Friday, July 29, 2011

Läti erakordsed võimumängud

Ehkki peakiri võib tunduda ülepingutatuna, on Lätis toimiv praegu lausa mitmes mõttes erakordne. Ning asi tasub uurimist, isegi vaatamata sellele, et Läti puhul ei tea me suurt midagi ka nö korralistest protsessidest.

Erakordne oli juba algsündmus ise – Läti president algatas parlamendi laialisaatmise. Ehkki ka varem on lõunanaabri presidendid vihjanud oma õigusele seda sammu astuda, pole ähvardustest kaugemale asi läinud.

Teiseks sai rahvas oma rahulolematuse ka referendumil välja öelda – taas erakordselt, sest varem pole lihtsalt sedasorti referendumeid korraldatud. Ning tulemus oli erakordselt üksmeelne – umbes 95% hääletanuist oligi seda meelt, et senine seadusandlik kogu tuleb laiali saata.

Noh ja mõistagi oli erakordne ka asja tulemus. Parlament lähebki laiali (ikka ja jälle esimest korda Läti uues ajaloos) ning tulevad erakorralised valimised. Ja ühtlasi astus tagasi ka president ise.

Kas asjast ka tulu tõuseb?

Ühest küljest võib täiesti mõista neid, kes kogu protsessi täiesti pahaks panevad. Vaevalt üheksa kuud koos istunud parlamendi laialisaatmine tähendab, et kas viga on poliitilises süsteemis või on Läti valijad debiilikud – nii vähemalt arvas sealne poliit-tehnoloog Jurgis Liepnieks. Tema argumentatsioon on äärmiselt lihtne: kui koosistuv parlament pole korda saatnud mingit uskumatut sigadust, siis pole ka selline laialisaatmine millegagi õigustatud.

Teisest küljest aga piisab lätlaste arvates ilmselt just sellestsamast, et seesinane koosseis ei olnudki võimeline midagi korda saatma, sest oli kohalike oligarhide (või siis minigarhide) kontrolli all. Vähemalt see loogika seisiski ametlikult kogu laialisaatmise taga.

Hea kolleeg, Läti politoloog Andis Kudors nägi toimunus vähemalt kahte positiivset külge. Esiteks sai Läti kodanik teadlikumaks oma kodanikuks olemisest – sellest, et tema häälel ja otsusel on tõesti mõju. Teiseks aga muutus Läti presidendi ebamäärane roll pisut tõsiseltvõetavamaks. Kui ikka järgmine Läti riigipea hakkab rääkima parlamendi laialisaatmisest, siis võtavad rahvasaadikud ka asja tähelepanelikumalt.

Uus poliitiline jõud peaks muutma

Uutel, sügisel toimuvatel valimistel saab ilmselt suurima (või vähemalt märkimisväärse) tulemuse seesama endine president VALDIS ??? Zatlers. Nimelt asutas ta uue erakonna – Reformipartei, mille populaarsus on praeguste küsitluste kohaselt üks suuremaid (ca 18%).

Ehkki uus moodustis Läti poliitikamaastikul on nii värske, et neil pole veel oma programmgi paigas, on mõningad olulisemad ideed juba välja hõigatud. Mõistagi peaks need ideed olema uuenduslikud – ikkagi Reformierakond.

Võtsin ühendust uue partei juhatusse kuuluva kolleegiga, politoloogiga Viktor Makarov. Või kui soovite, siis Viktors Makarovs, nagu on kirjas tema Läti passis. Toon välja mõned sõnumid, kuid rõhutan kolleegi palvel, et tegu on alles esmaste programmiliste punktidega, oma valimisplatvormi väljatöötamine ju alles algas!

Plaanitavad reformid

Esiteks plaanib uus erakond maksu- ja eelarvereformi. Kanda maksukoormus sissetulekult üle rikkusele (vähendada füüsilise isiku tulumaksu ja tõsta kinnisvaramaksu). Loobuda hukutavast eelarvepopulismist (ehk siis lubadustest suurendada pensione eelarvekriisi tingimustes, vähendada eelarvedefitsiiti).

Teiseks demograafilised reformid - maksusoodustus kahe ja enama lapsega peredele; lastele tasuta tervishoid; remigratsiooni toetamine.

Edasi haridusreform – nn austraalia mudel ehk siis õppelaenu tagasimakse vastavalt sissetulekule, kakskeelsuse juurutamine (koos kohustusliku läti keele oskusega). Integratsiooni teemal: alates 1991.a sündinud mittekodanike lastele automaatne kodakondsus. Demokraatia edendamine: reformide praktika laiendamine, eelkõige kohalike omavalitsuste tasemel. Jne, jne, jne.

Reaalsuse hukutav väljavaade

Ideed on ju vahvad, kuid õhku jääb kaks küsimust. Ilmselt ei saa uus jõud endale valimistel enamust, seega peab ta astuma valitsuse moodustamiseks koalitsiooni. Mis jääb aga koalitsioonilepinguis järgi esialgsetest lubadustest?

Teiseks muudab kogu selle asja juures pisut mõtlikuks uue poliitilise jõu soov jääda kõigi reformiplaanide juures tsentrisse. Tavaliselt tähendab selline soov vaid ühte – tahet meeldida kõigile. Kuid sel juhul kõlab üsna lootusetult lubadus mitte olla populist. Teisest küljest võib aga see tõesti tähendada soovi ületada rahvuslikku lõhet Läti ühiskonnas ning olla nö „rahvusülene“ ehk kõik osapooli ühendav.

Kui Lätis tulevad tõesti mängu uued näod ja uued ideed, oleks vahva. Kuid samas ... enamasti kipub ajalugu õpetama, et nö uus poliitika ei erine lõppkokkuvõttes millegi poolest sellest va pahakspandud vanast. Ning sellele järgneb pettumine. Jälle.

Karmo Tüür

25.07.2011

--------------

lugu ilmus 28.juuli 2011 PP veergudel

Thursday, July 28, 2011

Suurerastamine Venemaal

Venemaa plaanib hakata erastama oma suuremaid ja magusamaid ettevõtteid, nii nt naftatorufirma Rosneft kui Moskva kennujaam Šeremetjevo jne.

Miks seda vaja on, mida võib endaga tuua ning kellele see kasulik on? Kõigest sellest rääkisime
Uudis+ saates (5-20 min) koos Erkki Bahhovski ja Lauri Hussariga.

Sunday, July 17, 2011

Valiti välja parimad Balti riikide ja Venemaa-suunalised uurimustööd




Avatud Eesti Fondi ja mõttekoja ABVKeskus (Akadeemiline Balti ja Vene Uuringute Keskus) korraldatud ühisel uurimustööde konkursil kuulutati välja kaks võitjat.

Konkursi eesmärk oli selgitada välja 2011. aastal Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides Venemaa ja/või Balti teemal kaitstud parimad bakalaureuse- ja magistritööd. Võitjateks kuulutati Käthlin Saluveer ning Sandra Kamilova, kes mõlemad kaitsesid oma tööd magistritasemel Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudis.

Saluveeri uurimus vaatles ontoloogilise julgeoleku dilemmat Vene Föderatsiooni NATO idasuunalise laienemise diskursuses perioodidel 1998-2002 ja 2005-2008, Kamilova keskendus Transnistria ja Venemaa suhete ning sõltuvuse analüüsile. Kuna kahe võidutöö vahe oli kõigest 1 punkt, otsustati nominaalselt välja kuulutada kaks teist kohta ning premeerida võitjaid võrdselt. Mõlemad autorid saavad Avatud Eesti Fondilt preemiaks 300 eurot. Välja anti ka kaks kolmandat kohta, mille kumbki autor saab preemiaks 200 eurot. Madis Roll Tallinna Ülikoolist võrdles Euroopa Liidu ja Venemaa mõjusid Kesk-ja Ida-Euroopas, TÜ riigiteaduste instituudi üliõpilase Joel Kallise töö käsitles Eesti rahvusvähemuse julgeolekustamist Pihkva oblasti näitel.

Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam avaldas heameelt, et Venemaa uurimussuunana pakub üliõpilastele huvi. „Akadeemiline järjepidevus selle keerulise maa uurimisel ja analüüsimisel on ääretult tähtis,“ märkis Hellam.

ABV Keskuse juhataja Karmo Tüür oli esmakordselt toimunud konkursi tulemustest meeldivalt üllatunud. „Konkurss leidis üliõpilaste seas vastukaja ja laekunud tööd nii Tartu Ülikoolist kui Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudist olid kõik ühetasemeliselt head. Valdkonniti oleks oodanud ka mõnd majandus- või õigusteadusalast tööd, aga olgu see siis tulevikusuuniseks,“ sõnas Tüür.

Töid hindas 4-liikmeline komisjon, kuhu kuulusid Avatud Eesti Fondi nõukogu liige, TÜ rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo, TÜ Eurokolledži Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute lektor Heiko Pääbo, Riia Stradinši ülikooli lektor Veiko Spolitis ning ABVKeskuse juhataja Karmo Tüür. Hindamine toimus 5 kriteeriumi alusel – aktuaalsus, akadeemiline korrektsus, sisuline mõistetavus, innovaatilisus, edasiarendatavus. Erinevatele kriteeriumitele anti erinevad kaalud, olulisemateks peeti uuenduslikkust ja sisulist mõistetavust.

Kõik konkursil osalenud tööd on tänasest kättesaadavad ABVKeskuse veebilehel SIIN.

Lisainfo:

Karmo Tüür
abvkeskus@ut.ee

+ 372 59092264

Kelly Grossthal
kelly@oef.org.ee

615 5700

Tuesday, July 12, 2011

7.Venemaa veerandtund: 20 aastat reforme


7.Venemaa veerandtund: ABVKeskuse iganädalane jutusaade (12.07.2011).
Teemaks 20 aastat reforme venemaalase pilguga. Hiljutine põhjalik uurimus venemaalaste suhtumisest 20 aastat tagasi toimunusse ja järgnenule. Mida nad hindavad, mida kahetsevad, millest mõtlevad meie idanaabrid, vaadates tagasi NLiidu lagunemisele ja edasistele ümberkorraldustele.

Saadet on lihtsam jälgida, kui saate samal ajal ise
uurimust sirvida.

Vestlemas Karmo Tüür ja Aimar Altosaar, sotsioloog, poliitik ja ettevõtja ning ABVKeskuse pikaajaline liige.
Salvestise pikkus 17:27, faili suurus ca 16 Mb.

kõik saated leitavad siit:
http://www.ut.ee/ABVKeskus/?leht=podcast

Thursday, July 7, 2011

Prohorovi Pravoje Delo


Venemaa poliitilise taeva uuest udukogust nimega Pravoje Delo rääkides valdavad mind kahetised mõtted.

Ühest küljest on tegu marginaalse moodustisega (al.2008 eksisteerinud pisipartei), mille etteotsa paluti nüüd "efektiivne manager" Mihail Prohorov. Efektiivne võib ta kindlasti olla, kuid valmistel edu saamiseks pead sa olema pisut populaarne. Ebaõiglustunde all niuksuvas vene ühiskonnas ei saa aga multimiljardär, oligarh ning muidu edukuse kehastus aga kunagi olla väga köitev.

Teisest küljest aga ennustasin ise, et enne valimisi luuakse mingi uus poliitiline jõud, kuid selleks näis olevat veel hiljuti veider Rahvarinne. Kas Medvedevi sõnade kordamisega teleekraanidele jõudnud Prohorov võiks olla hoopis see uus ja värske tulija? Pisut kahtlane.

Sellest ... või umbes sellest rääkisin Uudis+ saates, vastates Lauri Varik ja Tarmo Maiberg küsimustele. Kuulda saab siin (5-15 min)

Monday, July 4, 2011

6.Venemaa veerandtund: Läti idatransiit

6.Venemaa veerandtund: ABVKeskuse iganädalane jutusaade (04.07.2011).
Teemaks Läti asend ja roll idatransiidis. Kui oluline see üldse Läti jaoks on? Kas Moskva-Riia raudteeühendu on Läti jaoks olulisem kui Rail Balticu projekt? Mida võib endaga kaasa tuua segadus Air Balticu ümber?

Vestlemas Karmo Tüür ja Veiko Spolitis, Läti politoloog, kaitseministri parlamentaarne sekretär ning ABVKeskuse pikaajaline liige.

Salvestise pikkus 17:20, faili suurus ca 16 Mb.


http://www.ut.ee/ABVKeskus/?leht=podcast