ZDsnZMUHmLk2R6BLGxg6jfWckxNzU3rOAssv61H1Sq0sWwZNztHHN0yY0zaQh2ndbRvAj9qaHwwBz5xPDVU_lA4pqxD_twDRmXE61hK94tt/s821/moskva%20kirik%20on%20rahul.PNG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPXa2HYyFIxT7mAD1YmybIqbSv3_6upWzapp_vB9J1QHKHNxakx44sgvOkHbCk3G-sofoPuCfQVZcEljnh7ZDsnZMUHmLk2R6BLGxg6jfWckxNzU3rOAssv61H1Sq0sWwZNztHHN0yY0zaQh2ndbRvAj9qaHwwBz5xPDVU_lA4pqxD_twDRmXE61hK94tt/w172-h200/moskva%20kirik%20on%20rahul.PNG" width="172" /></a></div>Vene õigeusu kirik (VÕK) on rahul. Riik on sõjas, inimesed surevad, aga patriarh on rahul, kuna pika-ajaline eesmärk on saavutatud. Kirik ja riik on sisuliselt ühte sulanud. <br /><br />Kes millest, aga mina jätkan sellelgi aastal ikka Venemaa vaatlemist, olgu ta nii õõvastavas arengustaadiumis kui tahes. <br /><br />Komistasin ühe eelmise aasta lõpus ilmunud teksti otsa, mis asetas ühe väga pikaajalise trendi minu jaoks paika. Umbes Vladimir Putini võimustumise aegu sirutas VÕK riigivõimule käe, tehes ettepaneku, et "hakkame koos valitsema". <br /><br /><b><i>Riiklik instrument <br /></i></b><br />VÕK üritas järjest aktiivsemalt näidata ennast riigi välispoliitika jaoks hädavajaliku instrumendina, ajades nö pehme mõjuagendina riiklikku agendat. <br /><br />Eelmise aasta lõppu jäi üks episood, mis ilmselt jäi enamiku inimeste jaoks nö radaripildilt välja. Nimelt tõsteti senine Pihkva regiooni kirikupea Tihon ümber Krimmi. <br /><br />Tundub esmapilgul täiesti ebaolulise detailina, kas pole? Vene tegelikkuses aga tekitas see paksu arusaamatust ja pahameelt. Nimelt oli Tihonil Vladimit Putini vaimse isa staatus ning seeläbi oli ta Pihkva oblastisse ja Petseri linna / kloostrisse toonud määratu hunniku riiklikku raha (viimatine teade oli 40 mlrd RUB mahus, aga kõige üleslugemine viiks loo põhifookuse liiga kaugele ära) <br /><br /><b><i>Tihoni lähetamine <br /></i></b><br />Tihoni kohta sosistati rohkem ja vähem avalikult, et temast võiks saada uus patriarh ... aga nüüd saatis praegune patriarh Kirill ta nö asumisele. Tihon ise eitas enda võimalust saada patriarhiks (seda juba puht formaalsetel/hariduslikel põhjustel, rääkimata väidetavast ambitsiooni puudumisest), kuid see ei muutnud ära suhtumist, et Tihonil on väga toimiv side riigivõimu kehastajaga Number Üks ning ühtlasi on ta ka nn effektiivne manager. <br /><br />Aga see „asumisele saatmine“ (mida muuseas <a href="https://lenta.ru/news/2023/10/15/mitropolit-tihon-sravnil-naznachenie-v-krym-s-otpravkoy-na-kolymu/">Tihon ise võrdles Kolõmale saatmisega</a>) on vaadeldav ka täiesti teises valguses, mis muudab põhjalikult asja olemust. Nimelt on see riigi/kiriku seisukohalt oma parima sõduri saatmine raskeimasse rindelõiku. Tooma Krimmi tugevama riigikiriku kontrolli alla. Vaimses mõttes „kodustama“, kinnistama, siduma sealset elanik- ja vaimulikkonda Moskva külge tugevamate sidemetega. <br /><br />Muuseas samas võtmes on tõlgendatav veel üks eelmisel aastal toimunud kiriklik rotatsioon. Nimelt saadeti Ungarisse metropoliit Hilarion, kes enne seda oli tosin aastat ülimõjukal ja olulisel ametikohal – nö VÕK välisministri ametis (Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna juht). Asjakohane on märkida, et samas ametis oli u 20 aastat jutti praegune patriarh Kirill. <br /><br /><b><i>Riikliku mõjuvõimu muster <br /></i></b><br />Kas on tajutav, kuidas need kaks sammu asetuvad ühte mustrisse – Tihoni saatmine Krimmi ja Hilarioni saatmine Ungarisse? Mõlemad lähevad sisuliselt täitma riiklikku ülesannet, sidumaks ja kinnistamaks piirkondi riigi huvidest lähtuvalt ... kusjuures VÕK on siinkohal instrumendi rollis! Riiklikult olulise, kuid möödapääsmatu ja asendamatu instrumendi rollis, kui tajuda seda kummalist segu geopoliitikast ja müstitsismist, sellest Suurest Missioonist, mis on ennast sisse seadnud Venemaa võimukoriderides, eriti peas Number Üks. <br /><br />Siia juurde võiks veel juurde õmmelda kihte ja infokilde, kuid tulen lõpetuseks loo põhiteesi juurde ning ei tee seda mitte enda sõnadega, vaid tsitaadina loo alguses mainitud <a href="http://www.patriarchia.ru/db/text/6071622.html">patriarhi kõnest</a>: „VÕK on esimest korda ajaloos jõudnud sellisesse perioodi, kus toimub tõeline dialoog riigivõimuga. /.../ Praegu on välja kujunenud kiriku ja riigi suhetes unikaalne süsteem. Toimub tõeline dialoog patriarhi ja riigipea vahel. See dialoog on suunatud ühiste eesmärkide saavutamisele, mis on seotud meie riigi arenguga.“ <br /><br />Vene õigeusu kiriku praegune peremees on rahul, sest ta on otseses suhtes riigi praeguse peremehega. Vastastikuses sõltuvussuhtes.<br />---<div>lugu ilmus <a href="https://maailm.postimees.ee/7931996/kommentaar-moskva-kirik-on-igati-rahul-riikliku-instrumendi-rolliga" target="_blank">siin</a></div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-43319663378016735822024-01-01T23:53:00.000-08:002024-01-01T23:53:24.088-08:00Skisofreeniline Serbia kui õppematerjal<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRIoNFegr0KncPHHRH7azHvQgpkVPMd9MFq8BgJZR5IlXuOIfOYaHQKuYW-1cr8S_DQweVT46CcHrideuY6uslxZny8anhGEsa_Q8XK7NHAEVWnCnWfENhDddq8f07aS7muREyLzLfmw0onXml690khdeKNI6xGGqJ-wCRFUIaiLdFYx9xybZpakmSdvzH/s1200/serbia%20emake%20venemaa.jpg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRIoNFegr0KncPHHRH7azHvQgpkVPMd9MFq8BgJZR5IlXuOIfOYaHQKuYW-1cr8S_DQweVT46CcHrideuY6uslxZny8anhGEsa_Q8XK7NHAEVWnCnWfENhDddq8f07aS7muREyLzLfmw0onXml690khdeKNI6xGGqJ-wCRFUIaiLdFYx9xybZpakmSdvzH/w154-h200/serbia%20emake%20venemaa.jpg" width="154" /></a></div>Venemeelsed jõud jätkavad Serbia viimist EL poole. Kas pole mitte veider ja vasturääkiv see mõttekäik ja -maailm, milles elavad Serbia patrioodid. <br /><br />Ühest küljest on sisuliselt kogu elu- ja majandustegevus seotud Euroopa Liiduga. Isegi hiljuti avatud Bulgaaria-Serbia torujuhe ehitati välja EL rahade eest ning kogu trassi mõte on sõltuvuse vähendamiseks vene naftast, asendades seda Kaspia regioonist / Aserbaidžaanist tulevaga. Trassi rajamiseks kulunud 85 mln EURist tuli 75 mln Euroopa Liidult, sellest 50 mln dotatsioonina ja 25 mln madalaprotsendilise laenuna. <br /><br />Serbia kodanikud – oh üllatust – sõidavad parema teenistuse järele sinna, kus seda pakutakse, peamiselt Saksamaa ja Austria, Šveits ja Prantsusmaa. Kellelegi ei tule pähe siduda oma elu, haridust ja tööotsingud Venemaaga, välja arvatud need vähesed, kes on alates 2014.a otsustanud sõdida nn rahvavabariikide, sisuliselt vene okupantide poolel. <br /><br /><b><i>Serbia balansseerimine Euroopa ja Venemaa vahel <br /></i></b><br />Teisest küljest võib Serbia tänavatelt leida <a href="https://jpinyu.com/2017/03/10/serbia-and-kosovo-are-pluming-their-war-feathers/">graffiteid</a>, mis kuulutavad, et Krimm on Venemaa oma samamoodi nagu Kosovo on Serbia omand. Serbia impeerium (XIV saj) võib küll olla ammu ajaloo hämarusse ja muuseumiriiulitele kolinud, kuid impeeriumimeelsus ja kaasatundmine teisele endasugusele pole alateadvusest ja rahvuslikust minapildist paljude jaoks siiani kadunud. <br /><br />Serbia pikaajaline president Aleksandar Vučić, kelle partei hiljuti taas valimisedu nautis, on omandamas tõelise habemenoa teral tantsija oskusi. Kui pikka aega oli Euroopa esivingerdaja staatuses Aljaksandr Lukašenka, siis praegu lööb tema Serbia kolleeg selle taseme üle. <br /><br />Ühelt poolt rõhutakse Serbia meedias sellele, et Venemaa on vanem vend ja tõeline alternatiiv nn „soroslikule“ Läänele. Dramaatilisemad tegelased koguni teatavad, et praegu käimasolevas sõjas peab võitma Venemaa või vastasel korral saabub inimkonna hukk (Vladimir Krshlyanin raamatus „Uus ilm. Serbia. Venemaa. Hiina. Tulevik, mis on juba alanud“) <br /><br /><b><i>Venemaa mõjutustegevus on laiem <br /></i></b><br />Serbia on üks väheseid Euroopa riike, kus vene propagandakanalid <a href="https://www.dw.com/ru/issledovanie-kak-rabotaet-rossijskaa-propaganda-v-serbii/a-66693931">nii avameelselt ja otsekoheselt töötavad</a> (RT Balkan ja Sputnik). Nende kaudu pumbatakse ühiskonda seisukohti, et alates XX saj alguse Balkani sõdadest, läbi Jugoslaavia lagunemise kuni siiani kõik kõik käib Lääne vandenõu alusel ja ainuke tõsine partner ning kaitsja on Venemaa. <br /><br />Samal ajal teatab Aleksandr Vučić, et nii Krimm kui nn DNR/LNR on Ukriana territooriumid ja nii ka jääb. See ilmselge lõhe sisulise venemeelsuse ja formaalse „russofoobia“ vahel on viinud sinnani, et <a href="https://www.vedomosti.ru/politics/news/2023/12/10/1010275-zaharova-prokommentirovala">VF ametlikud kõneisikud räägivad</a> Serbia „geeni-modifitseeritud“ rahvuslikust identiteedist, mida moondab ja väänab Lääs, üritades pressida serblastele peale EL liikmelisust. <br /><br />Võib küsida, et mis on see meie asi, kuidas serblased ennast tunnevad ja väänavad. Asja moraal on aga see, et üsna samasugust suhtumist leiab ka palju laiemalt kui ainult Serbias. Et ühest küljest tahetakse elada Läänes, siinsete standardite ja vabaduste keskkonnas. Teisalt aga kirutakse sedasama keskkonda ja ka omaenda riiki, sõimatakse Venemaale vastuhakkajaid sõjaõhutajateks, kiites seeläbi kaude heaks seda poolmütoloogilist Venemaad, mis peaks näitama alternatiivi ja olema tuleviku majakas.<div>---</div><div>lugu ilmus <a href="https://edasi.org/213366/karmo-tuur-skisofreeniline-serbia-kui-oppematerjal/" target="_blank">siin</a></div><div>---</div><div>pilt võetud <a href="https://twitter.com/admirim/status/1537372206493315072" target="_blank">siit</a></div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-14272815035046544022023-12-28T22:53:00.000-08:002023-12-28T22:53:40.515-08:00Moonutused hääbumise suunas<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjH_er65Fr1J4LY2yDj7zDcuqKGk5JL0x2FSXrIb0ApB2liUaPFfj3UlCTRq7mcOXV6Vm0DYqidtYc9CPQR8ukm209eT6u3wLAj3xOLTNaJ_dS1ykKBdzFd051pzFiRRuH6XQotiYfYLiD3gD8L9e2jlIb-RHyvnbZg-mRAiIt-1k8LKIGRA7LPKVRtIQbD/s864/moonutused%20h%C3%A4%C3%A4bumise%20suunas.PNG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjH_er65Fr1J4LY2yDj7zDcuqKGk5JL0x2FSXrIb0ApB2liUaPFfj3UlCTRq7mcOXV6Vm0DYqidtYc9CPQR8ukm209eT6u3wLAj3xOLTNaJ_dS1ykKBdzFd051pzFiRRuH6XQotiYfYLiD3gD8L9e2jlIb-RHyvnbZg-mRAiIt-1k8LKIGRA7LPKVRtIQbD/w189-h200/moonutused%20h%C3%A4%C3%A4bumise%20suunas.PNG" width="189" /></a></div>Suure sõja pisikesed jäljed, mida tavaliselt tähele ei panda ... ehk mõnikord on detailid vähemalt sama olulised kui nö suur pilt <br /><br />Üks jälgimisvääriline moment on see, kuidas sõda on tekitanud moonutusi VF tööturul, nt turvateenuste valdkonnas. Kuna selles tihti töötavad endised pagunikandjad, kes mh oskavad ka relva käsitseda, siis nemad on eriti magus materjal kahuriliha värbajatele. Lisaks see aspekt, et tihti on turvamehe rolli sattunud endine sõjaväelane/miilits/jms oma sotsiaalse staatusega rahuolematu ja hea meelega läheb kerge raha ja nö sotsiaalse rehabiliteerumise lootuses rindele (järsku tulen tagasi kangelasena ja naine/suguvõsa hakkab mind jälle austama). <br /><br />Nii on tekkinud olukord, kus on puudus turvameestest, eriti aga vahetuse vanematest ja muudest keskastme tegelastest valdkonnas, nende leidmiseks/töölhoidmiseks tuleb maksta järjest kõrgemaid palku (kohati palgatõus 70-80%). See aga tähendab turvateenuse hinna kallinemist, firmade konkurentsivõime vähenemist ja edasi juba arusaadavat sündmuste ahelat kuni ettevõtete pankrotistumiseni ja nendesamade meeste sattumist tööturule, kus konkureerib praegu ka VF armee nimeline hakklihamasin. <br /><br />Teine näide – autojuhid on praeguses sõjas eriline kulumaterjal. Pole vahet, kas sa istud varustus-auto, soomuki või tanki roolis, sind jahitakse kõigi võimalike meetoditega alates miinidest kuni droonideni. <br /><br />See on nt meie kõrval Loode-Venemaal loonud olukorra, kus tööpakkumiste arv autojuhtidele on suurenenud regiooniti 40-60% ning palgapakkumised vähemalt 40% (keskmine palk töökuulutustes u 100 tuh RUB, samas kui mullu oli see u 60 tuh RUB). Sellest tulenev sündmuste jada on jällegi sama mis eelmisel juhul, eriti arvestades et kui varem oli siin Euroopa naabruses lihtne teenida nii ettevõttel kui töölistel rahvusvaheliste vedude pealt (niimoodi liikus kaubagrupiti võttes kuni 60% kaupadest), siis nüüd on see sisuliselt kinnikülmunud äri. <br /><br />Loomulikult leiab majandus ja ettevõtlikud inimesed alati meetodid, kuidas turumoonutuste tingimustes mitte ainult ellu jääda, vaid ka need moonutused ära kasutada, aga üldine pilt on ikkagi selge. Hetkel teeb jahtuv majandus koos kappava inflatsiooniga seda, et veel eile tavalist palgatööd teinud mehed satuvad tööturule ja on selle võrra altimad saamaks värvatud sõjamasinasse. <br /><br />Kogu kirjeldatud protsessi eripära on aga selle ühesuunalisus hääbumise poole, kuna mängu tuleb demograafia. Venemaa sõdib seda sõda nii nagu I ja II MS ajal, hoolimata inimressursist, justkui toimiks toonane lööklause „küll eided uusi asemele sünnitavad!“. Vaata ei sünnita enam. Meie kõrval olev Pihkva oblast, mis on oma territooriumilt u Eesti suurune ja milles elas II MS eel u 1,7 miljonit inimest, on nüüdseks hääbunud u 600 tuhande peale ja see number jätkab kahanemist. <br /><br />Mis on siis kogu selle loo moraal? Aga lihtsalt see, et kui keegi jälle üritab rääkida, kuidas Venemaale on kõik see sõda nagu nohu, viidates „suurusele ja vägevusele“, siis mõnikord tasub vaadata pisikesi detaile, et tajuda suurt pilti. <br />---<div>lugu ilmus <a href="https://www.aripaev.ee/arvamused/2023/12/27/karmo-tuur-soda-toukab-venemaad-moonutusteni-haabumise-suunas" target="_blank">siin</a></div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-4962865029998546902023-12-27T22:08:00.000-08:002023-12-27T22:08:11.793-08:00Kolm stsenaariumit Ukraina rindel<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1gtszxcpHhTpbdjMvhfb2k_984EVV7Yk_9RNlzRKXnTnjkhpEAxUIjFP9M5XM8OM3591tmVM0ron2dfqq2S7RTzUExo2IsMhZJoavDavB8_b1tVa8TDgvzz45wvCKABSdWsUxd1nucGiwqjfV2VjNbe7AWOLV4sPldtbUPO5-gLTzbG_f1STeJquJI2uT/s1230/kolm%20stsenaariumi%20Ukraina%20rindel.PNG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="143" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1gtszxcpHhTpbdjMvhfb2k_984EVV7Yk_9RNlzRKXnTnjkhpEAxUIjFP9M5XM8OM3591tmVM0ron2dfqq2S7RTzUExo2IsMhZJoavDavB8_b1tVa8TDgvzz45wvCKABSdWsUxd1nucGiwqjfV2VjNbe7AWOLV4sPldtbUPO5-gLTzbG_f1STeJquJI2uT/w200-h143/kolm%20stsenaariumi%20Ukraina%20rindel.PNG" width="200" /></a></div>Ükskõik missuguste protsesside prognoosimisel on ühe universaalseima analüütilise tööriistana kasutada kolmikjaotus: asjad lähevad halvemaks, paremaks või jäävad samaks. Seejärel saab hinnata iga stsenaariumi tõenäosust ning ongi lihtne, kuid seda arusaadavam hinnang käes. <br /><br />Rahvusvaheliste suhete lahkamisel on muidugi alati siin lisaks konks: paremaks või halvemaks kelle vaatenurgast? Kuna me oleme Ukrainaga ühel pool rindejoont, siis võtamegi aluseks meie, kitsamalt Ukraina ja laiemalt nn kollektiivse Lääne mätta. <br /><br />Kohe alustuseks annan ka tõenäosushinnangud, aga rõhutan, et teen seda praeguste teadmiste pealt. Prognoosimise ja tõenäosuse hindamise juures on suurimaks kitsaskohaks see, et me saame hinnata ainult lineaarseid protsesse. Samas ajalugu on tulvil näiteid, kui isegi näiliselt ettemääratud protsessi sekkub mingi mitte-lineaarne muutuja, nö mängumuutja ja kõik esmatasandi hinnngud kukuvad kokku. Mitme-tasandilised, mitme muutujaga hinnangumudelid on ka olemas, kuid see läheb leheloo jaoks liiga keeruliseks. <br /><br />Seega – esmahinnang: positiivne areng on tõenäosusega 10-15%, negatiivne 25-30% ja protsessi jätkumine laias laastus samamoodi saab koondhindeks u 60%. <br /><br /><b>Positiivne areng </b>tähendaks Venemaa lüüasaamist, olgu siis kas täiel / strateegilisel määral (koos kõigi Ukraina alade tagastamisega) või siis osalisel (st tõmbudes nt välja mandri-Ukrainast, kuid jättes kontrolli Krimmi üle endale). <br /><br />Kõige nõrgem koht oleks see, et Venemaa peaks oma kaotust ka ise tunnistama, teatades sellest avalikult. Selle stsenaariumi tõenäosus ei ole 0, kuna suhteliselt hõlpsalt on ette nähatavad kaks mängumuutjat: Lääne oluline tehnoloogiline abi (nt F-16 lennukite näol) ja/või Venemaa esindusnäo väljavahetamine (uuel inimesel on hõlpsam teatada oma eelkäija läbikukkunud plaanidest). <br /><br />Kummagi faktori ilmnemine ja/või otsustav mõju sündmustele pole kuigi suure tõenäosusega, kuid summaarselt võib seda siiski hinnata kas 10 või 15% peale. <br /><br /><b>Negatiivne areng </b>Ukraina võtmes tähendab seda, et Venemaal õnnestub kas edeneda rindel ja/või teatada sõja külmutamisest. Kõige jaburam on asjaolu, et Moskva võib kuulutada ennast võitjaks suvalisel ajahetkel ning teatada, et tema „eesmärgid ongi saavutatud“, kuna keegi pole siiani mõistuspäraselt suutnud nende nn eesmärke kriteeriume sõnastada. <br /><br />Olukorra külmutamine praeguses staadiumis oleks Ukraina võtmes negatiivne, sest kuigi enamik territooriumist on suudetud enda käes hoida ja isegi tagasi vallutada, tähendaks see Kiievile ikkagi kaotust. Umbes samal moel nagu Soome või Jaapan, kes kaotasid territooriume Venemaale, ehkki jäid riikidena kehtima. <br /><br />Kuna Venemaa jaoks on nn võidu väljkuulutamine niivõrd lihtne, siis on selle stsenaariumi tõenäosus ka kõrgem, nagu öeldud u 25-30% tõenäosusega. Mängumuutjad, nn mustad luiged on laias laastus samad, mis eelmisel stsenaariumil, ainult et vastasmärgilised – Venemaa tehnoloogiline võimekus suruda relva abil oma tahet peale ja/või poliitilise esindusnäo vahetumine, ainult et nüüd juba Ukrainas. <br /><br /><b>Asjade samal moel jätkumise stsenaarium </b>on alati kõige kõrgema tõenäosusega, nii ka seekord. Venemaa jätkab selle stsenaariumi korral kurnamissõda Lääne vastu Ukraina riigi pinnal peetavas sõjas, suutes Läänt piisavalt lõhestada / hirmutada, mistõttu abi jääb vinduma ja sõda vahelduva intensiivsusega kestma. <br /><br />Selle stsenaariumi juurde mägumuutjatega arvestamine ei käi, seega saab asuda kokkuvõtte kallale. <br /><br />Esiteks hea sõnum on see, et mis iganes poleks ka jooksvate sündmuste kulg, võib see ikkagi Ukrainale tähendada häid perspektiive. Nii kole ja küüniline kui see ka pole, siis võib vaadata nendesamade Soome ja Jaapani näidetele ja näha, et õiged valikud ja sõjajärgne ülesehitus võib anda suurepärase ja silmnähtava edenemise, eriti võrreldes agressiivse naabriga. <br /><br />Teiseks aga see, et nagu näha on neljast võimalikust mängumuutjast meie, st Eesti ja Lääne kontrolli all üks – piisavas mahus ja tempos (sõjalise) abi andmine Ukrainale. Selle abi andmiseks aga peame me kõigepealt mobiliseeruma / mõtestama oma tegevusi ise ja seejärel ennaktempodes veenma ka oma liitlasi.<div>---</div><div>lugu ilmus <a href="https://arvamus.postimees.ee/7926014/karmo-tuur-kolm-stsenaariumi-ukraina-rindel" target="_blank">siin</a></div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-54511008009538102692023-12-26T02:36:00.000-08:002023-12-26T02:36:31.797-08:00Munamäss Venemaal?<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhgklhF14nQ8PSw7JfYNxyJh5OsLjBgsh3f-OCa9eStU0h4oLkEbG32zIu2-ogXaByIx2UaipnH40nwrggNu4zFa2tGlShyphenhyphenW7YAnU7Nm8nSTdmytsUjcDhs8RT_d1mvDgTP27LHs0aNFzEl_kB4p3X0TelZmRArONVcIddrJ666hQmUJCEXhkemiVSVLTC/s1064/munam%C3%A4ss%20Venemaal.PNG" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="153" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhhgklhF14nQ8PSw7JfYNxyJh5OsLjBgsh3f-OCa9eStU0h4oLkEbG32zIu2-ogXaByIx2UaipnH40nwrggNu4zFa2tGlShyphenhyphenW7YAnU7Nm8nSTdmytsUjcDhs8RT_d1mvDgTP27LHs0aNFzEl_kB4p3X0TelZmRArONVcIddrJ666hQmUJCEXhkemiVSVLTC/w200-h153/munam%C3%A4ss%20Venemaal.PNG" width="200" /></a></div>Ajalugu teab mitmeid toiduga seonduvaid rahutusi, Venemaa ajaloos on üks tuntumaid võibolla XVII saj keskpaigas toimunud soolamäss. Tookord tõusis seoses uute tolli- ja maksureeglitega järsult soola hind ning järgenud mäsu sundis toonaseid võime tegema samme tagasi. <br /><br />Hetkel on Venemaal üheks kuumemaks teemaks kanamunade hind, mis on aastaga kerkinud ligi poole võrra. Põhjus on laias laastus sama – Venemaa valitsejate poliitika (sõda Ukraina vastu) on endaga kaasa toonud turumoonutuse. <br /><br />„Suveräänne ja isetoimiv Venemaa“, millest hardunult räägib Vladimir Putin, on tegelikkuses sõltuv ülejäänud maailmast samavõrra nagu iga teine riik / majandus. Oh üllatust, ka sellises valdkonnas nagu kanakasvatus ja munatootmine ollakse nii tehnoloogiliselt kui kvaliteetse lähtematerjali mõttes seotud eelkõige Läänega, kelle vastu nüüd aga otsustati sõdida. <br /><br /><b><i>Sõda tõi endaga sanktsioonid <br /></i></b><br />Lääs vastas sellele ründele kaupmehele omasel moel, seades sisse kaubanduspiirangud. Kuitahes punnis põskedega ja üleolevalt ka Venemaa võimsusest kaagutajad ... vabandust rääkijad ka ei puhiseks, on tagajärjeks see, et ka selles näiliselt ebaolulises sektoris on tagasilöögid. <br /><br />Nagu ikka, üritab praegune ületsentraliseeritud ja „käsitsijuhtimisele“ allutatud Venemaa reageerida administratiivselt. Nii annab <a href="https://rg.ru/2023/12/23/v-rosselhozdnadzore-soobshchili-o-vvoze-v-rossiiu-vtoroj-partii-iaic-iz-azerbajdzhana.html">riiklik meedia uhkusega teada</a>, et riiki lasti sisse tuua mune Aserbaidžaanist, tervelt 306 tuhat tükki! <br /><br />Andmaks aimu, kui näiline on see meede, saab aimu etteheitvalt kõlavast materjalist „<a href="https://rg.ru/2023/12/23/v-rosselhozdnadzore-soobshchili-o-vvoze-v-rossiiu-vtoroj-partii-iaic-iz-azerbajdzhana.html">Hoiupanga meelest söövad venemaalased liiga palju mune</a>“, mille põhjal saab teha lihtsa arvutuse, et keskmiselt tarbitakse Venemaal u 1 mln muna päevas. Ning ka selles loos tõdetakse, et mistahes moel ja hindadega välismaise kauba sissetoomine ei lahenda põhiprobleemi – kodumaise täistsüklilise tootmise puudumist. Täis tsükkel tähendab kaugelt enamat kui kana panemist õrrele munema ja kausitäit seemneid nokkimiseks, see on seotud nt ka omamaise põllumajandustehnika, väetiste kui ka nt vaktsiinide/ravimite jms tootmise võimekusega. <br /><br />Vladimir Putin võimendas teemat oma isikliku ja talle omase labasevõitu sekkumisega teemasse (küsimus munade kohta põllumajandusministri käest – muuseas sellised võtted on poliit-tehnoloogilised väga hästi läbi kaalutud ja lähendavad teda rahvale). Ühtlasi aga lõi see ka paljudes peades seose Vladimir Putini ja munade / toiduhindade vahel. <br /><br /><b><i>Riiklik ülejuhtimine kõiges <br /></i></b><br />Kuid tegelikult on olukord palju laiem ja keerulisem kui munakarpi ja selle hinda vaadates paistab. Ka neli sajandit tagasi polnud sool ju peamine küsimus, ehkki soola kui konservandi tähtsus oli toona üüratult olulisem, suisa elulisem kui praegu. <br /><br />Küsimus on praeguse riikliku mudeli ülemäärases sekkumisest iga venemaalase ellu, alates vigase välispoliitika tõttu tõusvatest toiduhindadest kuni nendesamade venemaalaste sõtta- ja surmasaatmiseni välja. <br /><br />Võrdlus XVII sajandi, nn mässude sajandi elanike käitumisega on mõistagi kohmakas ja eksitav ning bojaaride majade põletamist ning Kremli ründamist oodata oleks mõtetu. Kuid väga laias laastus pole sealse ühiskonna mentaalsus muutunud – toona algas Soolamäss katsest anda tsaarile üle palvekiri ning lõppes mässajate ninameeste hukkamisega, kuid selle protsessi sisse jäi ka streletside üleminek mässjate poolele ning lõpuks arusaam, et rahvas võib ikkagi vastu ka hakata. <br /><br />Mine hullu tea, järsku võib see endaga tuua ka ketserliku mõtte, et järsku oleks ilma preguse tsaarita ja tema sõjata Venemaal parem elada?<div>---</div><div>lugu ilmus <a href="https://www.ohtuleht.ee/1098302/munamass-venemaal-karmo-tuur-vladimir-putin-voimendas-teemat-oma-isikliku-ja-talle-omase-labasevoitu-sekkumisega" target="_blank">siin</a></div>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1948437585061725159.post-58962652875731655282023-12-20T23:24:00.000-08:002023-12-20T23:24:38.951-08:00Разбор полётов: Soome, 12.pakett, USA abi, Serbia<div class="separator"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEsDG41GAVXZhEuyFPZm92W6f_hz7PycWrO1eldhqkB2ChCQMH-gQDOnyXlLMUuUn_SGVziXoq4ND4oaJA855kUfOcayJPRqx6Uv2KvxpsviPCvBvrn-ArlAEOagsiqXHPS9eesyHTRvgl3RQ582GY32DLr8_FHaQ-mdg1ArfdQzfe4_5NBerkCnwUqFYX/s817/razbor%202023.12.20.png" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEsDG41GAVXZhEuyFPZm92W6f_hz7PycWrO1eldhqkB2ChCQMH-gQDOnyXlLMUuUn_SGVziXoq4ND4oaJA855kUfOcayJPRqx6Uv2KvxpsviPCvBvrn-ArlAEOagsiqXHPS9eesyHTRvgl3RQ582GY32DLr8_FHaQ-mdg1ArfdQzfe4_5NBerkCnwUqFYX/w196-h200/razbor%202023.12.20.png" width="196" /></a></div>- Soome astumine NATO liikmeks ei saa jääda "karistuseta" VF poolt, kas aga Moskval on praegu auru sellega tegeleda?<br /><br />- EL 12. sanktsioonide pakett paneb venemaalasi teleka eeskujul irvitama, kuid see on pigem kriminaali teeseldud enesekindlus<br /><br />- kas USA abi Ukrainale kuivab kokku või leitakse olukorrale siiski lahendus?<br /><br />- Serbia valimistulemus: skisofreenia jätkub - "venemeelne" valitsus viib Serbiat üha lähemale EL poole<br /><br />Aasta viimane saade, mida juhti Pavel Ivanov, kõnelemas nagu ikka Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järelkuuatav <a href="https://r4.err.ee/1609188683/razbor-poljotov">siit</a>KThttp://www.blogger.com/profile/12600724536131306798noreply@blogger.com0