Veetilgas võib peegelduda ookean, öeldakse. Peeglikillus terve maailm. Seda ookeanit tuleb ainult tunnetada, et piisapeegeldusest aru saada. Peeglikildu suuta asetada purunenud mosaiiki, et see lugu lahti rääkida.
Algne infokilluke on näiliselt tühine. Ühes Venemaa väikeasulas nimetati ümber mõne majaga tänav. Asjaolu, et see asum on sisuliselt Pihkva eeslinn, ei muuda seda sündmust kuidagi suuremaks, kuid annab meile ühelt poolt mõningase emotsionaalse läheduse. Teisalt aga peegeldab seda emotsionaalset fooni, milles elasid siiani Venemaa asukad.
Elada „nagu Läänes“
See foon seisneb selles, et Venemaa elanikel oli kuni veel piltlikult öeldes eilseni soov elada “nagu Läänes“. Nagu Euroopas. See ihalus peegeldus tuhandetes detailides, alates nt sõnast „euroremont“, mille taga oli arusaam inimlikult tehtud kvaliteetsest remondist. Sõnast „eurokindlustus“, mille taga arusaam inimlikust, bürokraatia- ja korruptsioonivabast liiklusõnnetuse järgsest asja-ajamisest.
Neid näiteid on veel müriaad, kuid hetkel on teistest olulisemad kaks. Nimelt rajati sellesse asumisse uuselamute kompleks „Euroopa“. Ja selles nimetati üks tänav nimega „Tallinnskii“. Just-just, kahe „n“iga keskel, mitte nii nagu nõukogude traditsioon ette näeb.
Ja siis veel samas rajoonis kubises muudest märksõnadest nagu Viini tänav ja Praha tänav, kaubanduskeskus Fjord Plaza ja kiirsöögikoht Burger King jne.
Ilmselt ei pea just pikalt seletama, mida kõik need märksõnad peegeldavad? Ja mida nad peegeldavad oma hiilgavas ühepoolsuses. Kui Venemaal nimetati enda ümbrust ümber euroopalike, läänelike maa- ja mõttemärkide abil, siis mina vähemalt ei tea, et siin Euroopas oleks enda ümbrust markeeritud venepäraste meemide abil. Seda võisid küll teha nn kuriuskliku vene maailma (Russkii Mir) adeptid, kuid see on pisut teine jutt.
Unituste puu raiumine
Nii et kui siiani venemaalased soovisid elada „nagu Läänes“, siis nüüd nad otsustasid astuda ristisõtta sellesama Lääne vastu. Või noh, nende eest otsustati. Otsustajaks see seltskond, kes soovib ära kasutada nõukogude märgisüsteemi ja kollektiivse mälu hoovad, selleks et hoida võimul enda heaoluskeemi garanti – Vladimir Putini nimelist meemi.
Üheks elemendiks selles sõjas on ka märkide sõda, nimetuste sõda. Formattimaks ümber oma rahvas lääneihalejast sõjakuulekaks, on vaja nende psüühika üle põlve murda. Raiuda nende ihaluste puu kaevikulaudisteks, kasutades sõjakirvest. Raiuda sellest välja senine märksõnade süsteem ja teha seda võimalikult grotesksel kujul, nii et armid jääks nähtavale, hoiatuseks ja meenutuseks.
Ja selle mentaalse vägistamise käigus sündis muuhulgas ka see loo alguses nimetatud ümbernimetamine. Tallinna tänavast tehti „Venemaa kangelase Dosjagajevi“ nimeline tänav. Tänav ei muutunud sellest suuremaks, laiemaks ega võimsamaks, aga märgimuudatus sai tehtud – kusjuures niimoodi, et kõik vanad teatmikud (sh veebis) mäletavad seda Tallinna tänavana. Aga tänava elanikud peavad minema passilauda ja mujale ametnike jutule, et teha dokumentidesse vastav muudatus.
Ah et kes on see kangelane? Venemaa sõjas Ukraina vastu hukkunud Aleksandr Dosjagajev. Üks mõtetult hukkunud mees paljudest, aga kellest otsustati teha kangelane ja maamärk, põlistamaks Russkii Mir eesmärke.
Mille poolest me erineme?
Kui ma sellest muudatusest lühidalt kirjutasin Facebooki seinal, siis üks kamraad esitas üsna õigustatud küsimuse: „Seleta lahti kuidas see ümbernimetamine erineb euroopa täpselt samasugusest tegevusest?“
Ausalt öeldes esimese hooga ei osanudki ma muud vastata kui et „kõik need kampaania ja konjunktuuri korras ümbernimetamised on pikas perspektiivis kentsakad. Ei ole me kuigi palju muutunud inimestena, alates nendest ammustest aegadest kui eelmise valitseja nimi kivitahlitelt välja raiuti või kujudel päid asendati.
Küsimus on vaid selle tegevuse motiivides, õiguspärasuses ja "õigluses", mida iganes see ka ei tähendaks antud ajahetkel. Riias Moskva tänava ümbernimetamine Latgale tänavaks on suht OK, kuna lihtsalt taastatakse tänava ajalooline nimi. Kõige vähem OK on aga tänavatele / parkidele jms isikunimede andmine lähtuvalt poliitilisest konjunktuurist“
Kuid ilmselt jäi see küsimus mind kripeldama. Peale rahutut und hommikul ärgates leidsin, et mu alateadvus oli leidnud sellele vastuse.
Sarnaste tegude erinevad lood
Formaalselt võttes on need kaks tegu justkui samanimelised: nimetatakse tänav ümber, tõukudes päevapoliitilistest suundumustest. Aga sisuliselt on tegu kahe erisuunalise protsessiga. Vene poolel toimus see tegu, toetamaks agressiooni ja selle aluseks olevat ühe füüreri hullust.
Siinpool pandi toime väliselt analoogne tegu, kuid motivatsioon on risti vastupidine - näitamaks tülgastust agressiooni ja füüreri vastu.
Pisierinevus? Nomaitea, minu meelest suur.
Ja vat sellistes, näiliselt pisikestes tilkades peegeldubki ookean, milles me elame ning mida oma tegudega kujundame.
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment