Wednesday, June 25, 2025

Подробности: NATO summit, Iraan, Iisrael ja Ukraina

Mitme korraga toimuva sõja foonil toimus Haagis NATO tippkohtumine. Kas seda fooni saab juba nimetada Maailmasõjaks, kas ja mis neid kokku seob?

Iisrael-Iraani konflikt on sama vana kui Iisraeli loomise lugu, kuid USA otsene sõjaline sekkumine on siiski erakordne episood selles. Kas USA pommirünnakud saavutasid eesmärgi, eriti kui võtta arvesse, et kõik kolm osapoolt - USA, Iisrael, aga ka Iraan peavad tulemust enda jaoks võiduks?

Trump-Putini tandem on paradoksaalselt saavutanud olukorra, kus NATO on mitte ainult ellu ärkamas, vaid ka tasakaalustumas. Mida autonoomsemaks muutub selle kaitse-alliansi Euroopa komponent, seda rohkemates peades küpseb otsusekindlus, esitamaks Ukrainale liitumiskutse

Saatejuht Inga Palmiste, küsimustele vastab Karmo Tüür, saade järelkuulatav siit

Friday, June 20, 2025

Suhteline monarhia

Aga mis oleks kui nimetaks Venemaal toimivat riigikorda mitte tema ametliku nimega „Venemaa Föderatsioon“. Ja ka mitte üldkokkuleppeliselt „presidentaalne vabariik“. Nimetaks seda rohkem sisuliselt kirjeldava mõistega „feodaalne monarhia“.

Mõnikord on kasulik sõnadega mängida, et saavutada suuremat selgust. Akadeemilises maailmas peavad terminid olema täpsed ja asjade vihuti valestinimetamine on kurjast. Kuid siinses vabamas vormis võib määratlustega veidi mängida, säilitades arusaadavuse huvides siiski ühe kriteeriumi – mõistete kasutamist tuleb põhjendada.

Venemaa praegune võimustruktuur on üles ehitatud ühe mehe võimule. Piiranguteta ja tõketeta võimule. Pole olemas asja, mida ta oma riigi sees ei saaks teha. Tema soovile vastavalt kirjutatakse ümber ka põhiseadus, algatatakse sõdu ja tapetakse inimesi. Kreeka keelest monos = ainus + archē = valitsus, võim. Kokku ainuvõim ehk monarhia. Isegi siis, kui võimukandja pole ametlikult kroonitud.

Miks feodaalne monarhia? Aga sellepärast et valitseja kõrval pole kedagi, kelle käest ei võiks ära võtta varandust või isegi elu. Ei ole olemas „oligarhe“ või „bojaare“ selle sõna võistleva võimu mõttes. Monarh võtab ja annab vastavalt oma äranägemisele.

Hiljuti Domodedovo lennujaama ümber ehitatud eduka ärivõrgustiku äravõtmine tõi selle eredamail moel esile. Väited, nagu oleks ühel omanikul olnud ka Iisraeli kodakondsus ja et kasumit olla viidud välismaale, on juriidiline nonsens, sest ka vene õigusraamistiku kohaselt pole ei üks ega teine keelatud.

Miks ma aga kasutasin pealkirjas sõna „suhteline“? Sest kõik on selles süsteemis ujuv ja ebakindel.

Monarhiks saab Putinit mõistagi nimetada, kuigi ega siis iga diktaatorit või autokraati siiski tavaliselt monarhiks ei tituleerita. Kasvõi seetõttu, et tavaliselt on monarhivõim päritav, aga Putin pole seda pärinud ning pole veel ka pärandanud.

Feodaalsüsteem omandiõiguse mõttes on ka suhteline, sest Venemaal eraomand siiski on olemas. Või noh, suhteliselt on, seni kuni see pole hakanud huvi pakkuma kellelegi mõjuvõimsamale. Edasi on juba saatuse, ülemuste tujude ja soosingu küsimus.

Õigussüsteem, mis peaks kõiki neid suhteid kaitsma ja reguleerima, toimib ka suhteliselt. Isegi suhteliselt hästi, nagu väidavad need õigusteadlased, kes asja akadeemiliselt uurivad. Toimib seni, kuni ... Seni kuni pole tegu mõne olulise isikuga. Või poliitiliselt olulise protsessiga. Või muudel juhtudel, kus ta enam ei toimi. Või siis toimib valikuliselt.

Või siis võtame kasvõi selle määratluse: „föderatsioon“. See peaks tähendama riiklikku moodustist, mille subjektidel on suhteliselt laialdane iseotsustamise õigus ning keskvõimu valduses on ainult nt rahandus ja riigikaitse vms. Venemaa küll koosneb üsna eri-ilmelistest osadest, mille tasalülitamisega on tegeletud pikalt ja põhjalikult. Aga siis on jälle need suhteliselt teistsugused osad. Noh näiteks Tšetšeenia, eksole.

Võib ju vaielda, et mis monarhia see on, kui riigis toimuvad valimised. Aga esiteks on olemas konstitutsionaalseid monarhiaid, kus valimised on vägagi sisulised. Ja teiseks ka Venemaal on valimised niivõrd sisulised, mis puudutab alumiste korruste / omavalitsuste tasandil konkreetsete inimeste võitlust toiduahela juurde pääsemise nimel.

Nii et kokkuvõttes võib tõdeda, et Venemaal praegu kehtiv riigikorraldus on pigem feodaalne monarhia kui miski muu. Suhteliselt stiilipuhtalt pigem see kui miski muu.

---

lugu ilmus siin

Monday, June 2, 2025

Vene sõjavalede uus element: võrdlus Pearl Harboriga

„Kunagi ei valetata nii palju kui peale jahipidamist, sõja ajal ja enne valimisi“ väidab üks Otto von Bismarckile omistatav lause.

Venemaa poolt Ukraina vastu peetav sõda lausa kubiseb valedest, alates kurikuulsast „их там нет“ ehk vene sõdurite osaluse eitamisest ida-Ukraina ja Krimmi kaaperdamise algusaegadel. Putin on valetanud nii palju, et järg läheb käest ära, kuid see ilmselge asjaolu eitamine on ilmselt üks kuulsamaid. Omaette ilus oleks, kui kunagi tema tinglikule hauakivile kantaks epitaaf „teda pole siin“.

Suur juhi käitumisest innustust saanud Z-rahvas loob ja külvab uusi valesid sama usinalt, kord väiksemaid ja ühekordseid, kord suuremaid ja terveid pikki lugusid loovaid. Üks suurim neist on ilmselt on terve ukraina rahva ja riigi kui sellise eitamine. Loogika selle taga on lihtne, kuid fundamentaalne – kui sellist riiki ja rahvast pole olemas, siis on igasugune vastuhakk Moskva ülemvõimule puhtakujuline nonsens.

Ukraina Trooja hobuse operatsioon

Nüüd viis Ukraina läbi oma olemuselt täiesti pretsedenditu erioperatsiooni Venemaa strateegilise lennuväe vastu, kahjustades suurt osa nendest surmakülvavatest lennukitest otse nende kodu-lennuväljadel.

Operatsiooni geniaalsus seisneb selles, et rünnakuteks vajalikud vahendid sokutati Venemaale sisse umbes samamoodi nagu kunagi puust hobuse sees sokutati sõdurid Trooja linna müüride vahele, kes siis oma peidikust väljusid ning väravad avasid. Mõistagi on igasugune võrdlus kohmakas, kuid see Trooja hobuse metafoor on siiski sisuline. Sõjakavalus, mis aitas kaitseliinidest läbi pääseda.

Nii ka nüüd, vajalikud komponendid ja võibolla ka spetsialistid sokutati ilmselt ahnuse ja lolluse ehk altkäemaksude ja hoolimatuse abil Venemaale sisse. Droonid ja nende peidikud-konteinerid komplekteeriti vene eriteenistuste nina all ja lasti õigel hetkel ja kohtades lendu.

Z-rahva vale-naratiiv Pearl Harbori ründamisest

Vene sõjalaagri ehk Z-patriootide poolt võeti aga asja kirjeldamiseks kasutusele hoopis Pearl Harbori narratiiv. Selle kohaselt ründasid jaapanlased paha-aimamatut USA’d II Maailmasõja hakul, uputades suurel määral ameerika sõjalaevu.

Selle loo käivitamine peaks looma mulje Venemaast kui süüta kannatajast, kellel tekib nüüd õigus kättemaksuks. Tõepoolest oli USA ennem seda 1941.a rünnakut ametlikult neutraalses staatuses, kuid peale rünnakut liitus sõjakäiguga ning lõpptulemusena heitis ka Jaapanile kaks tuumapommi.

Tuleb tunnistada et vene propagandameistrid on valinud meisterliku lähenemise, mis kindlasti meeldib Z-rahvale. Asjaolu, et vastupidi mõtlejate jaoks kutsub taoline lähenemine esile põlgliku muige ja näpuga meelekohal keerutamise, pole vene rahva meelsuse mudijate jaoks oluline.

Väljaspool Z-maailma elavate inimeste jaoks on selge, et needsamad vene sõjalennukid olid külvanud surma ja hävingut Ukraina linnadele juba aastaid ning tegu oli puhtakujulise Ukraina enesekaitse-rünnakuga, mis peaks vähendama Moskva võimalusi samu sigadusi jätkata. Selle läbiviimine sügaval vaenlase tagalas riivas aga nii tugevalt Moskva enesehinnangut, et võeti kasutusele valenarratiiv Pearl Harborist.
---
lugu ilmus siin