Kui Vladimir Putin kaheksa aastat tagasi tõusis Venemaa Föderatsiooni võimupüramiidi tippu, siis küsis maailm hämmastunult – who is mr. Putin? Ehk siis kes see mees on, kust ta tuli, mis ta endast kujutab ja miks just tema? Ja seda ei küsitud endalt ja üksteiselt mitte ainult läänes, vaid ka Venemaal endal.
Nüüd, kui samal mehel hakkab täis saama juba teine järjestikune presidendi ametiaeg, küsib sama seltskond risti vastupidist küsimust – mis saab edasi? Kas ja kuidas saab Putin jääda võimule?
Vasturääkiv populaarsus
Putini näol on ju tegu uskumatult populaarse tegelasega – tema toetusprotsent kõigub pidevalt kuskil 50 ja 70% vahel. Kui aga rääkida Putinist kui presidendikandidaadist, siis hetkel on see 66%. Presidendi tegevusega on rahul aga tervelt 83%. Muuseas, huvitav paradoks – enamik venemaalasi ei ole rahul sellega, kuidas neid valitsetakse. Ehk siis – enamusele meeldib valitseja ja samal ajal ei meeldi valitsemine. Kujundlikult öeldes - president on see, tänu kellele päike tõuseb (ehk sünnib kõik hea) ja valitsus on see, kelle tõttu torud lõhkevad (ehk juhtub kõik halb).
Niisiis, tegu on populaarse tegelasega, kellega rahvas seostab Venemaa õitsengut ja heaolu. See, et tegelikult siin otsest seost ei ole, pole hetkel oluline. Enamik ei viitsi endale selgeks mõelda, et kõik see tugevnemine jne ei ole juhtunud mitte tänu Putinile, vaid lihtsalt tema ajal. Oluline on, et loomulikult soovitakse Putini jätkamist presidendina. Kuid oh häda – kehtiv põhiseadus ei luba samal isikul olla selles ametis üle kahe ametiaja järjest. Ja mis veel kõige hullem – Putin on korduvalt ja tungivalt rõhutanud, et ei kavatse seadust rikkuda.
Millised on siis variandid? Toon allpool välja neli erinevat võimalust, mis kõik on teostatavad, küsimus on ainult asja nö korrektsuses. Enne aga kui asun neid võimalusi kirjeldama, ütlen, millised võimalused ma kõrvale jätan.
Alternatiivsed võimalused
Kõigepealt ma heidan kõrvale võimaluse, mille kohaselt Putin läheb ja jääb peaministriks, viies läbi põhiseadusemuudatuse, mis muudaks Venemaa Föderatsiooni parlamentaarseks vabariigiks. See oleks piltlikult öeldes vastu tuult ...mine. Venemaa praegune võimuloogika on üles ehitatud võimuvertikaalile, mis lähtub presidendist. Peaministri väljakujunenud roll on olla see, kes kõiges süüdi jääb, vahetatav figuur ja peksupoiss. Kogu süsteemi ümberkohandamine oleks ebaratsionaalne, vähemalt juhul kui eeldada, et Putin siiski tahab tagasi tulla presidendiks.
Teiseks jätan kõrvale ka variandi, mille kohaselt Putin hakkab praeguse ja ilmselt ka tulevase võimupartei Edinaja Rossia peasekretäriks. Tunnistan, et see on äärmiselt huvitav variant koos väga mitmete tugevate plussidega, kuid jällegi, kombinatoorika läheks liiga suureks ja põhimängureil võib kaduda kontroll protsessi üle.
Jätan nö kilbile ainult variandid, mille kohaselt Vladimir Putin tahab jääda/saada/tagasi tulla Venemaa Föderatsiooni presidendina. Millised on siis need variandid?
Jätkamise võimalused
Esiteks – kolmas tähtaeg. Kõige lihtsam, aga kõige väheusutavam variant. Vastava põhiseadusmuudatuse läbiviimine ei ole mingi probleem, Venemaa parlament kinnitab ära kõik mis vaja. Kuid Putin usutavalt tahab säilitada "seaduse diktatuuri" kuvandit ja seda eelkõige lääne silmis, sest saab aru, et koostööle läänega sisulist alternatiivi pole.
Teiseks – peatsete parlamendivalimiste järel annab ta presidendikoha ennetähtaegselt üle vast-valitud peaministrile ning oodates kuni kevadiste presidendivalimisteni, laseb end tagasi valida presidendiks. Lihtne ja juba läbimängitud skeem, mis ei peaks andma tõrkeid. Samas jällegi lõhnab vägagi ilmse puskutegemise järele, ehkki juriidiliselt oleks kõik korrektne.
Kolmandaks – Putin istub kuni presidendivalimisteni oma kohal, laseb mantlipärijaks valida endale sobiva isiku ning mõne aja pärast korraldab uued, ennetähtaegsed valimised, millel loodab ise kinni panna. Juriidiliselt veelgi korrektsem, ehkki läbinähtav skeem. Kui erakorralised valimised korraldada piisava osavusega, siis jääb isegi mulje võistluslikkusest ja demokraatiast.
Neljas – Putin ootab mingil teisel ametikohal istudes (kasvõi näiteks olümpiakomitee esimehena) ära terve valimistsükli ja naaseb täiesti puhta poisina. Jällegi vähem-usutav, sest vahepeal koondub kogu valgus liiga põhjalikult uuele presidendile ning Putin võib saada kõrvale tõrjutud.
Loomulikult on igal variandil veel oma allvariandid (ehk korralduslikud nüansid), kuid oletan, et Venemaa lähituleviku poliitilised valikud jäävad kuhugi nende vahele.
Karmo Tüür
11.10.2007