Tuesday, September 28, 2021

Poliit-emigrandid. ETV+

ETV+ kutsus esinema saatesse "Своя правда", mille teemaks olid poliit-emigrandid. Emigratsiooni teema pole küll minu eriala, kuid kuna jutuks olid Venemaal ja Valgevenest poliitilistel põhjustel lahkuvad inimesed, siis nõustusin.

Valgevene ja Venemaa on küll mõneti erinevas olukorras, iga maalt lahkuja lugu on samamoodi erinev, kuid laias laastus seob neid üks - poliitiliste erimeelsuste korral pole kodanikul ennast võimalik kohaliku õigussüsteemi kaudu kaitsta. Jääb üle üritada end kaitsta muude meetoditega, nt Euroopa inimõiguste kohtu kaudu või riigist lahkumisega.

Eesti pole mõistagi taoliste lahkujate jaoks parim variant - enamik üritab minna siiski kuhugi kaugemale - kuid ilmselgelt tuleb neid siia veel ja veel. Seega on millest rääkida, mida üritasimegi teha.

Saade on järelvaadatav siit, samast on tehtud ka kuvatõmmis.

Monday, September 20, 2021

Välistund. Üldvalimised Venemaal

Venemaal möödunud valimiste-sarnasel protseduuril on vähemalt neli momenti, millest tasub rääkida:

- kuidas kaheosaliste valimiste kaudu oluliselt suurendada võimuerakonna kohtade arvu vaatamata madalale populaarsusele

- kas "nutika valimise" läbi osade protestihäälte suunamine KPRF taha on a) tõhus ja b) eetiline?

- kes on need "Uued inimesed", kes samuti üle valimiskünnise ulatusid

- kas antud protseduuri kaudu kinnistuv stabiilsuse kuvand on hea nii venemaalastele kui VF naabritele?

Saatejuht oli Astrid Kannel, külalistekd Vitalii Belobrovtsev ja Karmo Tüür. Saade järelkuulatav siit, samast tehtud ka kuvatõmmis

Zapad ja "valimised"

Välismääraja saates seekord jutuks suurõppused Zapad ja Venemaa "valimised". Kuna salvestasime saate reedel, 17.septembril, siis ei saanud me valimistulemuste kohta muud öelda kui prognoosida ... noh ja seda põnevam ehk ongi.

Saatejuht oli Hannes Hanso, kõnelevateks peadeks Kalev Stocescu ja Karmo Tüür. Saadet saab järelkuulata siit, samast tehtud ka kuvatõmmis.

Wednesday, September 15, 2021

Erisaade: Vene-Valgevene ühisasjast

Ehkki saade oli enamasti Vene-Valgevene veidrast puntratantsust, mis kestab juba 30 aastat, pandi pealkirjaks klikke ja hirme tootev sõjakuulutus. 

Aga tõsi ta on, et Vladimir Putini populaarsus on olnud tipus sõdade ajal: Tšetšeenia, Gruusia ja Ukraina operatsioonide aegu. Kuna me kõik kipume kordama seni edu toonud käitumismustreid, siis pole välistatud, et probleem-2024 lahendamise eel tõmmatakse geopoliitiline saag taaskord käima.

Vestlemas olid saatejuht Krister Paris ja külaline Karmo Tüür. Saadet saab järelkulata siit, samast tehtud ka kuvatõmmis

Saturday, September 11, 2021

Taliban ja NSVL

Talibani võimustumine Afganistanis on tohutult palju küsimusi tekitav fenomen, olgu siis sõjalises, politoloogilises või ka psühhloogilises võtmes. Selles on nii palju meie jaoks raskesti mõistetavat, et paneb kergelt heituma ning käega löövalt üldistama: „ah nad ongi kõik sellised, ju siis nad niimoodi tahavadki elada!“

Selles mõttekäigus – et ju siis absoluutne enamus afgaane tahabki nii elada – on küll lohutavat mugavust, kuid samas ka loogikaviga. Kas me saame samasuguse enesekindlusega väita, et bolševikud võtsid Venemaal võimu, kuna absoluutne enamik sealseid inimesi tahtis seda?

Ma oletan siiski, et nii nagu Afganistanis, nii ka NSVL algusaegadel oli absoluutsel enamusel elanikest siiralt savi sellest, mis toimus selle riigi pealinnas. Neid ei huvitanud see, missugune relvastatud jõuk haaras võimu senikaua kuni see võimustumine ei puudutanud oma igapäevast toimetulekut.

Agressiivne võimuhaaramine

Agressiivse ja relvastatud vähemuse poolt võimuhaaramine mis iganes riigis ei tähenda seda, et absoluutsele enamikule elanikest see meeldib. Punase lipu all NSVL rajamine või rohelise lipu all emiraadi väljakuulutamine ei ole võrdusmärk iga antud territooriumile jääva inimese eelistustega.

Mõistagi võib välja tuua tohutult erinevusi nende kahe protsessi vahel, kasvõi elanikkonna informeerituse ja tehnoloogilise inegreerituse mõttes. Mõneti on ju tegu ka täiesti vastasmärgiliste nähtustega – NSVL puhul murdega millegi uue ja tundmatu poole, Afganistani puhul pöördega pigem varasema ja harjunuma poole.

Eks ma valisin ka teadlikult selle mõistepaari, taotledes reljeefsest erinevusest tingitud impulssi kaasa mõelda. Peamine on aduda, et ka kõige karmimas ja kuriusklikumas keskkonnas ei ole kuhugi kadunud meid inimeseks tegevad erimeelsused. Väita et masendavale vägivaldsusele rajatud režiimi asukad on sellega rahul oleks ju üsna nõdrameelne.

Taltumine ja lagunemine

Afganistani elanikud on saanud tunda vabaduste ja inimõiguste hõngu. Tõsi küll, suur osa nendest tundasaajatest nüüd kas põgenevad riigist või satuvad rämedate repressioonide küüsi, võimalik et koguni kaotavad oma elu. Kuid Afganistan – nii vähe kui seda saab üleüldse käsitleda riigina – ei jää Talibani kätte igaveseks. Pigem varem kui hiljem algavad seal järgmised sisekonfliktid ning juhtub ka selle režiimiga sama mis NSVL’iga.

Seniks aga sõltub väga palju sellest, mida Taliban edasi teeb. Bolševikud loobusid kiirelt peale võimulesaamist maailmarevolutsioni ideest ning rahvusvaheline kogukond aktsepteeris NSVL oma veidra, aga täisväärtusliku liikmena. Eilsed maailmavallutajad hakkasid ÜRO kõnepuldist ajama enam-vähem mõistetavat juttu ning maailm õppis mõneks ajaks sellega elama.

NSVL saatis teistesse riikidesse mitte relvastatud madruseid, vaid lipsustatud diplomaate, kaubandus-esindajaid ning muid spioone ja toimis laias laastus nagu iga teine. Tõenäoliselt näeme me varsti ka seda, kuidas eile Kalašnikoviga vehkinud habetunud taadid istuvad sama vaguralt pikkade laudade taga ja püüavad leida kui mitte liitlasi, siis vähemalt nendega suhtlejaid.

Kokkuvõtteks soovitaks aga kokku hoida värve ja närve, joonistades süngeid üldistusi inimõiguste kohta üldiselt ja Afganistani elanike õiguste kohta eraldivõetuna. Jah, toimuv on ränk ja dramaatiline, kuid kas see on midagi, mida me pole varem näinud? Ka Taliban läheb üle.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Thursday, September 9, 2021

Разбор полётов: hooaeg algas kolmel teemal

Esiteks - kas ja mis arvati Venemaal Alar Karise valimisest EV presidendiks?

Teiseks - Ukraina ja USA presidendid kohtusid: kas siit võis välja lugeda mingeid pikaajalisemaid trende, nt Ukraina NATO-püüdluste teemal?

Kolmandaks - lahkumine Afganistanist, mh läbi EV osalemise prisma. Kas saab väita, et me osalesime nüüd samamoodi kui NSVL aegadel või on siin olemas põhimõttelisi erinevusi.

Saatejuht oli Andrei Titov, rääkivateks peadeks Harri Tiido ja Karmo Tüür, helirežisöör Ingrid Jans. Saadet saab järekuulata siit.

Tuesday, September 7, 2021

Võimu allikaid saab Venemaal olla ainult üks

Võimu lähtepunkt praeguses, putinistlikus mudelis saab olla ainult üks. See peab olema (kasvõi näiliselt) ainult Kremlis, ainult presidendi administratsioonis. Igasugune katse seda mudelit või näilisust murendada on ülim kuritegu ning peab saama karistatud. See on loogika, mis paneb praegu Venemaal politseinikke käima ukselt uksele ning kohtuid võtma vastu üha naeruväärsemaid otsuseid.


Aleksei Naval’nõi käivitas paar aastat tagasi, enne mürgitamist ja türmipistmist ühe, oma lihtsuses ja tõhususes leidliku mehhanismi. „Tark hääletamine“ (Умное голосование) on meetod, mis peaks võimestama nende inimeste hääli, kes soovivad hääletada võimupartei Ühtne Venemaa vastu. Sisuliselt siis koondama protestihääli, mis on olemas igas riigis ja ühiskonnas, stagneeruvas poliitilises süsteemis seda enam.

Selle süsteemi toimemehhanism on väga lihtne. Vältimaks protestihäälte pihustumist ja andmaks inimestele motivatsooni minna valima, palutakse otsusekindlatel vastuhääletajatel endast teada anda ning jätta oma kontakt. Sellele kontaktaadressile saadetakse vahetult enne valimispäeva teade, et kelle poolt siis tasub hääletada. Sel moel muudetakse suuremaks võimalus, et valituks osutub mitte presidendi administratsioonis võitjaks määratud inimene, vaid keegi teine.

Tark hääletamine

Süsteem käivitati 2018.a ja läbis oma peaproovi Moskva linnaduuma valimistel 2019.a valimistel. Mitte just liiga edukalt, kuid siiski. Moskva duumasse (tinglikult siis kohalikku volikogusse, ehkki see on veidi eksitav võrdlus) sai sel moel sisse u paarkümmend võimudele veidi ootamatut nime. Tõsi küll, hiljem liitus nendest osa ikka Ühtse Venemaaga, kuid fakt jääb faktiks.

Sellel mehhanismil on mitmeid nõrkusi ja haavatavusi, kuid sellest veidi hiljem. Peamine on see, et loodi pretsedent. Loodi arusaam, et presidendi administratsiooni heakskiit pole ainus võimalus saada valituks. Ja see on hetkel kõige olulisem tees, mida tasub eraldi korrata ja lahata.

Kui seni oli kogu demokraatia imitatsioon üles ehitatud sellele, et valituks saada sooviv inimene pidi saba liputama Kremli poole, tõestamaks oma lojaalsust (mitte valija poole, sest valija pole võimu allikas, vaid ressurss), siis nüüd tekkis alternatiiv. Vähemalt põhimõtteliselt võib ette kujutada olukorda, kus kandidaat mõtleb: „hmm, kui presidendi administratsioon mind piisavalt kõrgelt ei hinda, siis äkki saan ma enda taha protestihääled?“. Teisisõnu, kandidaat võis hakata otsima toetust mitte Vladimir Putini, vaid Aleksei Naval’nõi lähikonnas. Ja vat see ongi nüüd see kuritegu, millest ma alguses rääkisin.

Nüri vastutöötamine

Selle süsteemi nõrkus number üks on aga seesama registreerimine. Inimesed, kes andsid sinna oma kontaktid, on paraku nüüd teada ka vene eriteenistustele. Need on käivitanud mitmeid erinevaid protsesse, kuidas seda süsteemi tasalülitada, mh otsese hirmutamise kaudu. Politseinikud käivad ukselt uksele, „soovitades“ registreerunuil kirjutada avaldus Naval’nõi vastu, kes olevat väärkasutanud nende andmeid.

Haavatavus number üks on aga manipuleeritavus. Kõige lihtsam – needsamad eriteenistused saadavad siis registeerunutele hoopis mõne teise valimis-soovituse näiliselt Naval’nõi kontori poolt. Või siis lausa mitu nime – ja ongi kogu üritus diskrediteeritud.

Võimude vastutöötamine ei pääse ka ilma koomiliste liialdusteta. Nii näiteks andis üks Põhja-Kaukaasia kandis asuva pisitilluke, lambavillaga kauplev firmake sisse taotluse, et „Tark hääletamine“ on nende kaubamärk – ja see registreeriti patendiameti poolt kiirkorras ära. Seejärel hakati hagema juba otsingumootoreid, sh Google, et need ei tohiks anda vastuseid päringutele „Tark hääletamine“, kuna tegu olla nende kaitsud kaubamärgiga. Milleks lambavillameestele selline kaubamärk ja selle eriskummaline kaitsmine, on kentsakas, aga antud poliitilises kontekstis mõistetav. Vene huumori eripära, võiks vist öelda.

Lähemad kümmekond päeva me näeme mõistagi veel palju kentsakat. Kuid kõige selle taga on üks ning kordamisväärne motiiv – võimuallikas saab olla vaid üks. Kas selle illusiooni murendamise katse eest võidakse ka korraldada mürgitamisi ja vanglassepanemisi, on juba omaette mõttemõlgutuse teema.
---
lugu ilmu siin