Vene meedia tarbimine võib olla kahjulik teie vaimsele tervisele. Aga selleks et tajuda asja mõlemat poolt, on vaja ka seda teha, vastasel juhul ei toimi nö varase hoiatuse süsteemid. Kuid igatahes, kui te pole varustatud tugeva närvikavaga ning väga treenitud allikakriitilise mõtlemisega, on mõistlikum jätta see profesionaalide hoolde ja mitte üritada seda ise kodus järgi teha, kui nüüd kasutada neid hoiatus-sõnu, mida tavaliselt lisatakse ohtlike trikkide-katsete kirjeldustele.
See pilt, mida näeb läbi Venemaa riikliku meedia prisma, erineb kardinaalselt sellest, mida näeme meie siin Läänes. Neil on oma reaalsus ja oma loogika. Ukraina olukorra kirjeldamisel see erinevus ainult võimendub ning sellel on oma lihtne, ehkki ränkraske seletus – see on sõjapropaganda.
Sõja-aegse infoloome eripärad
See pole mingi vene spetsiifika, sõja-aegne infoloome on alati ja kõikjal üsna ühesugune – see on jutustus sellest, kuidas vaenlase juures on kõik halvasti. Ning kui aega üle jääb, siis räägitakse ka sellest, kuidas meil on seevastu kõik hoopis teisiti. Käib publiku veenmine selles, et vaenlane on arg, vääritu ja nõrk. Aga samas ka salakaval ning julm ja seetõttu ohtlik. Skisofreeniline pildike? Jah, seda ta on.
Nüüd tagantjärele hinnates võib öelda, et Venemaa riiklik meedia on tegelenud sõjalise ettevalmistustööga Ukraina suunal alates 2014.a. Iga telekas, külmkapp ja isegi triikraud rääkis non-stop režiimil Ukrainast. Et Kiievis toimus riigipööre, võimule tulid natsid ja bandeeralased ning et selle eest on vaja Venemaad ning venelasi kaitsta.
Nüüd, kui sõda jõudis kuuma faasi, hakkas propagandakatel suisa vahtu pritsides üle keema. Vladimir Putin nimetas Ukraina võime „narkomaanide bandeks“. Vene kindralstaabi sõnul kasutavad bandeeralased erilisi relvastatud bandeeromobiile, mis on täpselt samasugused nagu neid kasutavad muud terroristid mujal. Neid kurioosseid näiteid võiks tuua lademes.
Piiratud sõjaline operatsioon globaalse eesmärgi nimel
Peamine vastuolu – ja ühtlasi kõige olulisem sisuline mõte – on aga kahe vastastikkuse mõtte kokkupanemises. Seda kirjeldades annan taaskord sisse skisofreenia-hoiatuse.
Ühest küljest – Ukraina pinnal ei toimu Venemaa riigimeedia sõnul mitte sõda, vaid piiratud sõjaline operatsioon, mille eesmärgiks on Ukraina demilitariseerimine ja denatsifitseerimine (tsitaat Rossiskaja Gazeta vastavast erirubriigist). Teisest küljest on aga eksistentsaalse ohu likvideerimine, mida kujutab endast anglosaksi igivana vandenõu emakese Venemaa vastu, mida on sepitsetud juba Vene Impeeriumi hiilgeaegadest.
Selle nägemuse kohaselt üritati Ukrainast konstrueerida nö anti-Venemaa. Miski, mis lõhub ja nõrgestab Venemaa kolmainsusliku ühtuse: Venemaa-Valgevene-Ukraina tuumiku. See on taaskord tsitaat tollest „sõjalõpu-tekstist“, millele osundasin alguses.
Valikuline infoväli
See pole jällegi vene inforuumi eripära, et infot näidatakse valikuliselt. Eriti kui riik peab ennast sõjas olevaks, siis valitakse väga hoolikalt, et mida näidata ja mida mitte. Kuna u 70% vene elanikkonnast saab peamiselt infot läbi televiisori, siis on sealne pilt erilise kontrolli all. Kuid ka siin esineb kurioosumeid.
Nii näiteks ei peeta vajalikuks näidata sõjavastaseid meeleavaldusi ja ühispöördumisi. Kuid samas peetakse vajalikuks öelda, et „need kes vääksuvad midagi sõja vastu, on teglikult sõja poolt, lihtsalt nad tahavad et Venemaa kaotaks sõja Läänega“
Viimane ja ehk olulisim, mida palun igalühel enda jaoks lahti mõtestada. Vene ametlik narratiiv on: kõik sõjavastased, kus olid teie pisarad siis, kui 8 aastat tapeti inimesi Donbassis? Kahjuks kõlab aus vastus sellele küsimusele: need on Vladimir Putini teadlikult sõjatulle visatud inimesed. Märtsis 2014.a teatas Putin otse ja avalikult, et plaanib sealsed elanikud võtta kasutusele inimklibina ning paigutada nad oma sõdurite ette. „Mitte meie taha, vaid ette!“ Ning seda ta ka tegi.
Kokkuvõtteks seega: Venemaa inforuum tegeles 8 aastat ettvalmistava inforündega, mida meie paraku ei osanud lugeda piisava tähelepanelikkusega, uskudes ja lootes, et need sõnad jäävad vaid sõnadeks. Kahjuks pole aga see sõda, ei kineetlises ega informatsioonilises mõttes veel läbi.
---
lugu ilmus siin