Thursday, December 2, 2021

Ränne - kas ebaseaduslik või ebaregulaarne

Spioon või luuraja või infovahendaja? Vabastaja või vallutaja või sõdur?

Sõnadel on tohutu tähtsus. Markeerides mingit mõistet eri sõnadega ja täites neid erineva sisuga, võime saavutada kardinaalselt erinevaid arusaamu.

Nagu ütles vana laulusalm ammusest multikast "Как вы яхту назовёте, так она и поплывёт" (samast on pärit ka pildike, millel jahist nimega Pobeda (võit) on saanud Beda (häda)

Sattusin ühes FB-lõimes mõtteid vahetama rände-eksperdiga Eero Janson, teemaks see, mida mina näen illegaalse immigratsioonina, kuid Eero sõnastab kui "ebaregulaarne ränne". Kuna see mõttevahetus näib minu enda jaoks olevat mitte ainult vormiline, vaid ka sisuline, siis panen selle siia üles - järsku on ka teistel huvitav lugeda (mõistagi küsisin selleks ka Eero käest loa)

---
kuid luba väike irin "ebaregulaarse rände" teemal:
- ebaregulaarne = ebaühtlaste ajaliste intervallidega toimuv tegevus/sündmus
- mittereeglipärane = reegleid eirav, ebaseaduslik
---
Eero Janson

Ei nõustu Karmoga. Regulaarsus ei viita ajalisele intervallile, vaid reeglipärasusele. Reeglipärasus ei seostu vaid ajalise mõõtme vaid ka teiste mõõdetega. Selle vastand ehk ebaregulaarsus ei viita seega samuti vaid ajalisele mõõtmele.

vt ka ÕS: regul`aar+, regul`aarne <2: -l`aarse> korrapärane, reeglipärane, alaline. Regulaar+vägi, regulaar+väeosa. Regulaarselt. Regulaarsus

Rändest rääkides on ebaregulaarne ränne täiesti okei ja isegi soovitatud termin.
---
Karmo Tüür

Eero Janson - tänan vastu-argumenteerimise eest!

jah ma tean, et mõiste "ebaregulaarne ränne" on valdkonna siseselt soovituslik, sest aitab pehmendada toimuva taju, viib fookuse ära toimuva ebaseaduslikkuselt. aga ühtlasi tekitab ka tajuväände.

palun ütle, kuidas mõistaksid "ebaregulaarne majandustegevus"? kas see on
a) hooajaline aktiivsus (nt jõulukuuskede müük)
b) seadusvastane tegevus (nt inimkaubitsemine)?

või siis kasutades sinu enda poolt toodud (ja pädevat) näidet "regulaar-armee". kas selle vastandmõiste on "ebaregulaarne armee"?
---
Eero Janson

Sõnad ongi sihukesed kentsakad asjad, et võivadki olla mitmetähenduslikud või muuta oma tähendust vastavalt kontekstile, millesse neid paigutatakse. Ebaregulaarne on rändevaldkonnas eelistatud termin, kuna kirjeldab täpsemalt ja ka emotsioonivabamalt toimuvat. Ebaregulaarne ränne ei pruugi olla ebaseaduslik (nt pagulaste puhul vt 1951 a konventsiooni artikkel 31), seega see sõna kirjeldab olukorda täpsemalt (vs tajuvääne).

Sõnal "regulaarne" ongi erinevad tähendusväljad, see ei ole ühetähenduslik sõna. Liitsõnas "regulaararmee" tähendab see alalist, sõnas "regulaarne kojukanne" viitab see ajalisele mõõtmele, sõnas "ebaregulaarne ränne" viitab see erakorralisusele ja ebakorrapärasusele.
---
Karmo Tüür

terminoloogiline täpsus on oluline, aitamaks eri valdkondade spetsialiste üksteisest ühtemoodi aru saada. et ei juhtuks nii, et A poolt öeldud "oranž" oleks B poolt mõistetud kui "apelsin" :) 

seega jätkan seda väikest ranti.

igasugune "eba" eeldab seda, et on olemas ka tema antipood, läbi mille me defineerime seda "ebaühtlust", "ebetavalist" jne

kui sa soovid jääda termini "ebaregulaarne" ränne juurde, siis kuidas sa defineerid "regulaarset" rännet? 

minu väikeses valges peas tähendab see hooajalist rännet, nt lindude-loomade-kitsekarjuste või kelle iganes liikumist edasi-tagasi.

sellel pole midagi pistmist seadustega, vaid ainult seaduspärasusega. ehk siis tegemist on millegi pehmega, loomuliku ja arusaadavaga. või ma eksin?

mulle näikse, et sinu valdkonna inimesed proovivad teadlikult rõhuda sõnale "ebaregulaarne" just sellesama pehmendava efekti tõttu, justnimelt saavutamaks tajuväänet. sooviga inimlikustada toimuvat, humaniseerida, vähendada julgeolekustavat efekti.

minu meelest on aga see mitte neutraalne/emotsioonivaba lähenemine, nagu sa oma postituses väitsid, vaid täpselt vastupidi. see on olukorda teadlikult emotsionaliseeriv tegevus selle sõna pehmes, inimlikus mõttes (mitte et see oleks ilmtingimata halb, eksole :) )

või on minu loogika ekslik?
---
Eero Janson

Mo meelest jääd sa väga kinni sellesse ajalisse mõõtmesse.
Rände kontekstis kasutatakse seda sõna pigem tähenduses "reeglipärane", "korrapärane". Regulaarne ränne on seega ränne, mis toimub tavalisi kanaleid pidi (dokumendid, viisa, liinilend jne); ebaregulaarne ränne on selle antipood, s.t ränne mis toimub kas dokumenteerimata või ebatavalisi/ebakorrapäraseid teid pidi. Selle rände seaduslikkus ei ole selle definitsiooni juures keskne (seal on kattumus, kuid mitte üks-ühele, sihuke Venni diagramm), kuid muidugi üks selle mõõtmetest.
Ma ei ütle üldse, et see oleks õnnestunud sõna eesti keeles. Kahtlemata on see anglitsism (regular migration, irregular migration), otse inglise keelest üle võetud. Kuid kontseptuaalselt on see midagi muud kui ebaseaduslik ränne, sest seaduslikkus, nagu öeldud, on vaid üks element sellest.
---
Eero Janson

IOM selgitab mh nii: Regular migration is defined as “migration that occurs through recognized,
authorized channels.” The regularity of migration does not only refer to the method used to cross a
country’s border, as migrants can enter into a country through regular channels, but find themselves in an irregular situation after a certain period.
---
Karmo Tüür

kasutan seda ajamõõdet teadlikult, näitamaks taolise mõiste "ebaregulaarne" kasutamise poolt tekitatavat tajuhäiret

olen kümneid kordi tajunud, kui inimesed räägivad ühest ja samast asjast, kasutades isegi samu sõnu, kuid nad täidavad neid sõnu eri sisuga ... ja seetõttu ei saa aru, kuidas teine ei saa aru :)

me räägime kahe eri mõistemaailma keeles.

sina esindad inimõiguslaste maailma, mina välis- ja julgeolekupoliitika maailma. oluline pole see, kumb on "hea" ja kumb "paha", kummal on õigus ja kummal mitte.

oluline on siit lõimest kaasa võtta teadmine, et kasutades mõistet "ebaregulaarne", ajad sa kuklakarvad turri inimestel, kes näevad rändes mitte inimesi, vaid ohtu. ning turris karvadega inimene ei taha enam kuulata :)

(jah ma tean, et sulle ei meeldi säherdune dihhotoomne lähenemine, kuid see on didaktiliselt parim, võimaldades enda jaoks välja selitada mõisteid/arusaamu)

mis oleks lahendus? proovida võtta kasutusele mingi muu termin, mitte anglitsistlik kalka sõnast "irregular". missugune? ma veel ei tea

---
PS - oluline märkus: vaieldes sinuga ei ründa ma sind personaalselt, vaid proovin luua selgust mõiste-aparatuuri, mida me kasutame
---
Eero Janson

Mulle jällegi ei tundu, et antud juhul oleks tegemist lihtsalt sama nähtuse teisiti nimetamisega (et kas Ida-Ukrainas on separatistid, terroristid või vabastajad eksole). Pigem on siin tegemist erialase keelega, kognitiivse otseteega, nii et kui samas vallas tegutsejad neid sõnu kasutavad, siis nad saavad kohe aru, mida mõeldakse ja mida see endas kätkeb (ja mida mitte). See annab meile keelelise täpsuse justnimelt selleks, et me ei peaks iga kord jälle sõnade üle vaidlema. Teaduses on ju selliseid sõnu mustmiljon.

Ma olen nõus, et probleem võib tekkida siis, kui keegi n-ö väljastpoolt seda sõna näeb/kuuleb ja tähendusest aru ei saa. Ja siis karjub, et "näe poliitkorrektsust, need on ju mingid illegaalid, kellest jutt on!". Ma arvan, et rahulikku debatti saab pidada pigem neutraalseid sõnu kasutades... Parema puudumiseni kasutan ma igatahes sõna ebaregulaarne (mis ei ole sama mis ebaseaduslik) ja soovitan teistel ka :)

P.S. seda pole üldse vaja öelda, ma ei arvaks kunagi et sa personaalselt ründaks


-------

Novat, ja nüüd lõpuks tahaks küsida Õhtulehelikul kombel: hea lugeja, kumb versioon tundub sinu jaoks adekvaatsem taolise rände kirjelduseks: kas ebaseaduslik või ebaregulaarne? :)

Wednesday, December 1, 2021

Разбор полётов: Saksa, Rootsi, Ukraina, Vene

Saates kappasime üle nelja teema

- kas Saksamaa uue valitsuse moodustumine võib endaga kaasa tuua ka muudatusi välis(-majandus)poliitikas

- Rootsi peaministri valimise eripärad

- Ukraina kriisi uus teravnev faas

- allveelaev Kurski uppumise teema tõstatamine räägib meile millest?

Saatejuht Andrei Titov, ekspertideks Harrit Tiido ja Karmo Tüür, helivõlur Ingrid Jans. Saade järelkuulatav siin.

Monday, November 29, 2021

Putin tahab Brežneviks

Ei, mitte tolleks kõnedefektiga vanameheks, kellest rääkisid nõukogude lõpu ajal anekdoote isegi tema lähikondsed. Ta tahab tagasi lihtsalt toda normaalsust, milles ta üles kasvas, milles kõik oli lihtne ja selge.

Oli kahepooluseline maailm, milles USA ja NSVL olid võrdväärsed konkurendid, veidike vaenlased, veidike partnerid, veidike teineteise sõltlased. Kogu SUUR poliitika maailmas toimus nende kahe üliriigi rivaliteedi kiiluvees (läbiv suurtäht on siin ja edaspidi oluline ning tähenduslik).

Kahepooluselise maailma lagunemise järel kujunes välja ühepooluseline. Pikka aega ei olnud USA kõrval ühtegi teist, kes oleks võimeline olema a) võimeline globaalselt projetseerima oma jõudu ja b) olema enamikule maakerast ka atraktiivne. Võtame kasvõi USA dollari globaalset haaret, tehnoloogiast ja massikultuurist rääkimata.

Segaduse aeg

Venemaa oli mõnda aega omaenda nõrkusest hämmingus ja segaduses. Kuidas nii, et kõik varasemad liitlased talle selja keerasid? Miks osutusid nad kõik reeturiteks, kõik need pribaldid, hohollid ja muud poolakad?

Aga pikapeale jõudis kohale arusaam, et NSVL suutis küll varem globaalselt projetseerida oma jõudu USA’ga võrreldaval määral, kuid ta polnud kunagi atraktiivne. Noh kui jätta kõrvale vähesed tõsiusklikud kommunistid ja otseselt ning isiklikult sõltuvad inimesed. Kõik ülejäänud üritasid kiirkorras endalt raputada kõik, mis meenutas nõukogude võimu.

Ka Venemaal endal toimus omamoodi innukas enesepuhastus, kuid seda läbisegi kahetsusega oma hiilguse kaotuse üle. Koguti mustadeks päevadeks dollareid ja kiruti USA’d, kes on ebaõiglaselt käitunud. Ebaõiglaselt kuulutanud Venemaa kui NSVL õigusjärglase kaotajaks. Nõuti multipolaarset maailma, kus ka teistel peaks olema õigus otsustada SUURE poliitika üle.

Vananevad mehed

Aja möödudes sattusid ühel või teisel moel otsustajateks inimesed, kes olid üles kasvanud ja välja kujunenud nõukogude korra ajal. Ka nemad olid suurema osa oma elust NSVL lagunemise järel elanud riigis, kus ka nad ise mõõtsid oma riigi tulusid ja kulusid dollarites. Tunnetasid oma finantsilist, tehnoloogilist ja isegi kultuurilist sõltuvust, mis aja jooksul muutus üha ebameeldivamaks.

Samm sammu haaval hakkasid need, nüüdseks juba vananevad mehed taastama aega, millal kõik oli „õiglane“. Keelati ära dollari mainimine raha ekvivalendina, hakati vaikselt kasutusele võtma nõukogudelikke sümboleid ja retoorikat. Vaikselt-vaikselt hakati vastu põlisvaenlasele, tundes ennast iga vastuhakuga üha tähtsamana.

Normaalsus hakkas juba nagu taastuma, elu laabuma. Jah, omaenda lapsed olid küll tollesama neetud Lääne mõjudesse nakatunud, kuid vanad mehed hakkasid järjest enam uskuma oma rolli taastumisse. Et Moskva ja Washington on need kaks pealinna, kelle lähenemisi ja kaugenemisi mõõdavad kõik analüütikud ja pealkirjad.

Hiina kui mängumuutja

Siis aga jõudis aeg, kui Washington enam ei pööranud tähelepanu Moskvale vaid hakkas vaatama Pekingi poole. USA-Hiina rivaliteet muutus asjaks, millest rääkisid pealkirjad ja analüütikud, mille kohta asetati kokkuvõtteid riigipeade ning kindralite laudadele.

Moskva tajus, et tal tõmmatakse jälle vaip jalge alt ära. Et jälle on olukord, kui Venemaa on küll juba võimeline oma jõudu projetseerima kaugele väljapoole oma piiridest ... aga ta pole jälle ja ikka atraktiivne. Ei majanduslikult, kultuuriliselt ega finantsiliselt.

Ja nüüd me jõuame tagasi Brežnevi juurde. Vladimir Putin tahab olla üliriigi liider, kelle poole vaadatakse kui mitte lugupidamisega, siis vähemalt hirmuga. Ta tahab olla SUURE poliitika tegija – ning suur poliitika on alati ja ainult see, mis käib sõja ja rahu ümber.

Seega tõmbab ta jalga sõdurisaapad ja kasutab seda argumenti mis tal on. Antud hetkel siis Ukraina piiril. Üheainsa eesmärgiga, saavutada järjekordne kohtumine USA presidendiga, kellega rääkida „strateegilisest stabiilsusest“. Rääkida SUUREST poliitikast, täpselt nii nagu seda tegi NSVL aegadel Brežnev.
---
lugu ilmus siin

Sunday, November 28, 2021

Hübriidsõjast Välismäärajas

Kas Valgevene-Poola ja Ukraina-Venemaa piirideltoimuvad protsessid on ühe ja sellesama protsessi eri ilmingud? Kas ja kuivõrd on õigustatud kõige selle nimetamine hübriidõjaks? 

Kõigest sellest oli juttu viimatises Välismääraja saates, milles mina esinesin Raivo Vare kohusetäitjana :) Saatejuht Erkki Bahovksi ja teiseks saatekülaliseks Holger Mölder.

Friday, November 26, 2021

Eskaleerumine Ukraina piiril

Mille nimel kuhjab Moskva Ukraina piirile jälle vägesid? Rõhuga sõnal "jälle".

Eesmärke on mitu, alates Ukraina ühiskonna lõhestamisest läbi hirmu kuni reaalse võimekuse ülespumpamiseni (juhuks kui otsustatakse neid vägesid ka reaalselt kasutada). Kuid peamine eesmärk on üks - saavutada uus kohtumine USA presidendiga, rääkimaks "strateegilisest stabiilsusest" ehk siis iseenda tähtsusest.

Stuudios oli lisaks saatejuhile Andrei Titov ja siinkirjutajale ka Ukraina ajakirjanik Dmitrii Moroz. Saate lõpuosas võeti vastu ka mõned kuulajate kõned, kus saime teada, kui valesti me kõigest aru saame. Saade järelkuulatav siit.

Wednesday, November 24, 2021

Paus piirilepinguga

Riikidevahelised suhted pole midagi muud, kui inimsuhete erivorm. Riikidevahelised lepingud peegeldavad samasugust loogikat – me võtame ja kinnitame oma kohustusi, anname teada oma suhtumistest, loovutame osa oma suveräänusest jne läbi taoliste formaal-juriidiliste dokumentide. Nende lepingute taga ja ümber voolab aga päris elu, mida siis need lepingud peavad kas edendama ja/või raamitsema.

Praegu on taaskord kerkinud piirilepingu teema Venemaa Föderatsiooniga. Meil on aastast 1991 toimiv piir, kuid see pole kinnitatud lepinguga. See on anomaalia, mis põhimõtteliselt peaks kunagi saama kõrvaldatud, selle väitega võib laias laastus nõustuda.

Aga – nagu ikka, on selle juures olulised detailid. Et mis tingimustel me selle lepingu allkirjastame. Üks osa sellest tingimuste taustsüsteemist on ka see, et kellega ja mis ajastusega me seda teeme.

Toon välja kolm põhjust, miks minu meelest oleks selle lepinguga praegu edasiliikumine halb mõte.

Esiteks – rahvusvaheliste suhete teostamise üks viise on diplomaatiliste signaalide saatmine. Sellega me märgistame, et mida ja keda me peame heaks ja toetamisväärseks ning kellega me katkestame sootuks suhted, andmaks märki, et tema teguviisid ei vasta meie arusaamadele headest tavadest.

Kui me läheme nüüd, lips kaelas ja lilled pihus Venemaaga mingeid lepinguid sõlmima, siis anname sellega märku, et kõik on täiesti OK, et kõik need meetodid, mille abil Venemaa praegune režiim enda naabrite piire jõhkralt ümber kujundab, on meie jaoks vastuvõetavad.

Teiseks – igasugune muudatus on põhjendatud siis, kui see lahendab mingi probleemi. Missugust elulist probleemi lahendab aga Venemaaga piirileppe ratifitseerimine? Missugune aspekt päris elus muutub sellest paremaks? Kui ei ole sellist muudatust, siis on see leping lepingu pärast ja seega küsitava väärtusega.

Kas see leping tähistaks mingit positiivsete suhete protsessi või algataks selle? Kui me ei saa vastata jaatavalt ühele või teisele, siis tasub võtta paus ja mõelda enne tegutsemist. Meil pole selle teemaga kiiret.

Kolmandaks läheme me kaasa selle lihtsa manipulatsiooniga, mida Venemaa on alati kasutanud Balti riikide puhul. Kui ühte sellest kolmikust kotitakse, siis teist tõstetakse positiivsena esile, näitamaks nö halba halvemana ja ennast paremana. Hetkel on pekstava rollis Leedu ning selle rõhutamiseks tehaks „hea tahte“ pettemanööver Eesti suunal.

Kas on mingeid märke sellest, et Moskva siiralt soovib suhete paranemist Eestiga kitsamalt ja Läänega laiemalt? Me peame alati meeles pidama, et Mosva jaoks pole olemas eraldi / erisuhteid Eestiga, see on üks osa laiemast diplomaatilisest mängust, kus Eestil on alati täita „kasuliku probleemi“ roll. Eesti kui negatiivne näide on Venemaa välispoliitilises retoorikas niivõrd juurdunud instrument, et sellest loobumiseks peaks olema mingi ülimõjuv põhjus. Mina vähemalt seda põhjust ei näe.

Lõpetuseks naasen selle inimsuhtelise aspekti juurde tagasi. Me ju ise inimestena ei sooviks lävida kurjategijatega, ammugi mitte nendega diile teha. Venemaa praegune režiim on kuritegelik, nendega piiridiile tehes me legitmeeriksime ka kõik muu nende poolt kordasaadetu, alates Osseetiast-Abhaasiast kuni MH-17 allalaskmiseni ja Krimmi kaaperdamiseni välja.

Tuua siin võrdluseks, et „aga Saksamaa ju teeb Venemaaga diile gaasitrassi osas“ on pisut eksitav. Üks asi on majanduspoliitiline tegutsemine, teine piiride liigutamine. Piiride osas on Venemaa pannud toime mitmeid kurja tahte toiminguid, olgu näiteks kasvõi Vene-Ukraina piir Donbassi piirkonnas. Majanduse valdkonnas on Venemaa tegutsemine vähemalt hallis alas, piiride osas aga avameelselt ja küüniliselt rahvusvahelise õiguse vastane.

Las see piirileping Venemaaga olla pausil kuni paremate aegadeni, täpselt samamoodi nagu on pausil meie suursaadiku lähetamine Valgevenesse.

---

lugu ilmus siin

Tuesday, November 23, 2021

Kindlus nimega Euroopa

Rääkisin hiljuti raadiopurgis sellest, et kuidas on muutunud (vabandust väljenduse eest) paradigma, nägemus Euroopast kui sellisest. Et "avatud Euroopa" on asendunud välispoliitilises retoorikas sujuvalt "kindlus-Euroopaga". Ruumiga, mida tuleb kaitsta ja mille nimel vajadusel võidelda.

Hea kolleeg saatis selle peale mulle viite muusikavideole, mis teemaga nii üks-üheselt haakub, et ma ei saa seda jagamata jätta.
 
---

Fortress Europe


Keep bangin' on the wall
Of Fortress Europe
Keep banging
Keep banging on the wall
Of Fortress Europe
Of Fortress Europe
Keep banging
Keep banging on the wall
Of Fortress Europe

2022, a new European order
Robot guards patrolling the border
Cybernetic dogs are getting closer and closer
Armored cars and immigration officers
A burning village in Kosovo
You bombed it out, now you're telling us go home
Machine guns strut on the cliffs of Dover
Heads down, people look out, we're going over

Burnin' up, can we survive re-entry
Past the mines and the cybernetic sentries
Safe European homes built on wars
You don't like the effect, don't produce the cause
The chip is in your head, not on my shoulder
Total control just around the corner
Open up the floodgates, time's nearly up
Keep banging on the wall of Fortress Europe

Keep banging
Keep banging on the wall
Of Fortress Europe

Keep banging
Keep banging on the wall
Of Fortress Europe

We got a right, know the situation
We're the children of globalization
No borders, only true connection
Light the fuse of the insurrection
This generation has no nation
Grass roots pressure the only solution
We're sitting tight
'Cause asylum is a right

Put an end to this confusion
Dis is a 21st century Exodus
Dis is a 21st century Exodus

Burnin' up can we survive re-entry
Past the land mines and cybernetic sentries
Plane, train, car, ferry boat or bus
The future is bleeding coming back at us
The chip is in your head not on my shoulder
Total control around the corner
Open up the floodgates, time's nearly up
Keep banging on the wall of Fortress Europe

Keep banging
Keep banging on the wall
Of Fortress Europe

Keep banging
Keep banging on the wall
Of Fortress Europe

Dis is a 21st century Exodus
Dis is a 21st century Exodus

They got a right, listen not to de scaremonger
Who doesn't run when they're feel the hunger
From where to what to when to here to there
People caught up in red tape nightmare

Break out of the detention centers
Cut the wires and tear up the vouchers
People get ready it's time to wake up
Tear down the walls of Fortress Europe

Dis is a 21st century Exodus
Tear down the walls of Fortress Europe
Dis is a 21st century Exodus

We got the right!

Keep banging
Keep banging on the wall
Of Fortress Europe

Let's say it again!

Keep banging
Keep banging on the wall
Of Fortress Europe
Of Fortress Europe

Keep banging
Keep banging on the wall
Of Fortress Europe
Of Fortress Europe

Keep banging
Keep banging on the wall
Of Fortress Europe