Hiljuti ilmus uus raamat "The Economic Presence of Russia and Belarus in the Baltic States: Risks and Opportunities" milles Eesti peatüki kirjutasime koos koos Raivo Varega. Lisaks olid kaasautoriteks kollegid Lätist, Leedust ja Venemaalt.
Sel teemal sai antud ka mitmeid intervjuid, üks nt Vikerraadios (u 8 min jupp alates 5.minutist) ja teine Kukus. Oli ka paar teleintervjuud, sh Välisilma tarvis.
Friday, December 7, 2012
Monday, November 26, 2012
Leedu valimistest läbi Balti-Vene suhete prisma
Balti ühtsus on olemas tänu Venemaale. Ja samavõrra teda
pole olemas tänu sellelesamale Venemaale. Moskva on see, mis meid ühendab.
Kõlab veidralt, kas pole? Kuid ometigi arvan, et nii see on.
Ühine ajalugu, ühised kogemused on see, mis seob Eestit Läti ja Leeduga. Ning
mis siin salata, ka ühised hirmud. Püüdlused nendest ühismälestustest eemale.
Kui (lähi-)minevik oli kole ja ühine, siis tulevikku püütakse juba üles ehitada
eraldi. Kuid välja kukub ... noh ütleme, et üsna erinevalt.
Hiljuti koos kolleegiga Raivo Vare ühte Balti-Vene teemalist
uurimust läbi viies sõnastasime mudeli, mille kaudu Venemaa üritas
post-sovjetlikus ruumis mõjujõudu omandada ning siiani säilitada. Selle mudeli
asetamine Balti riikidele annab päris huvitava tulemuse.
Kolm instrumenti
Venemaa majanduspoliitilises tööriistakastis on
mõjuhoobadena kolm instrumenti, mille ühiskasutamine annab üsna hea tulemuse.
Nendeks on omaaegsed suurettevõtted, energiasõltuvus ja oligarhid.
Nõukaaegsed suurettevõtted olid suuresti täidetud
kohaletoodud töölistega, nende toormebaas ja turg jäid tihedalt seotuks endise
emamaaga. Märkimisväärne võõrkeelne elektoraat ja potentsiaalne probleem
asukohamaale. Majanduslike huvide võrgustik sidus nii neid töölisi kui ka
(uusi) omanikke tihedalt Venemaa külge, jagatud keele- ja meeleruumist
rääkimata.
Energiasõltuvus on lemmikargument nii poolt- kui
vastuväitjatele. Kas ja kuidas seda ikkagi saab kasutada poliitilise relvana?
Missugune on see energeetilise sõltuvuse määr, mis muundub poliitiliselt
määravaks? Need ja teised küsimused ei muuda aga ära lihtsat tõdemust – kes
kontrollib energiaressursse, kontrollib märkimisväärselt kogu olukorda. Kui
just tarbija ei suuda tarnijale päitseid pähe panna, mida aga juhtub harva.
Oligarhidena mõtestasime antud uurimuse raames neid
majanduslikult võimekaid mehi, kes oma vahendite abil suudavad kontrollida
poliitikat. Majandusmehed, kelle taskus on nt peaministri munad ... või kes
koguni ise on peaministriks saanud. Oligarhid aga tekkisid meie postsovjetlikus
maailmas suuresti tänu erastamistele, erinevatele omaaegsetele skeemidele,
mille käigus vahendid koondusid vajalike inimeste kätte.
Balti reaalsus
See kõik on muidugi räme lihtsustamine, kuid leheloo sisse
kõiki detaile ei pane. Vaatame aga nüüd, kuidas see instrumentaarium Balti
riikides töötab. Ning seejärel jõuame ka Leedu valimisteni ... andke andeks, et
see nii kaua aega võtab.
Omaaegsed suurettevõtted. Eestis oli neid vähe ning
olemasolevad õnnestus kas üsna kiirelt ümber orienteerida Lääne turule või
hääbusid nad lihtsalt ise. Lätis oli noid ettevõtteid rohkem koos sellest
tuleneva venekeelse vähemuse suurema kontsentratsiooniga. Leedus probleem
sisuliselt puudus.
Energiasõltuvus. Eestis on see üsna olematu, omaenda elekter
ja edukas gaasi- ning autokütuste tarnete asendamine ja ümbersuunamine muudab
sõltuvuse minimaalseks. Läti puhul toimib vastastikune sõltuvus Venemaaga,
selle tase on lähedane absoluudile. Leedus oli energeetiline sõltumatus kuni
Ignalina tuumajaama sulgemiseni märkimisväärne, edasi süveneb sõltuvus aga üha suuremaks.
Oligarhid. Eestis jäi oligarhid kui nähtus sisuliselt
sündimata, seda tänu pooljuhuslikult valitud läbipaistvale
privatiseerimismudelile. Lätis nimetatakse neid küll naljatamisi minigarhideks,
kuid olemas nad on ja kontrollivad olukorda nii kuis jõuavad. Leedus olid
mõjuvõimsad tegelased olemas, kuid jäid esialgu tagaplaanile.
Leedu andis alla?
Nüüd siis lõpuks jõuame ka Leedu viimatiste valimisteni.
Kolmest instrumendist õnnestus tööle rakendada vähemalt poolteist. Tuumajaama
mahahääletamise nimel on Venemaa pikka aega vaeva näinud – niipea kui Leedu
hakkab rääkima oma uuest jaamast, peletab Moskva võimalikud investorid eemale
juttudega oma Kaliningradi ja Valgevene tuumajaama projektidest. Oligarhilise
olemusega ja Venemaaga seotud kodanike jõudmine kõrgetele postidele annab uue
võimaluse manipuleerimiseks.
Vaatame siis laiemat pilti – kui Eestis ei toimi kolmest
instrumendist sisuliselt mitte ükski, siis Lätis töötavad kõik kolm hooba ning
Leedus õnnestus nüüd käima tõmmata vähemalt poolteist, kui mitte kaks. Sellest
siis ka meie sisuliste suhete ning räägitavate lugude erinevus.
Vat siis nõnda veidralt on võimalik käsitada Leedu
parlamendivalimisi, ilma mainimata tulemusi või nimetamata nimesid. Vast on hää
toimetus nii lahke ja lisab need ise väikese infokastikesena. Autori meelest
polnud hetkel olulised detailid, vaid üldpilt.
Karmo Tüür
Akadeemiline Balti ja
Venemaa Uuringute Keskus
30.10.2012
------
lugu ilmus ajalehe KesKus novembrikuu numbris
Friday, November 16, 2012
Разбор полётов: USA ja Hiina valimised
Kahes suurriigis toimusid üsna ühel ajal üpris eri protsessid. USA ja Hiina kõrgeimate võimukandjate valimised on äärmiselt eriilmelised tegvused, kuid tähelepanu köidavad ühtemoodi. Kui esimesest me teame väga paljut, siis teisest üsna vähe. Aga räägime saates mõlemast:)
Kel huvi, saab kuulda siit. Lobisemas, nagu ikka, Garanža, Tiido ja Tüür.
----
pilt siit
Tuesday, November 6, 2012
Venemaa kaitseministri vangerdus
Putin tegi ratsukäigu, võttis maha kaitseministri Serdjukov ning pani tema asemele endise erakorraliste olukordade ministri Šoigu, kes oli alles pool aastat tagasi pandud Moskva oblasti kuberneri ametisse.
Kuku raadio küsis - milles asi? Mina vastasin, nagu oskasin.
-------
pilt siit
Kuku raadio küsis - milles asi? Mina vastasin, nagu oskasin.
-------
pilt siit
Saturday, November 3, 2012
Разбор полётов: Ukraina ja USA valimised
Ukraina valimistest räägitakse mitmeti. 2012.a parlamendivalimised pole selles mõttes erand. Kas neid saab üldse arvestada, kas nad olid ikka vabad, mida saab järeldada? Päris vabad nad kindlasti polnud, kuid palju põnevam kui rääkida (traditsioonilistest) rikkumistest, on vaadata, kuidas tõstavad pead äärealade parteid. Ühest küljest said ootamatult palju hääli vasakäärel olevad kommunistid, teisalt aga parempoolsed rahvuslased.
USA presidendivalimiste juures on alati pinnal üks küsimus - mis siis on ikkagi kahe peamise kandidaadi erinevus? Ja tavaliselt üldse ei räägita nö kolmandatest kandidaatidest, keda on terve pilv ja kelle täita on oma pisike, kuid tänuväärne "ideede tõstja" roll.
Kõigest sellest saab pikemalt kuulata siin. Stuudios, nagu ikka Garanža, Tiido ja Tüür.
----
pilt siit
USA presidendivalimiste juures on alati pinnal üks küsimus - mis siis on ikkagi kahe peamise kandidaadi erinevus? Ja tavaliselt üldse ei räägita nö kolmandatest kandidaatidest, keda on terve pilv ja kelle täita on oma pisike, kuid tänuväärne "ideede tõstja" roll.
Kõigest sellest saab pikemalt kuulata siin. Stuudios, nagu ikka Garanža, Tiido ja Tüür.
----
pilt siit
Friday, November 2, 2012
Ukraina valimistest: rahvuslaste indikaator
Thursday, October 18, 2012
Разбор полётов: Nobel ja Süüria
Seekord kõneks 2 teemat. Nobeli rahupreemia andmine Euroopa Liidule on esile kutsunud nii lihtsalt imestust kui lausa ilkumist, kui oma loogika selles ju on. Tuletage meelde, mis toimus Euroopas enne selle liigu loomist ja kujutage ette, mis toimuks ilma selleta.
Süüria konflikt kipub riigi piiridest välja ronima. Esiteks kannavad endas alati teatud ohtu põgenike vood, teiseks lisab toimuvale oma vürtsi kurdi küsimus ning kolmandaks on protsessi juba haaratud Türgi ja häält tõstavad ka Iraan ja teised.
Stuudios nagu ikka - Jevgenia Garanža, Harri Tiido ja Karmo Tüür. Kuulata saab kõneldut siin.
Süüria konflikt kipub riigi piiridest välja ronima. Esiteks kannavad endas alati teatud ohtu põgenike vood, teiseks lisab toimuvale oma vürtsi kurdi küsimus ning kolmandaks on protsessi juba haaratud Türgi ja häält tõstavad ka Iraan ja teised.
Stuudios nagu ikka - Jevgenia Garanža, Harri Tiido ja Karmo Tüür. Kuulata saab kõneldut siin.
Tuesday, October 16, 2012
Leedu parlamendivalimistest
Ehkki parlamendivalimised pole veel kaugeltki läbi, küsis Vikerraadio (Toomas Luhats persoonis), mida senitoimunust arvata.
Kuulda saab saatelõiku siit, tekstina lugeda aga siit ... olgu noritud, et lahtikirjutus on väikeste eksitustega ... aga ju ma siis väljendusin ebaselgelt:) Nimelt mitte ei toimu ühemandaadilistes ringkondades valimine hiljem, vaid nendes on oodata teist vooru.
--------
pilt võetud siit
Kuulda saab saatelõiku siit, tekstina lugeda aga siit ... olgu noritud, et lahtikirjutus on väikeste eksitustega ... aga ju ma siis väljendusin ebaselgelt:) Nimelt mitte ei toimu ühemandaadilistes ringkondades valimine hiljem, vaid nendes on oodata teist vooru.
--------
pilt võetud siit
Sunday, October 14, 2012
30. Venemaa veerandtund: Gruusia-Vene suhted
Add caption |
Teemaks Gruusia-Venemaa suhted. Gruusias hiljuti toimunud parlamendivalimiste valguses vaatleme kolme küsimust: missugune näib Gruusiast vaadatuna olevat Venemaa välispoliitika Gruusia suhtes; missugune on Gruusia enda poliitika Venemaa suhtes; mis võib reaalselt edasi juhtuda nendes suhetes?
Vestlemas Karmo Tüür ja George Khelashvili, Tbilisi riikliku ülikooli professor.
Salvestise pikkus 14:40, faili suurus ca 34 Mb.
Kuulda saab siin (nr.30 all)
Tuesday, October 9, 2012
Gruusia - kas tõesti kursimuutus?
Sõbra käekäigu pärast muretsemine on loomulik. Ainult et kas
me suudame alati oma arvamustes ja soovitustes jääda
omakasupüüdmatu kamraadi tasemele?
Gruusia hiljutised parlamendivalimised panid endast rääkima tublisti enam kui me tavaliselt seda teeme. Aga imestamiseks ja muretsemiseks oli ka põhjust.
Kolm küsimust
Esiteks ei
tundunud senisel võimuparteil olevat alternatiivi. Opositsioon näis olevat
lootusetult killustunud. Selle liidriks nimetatav mees (miljardär Bidzina
Ivanišvili) näis absoluutselt oma ülesandeks mittesobiv – eraklike maneeridega
ja Venemaa taustaga.
Kas osutus nüüd otsustavaks Ivanišvili põhjatu rahakott,
ärimehelikud organiseerimisvõimed või ülilahke heategijana kogutud tohutu
sotsiaalne kapital, igatahes suutis ta kirju ja omavahel kraakleva opositsiooni
liita ühtseks jõuks. Vähemalt valimispäevaks.
Teiseks pani
ette muretsema ja tagantjärele imestama valimispäeval toimunu. Opositsioon oli
ette kindel valmis nö barrikaadidele ronima. Oldi enam-vähem kindlad, et
niikuinii „nende võit varastatakse“ ning ägedamad kodanikud tahtsid juba ette
kaklust alustada.
Kui hakkasid aga selguma valimistulemused, sündis
järjekordne üllatus – senine võim mitte ainult ei klammerdunud oma positsiooni
külge, vaid presidendi näol tunnistas oma lüüasaamist lausa enne lõplike
tulemuste selgumist! Selliseks sünmduste arenguks poldud valmis ilmselt ei
kodus ega väljas ... kerge hämmeldusega kiideti toimunut, omavahel küsides, et
kuidas see kõik küll nii hästi välja kukkus?
Kolmandaks aga
tekitab enim muret küsimus – aga mis saab edasi?
Ilmselgelt ei suuda parlamendivalimisteks kokku klopsitud
opositsioon peale võitu oma näilist ühtsust säilitada. Kuid mis veider ...
varjust liidriks tõusnud Ivanišvili ei plaanigi seda ühtsust säilitada, vaid
teatab juba ette, et valimisliit peab parlamendis lagunema fraktsioonideks!
Kuid selle, tehnilisevõitu küsimuse kõrval vaevab vaatlejaid
palju suurem ja põhimõttelisem: mis saab olema Gruusia arengutee?
Lehepealkirjad kõmistasid kohe valimiste järel: „Gruusia valis muudatused.“
Kuid mis siis saab muutuda parlamendivalimiste järel?
Mis üldse saab muutuda?
Mul on au tunda ühte täiesti ebatüüpilist Gruusia
politoloogi, kellega seda küsimust arutasin. Archil Gegešidze, vaikselt kõnelev
ning tasakaalualt arutlev mees, vaagis talle omaselt poolt- ja vastuargumente
ning tõdes, et olulisi muudatusi toimuda ei saa ning kohe kindlasti mitte
välispoliitikas.
Kuigi Ivanišvili on oma varanduse kokku ajanud Venemaal, on
ta nüüd demonstratiivselt oma sealsetest äridest lahti öelnud. Gruusia
julgeoleku (sõjaväe ja politsei) ning vaimsete väärtuste (kiriku) heaks väga
palju teinud mees on avalikult deklareerinud, et nn lääne-orientatsioonist ta
loobuda ei kavatse. Ja kui ta isegi sooviks pöörduda näoga Venemaa poole, siis
ei laseks seda juhtuda Gruusia rahvas, kelle jaoks on mõne aasta tagune sõda
toiminud korraliku immunsus-süstina.
Sisepoliitikas lubab Ivanišvili mõistagi ajada nö
sotsiaalsemat poliitikat, edenedada majandust jne, kuid seda lubavad enne
valimisi kõik. Liberaalsusele pürgivas riigis on valitsuse võime midagi kohe ja
kiirelt ära teha üsna ahtakesed. Kui Ivanišvilil õnnestub lahendada oma
kodakondsusprobleem ja seejärel tõusta presidenditoolile, siis pole tolleks
hetkeks presidendiametil enam neid volitusi mis on praegu Saakašvilil ning
seega jääb Ivanišvilil reaalseid hoobi midagi kardinaalselt muuta veelgi
vähemaks.
Peamine ei muutu
Peamine, mis ei muutu, on Gruusia rahvas ise. Sõnakas ja
söakas, ei lase nad ühelgi valitsejal endale pähe istuda, vähemalt mitte pikaks
ajaks. Seega võib oletada, et kui ei toimu vägivaldset sekkumist väljaspoolt,
siis liigub Gruusia nii ehk teisiti selle mudeli poole, mis näib talle
atraktiivsem.
Senikaua pole alust arvata, et tsivilisatsioonilises valikus
pole grusiinid kahtlema löönud.
Gruusia valimispäeval toimunu on hea ninanips nii neile, kes
proovisid tõestada, et paremat valitsust kui praegune ei saa Gruusial olla
(sest opositsioonis on vastutustundetud hullud), kui ka neile kes rääkisid et
hullemat valitsust ei saa olla (sest praegune klammerdub jõuvõtetega võimu
külge).
Karmo
Tüür
07.10.2012
07.10.2012
Sunday, October 7, 2012
Разбор полётов: Gruusia, Jaapani-Hiina konfliktist ja "moslemite süütusest"
Uue hooaja esimeses eetris (3.okt) oli kõne all kolm teemat: Gruusia parlamendivalimised
Gruusiast rääkisime üsna põgusalt, kuna saate salvestuse hetkeks polnud tulemused veel teada. Kuid igatahes on parim see, et seni on kõik toimunud suhteliselt ladusalt ning Gruusia on edukalt demokraatia katsed läbinud.
Teine teema oli territoriaalsed konfliktid Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea vahel. Tegelikkuses on piirkonnas arusaamatusi veel peoga ning lisaks sekkuvad moel või teisel toimuvasse ka regioonivälised jõud. Vinduvate tülide vahtulöömine toimub regulaarsusega, mis kahtlasel moel langeb kokku valimistsüklitega.
Kolmandaks proovisime rääkida järjekordsest arusaamatust skandaalist islamimaailma äärealadel. Põhjuseks filmi nime kandev mannetu soperdis "moslemite süütus," mis ei vääriks vähimatki tähelepanu, kui selle ümber ei kütaks tuld eri masti äärmuslased.
Stuudios samad inimesed, kes juba aastaid: saatejuht Jevgenia Garanža, jutuajajateks diplomaat Harri Tiido ja politoloog Karmo Tüür.
Kogu saadet saab kuulata siit.
Gruusiast rääkisime üsna põgusalt, kuna saate salvestuse hetkeks polnud tulemused veel teada. Kuid igatahes on parim see, et seni on kõik toimunud suhteliselt ladusalt ning Gruusia on edukalt demokraatia katsed läbinud.
Teine teema oli territoriaalsed konfliktid Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea vahel. Tegelikkuses on piirkonnas arusaamatusi veel peoga ning lisaks sekkuvad moel või teisel toimuvasse ka regioonivälised jõud. Vinduvate tülide vahtulöömine toimub regulaarsusega, mis kahtlasel moel langeb kokku valimistsüklitega.
Kolmandaks proovisime rääkida järjekordsest arusaamatust skandaalist islamimaailma äärealadel. Põhjuseks filmi nime kandev mannetu soperdis "moslemite süütus," mis ei vääriks vähimatki tähelepanu, kui selle ümber ei kütaks tuld eri masti äärmuslased.
Stuudios samad inimesed, kes juba aastaid: saatejuht Jevgenia Garanža, jutuajajateks diplomaat Harri Tiido ja politoloog Karmo Tüür.
Kogu saadet saab kuulata siit.
Gruusia demokraatiaeksamist
BNS küsis, mida arvata Gruusia valimistest.
------------
Politoloog: Gruusia läbis parlamentaarse demokraatia eksami edukalt
*TALLINN*, 2. oktoober, *BNS *- Opositsiooni võit Gruusia parlamendivalimistel
tähendab võimu rahulikku üleandmist demokraatlikul moel ning võtab maha
rahutuste ohu, samas toob see kaasa ka konflikti parlamendi ja ametiaega
lõpetava riigipea vahel, hindas politoloog Karmo Tüür.
"[Gruusia parlamendi] valmistulemus on suurepärane, seda kolmes
mõttes," ütles *Tartu* ülikooli politoloog Karmo Tüür BNS-ile. Esimese
põhjusena tõi politoloog esile, et valimised toimusid ning toimusid
korralikult, rahulikult ja edukalt. "Rikkumisi oli äärmiselt vähe,"
tõi ta esile. Tüür nentis ka, et täiesti ilma rikkumisteta valimisi "ei
ole olemas", seetõttu on valimiste korrektne läbiviimine noore
demokraatiaga Gruusias eriti hea tulemus.
"Teiseks, opositsioon, kes oli valmis barrikaadidele tõusma, saab
võimaluse rahulikult võimule tulla. See on hiilgav tulemus, mis vähendab provokatsioonide
ohtu," sõnas ta.
"Kolmandaks, võimu üleandmine saab toimuma mitte tänavatel, vaid rahulikult,
normaalse parlamentaarse protsessi kaudu," märkis Tüür.
Samas tõi politoloog esile, et "olukord peidab endas viitsütikuga
pommi".
Ta tõi kahe probleemina esile esiteks asjaolu, et võimul on vana konstitutsiooni
alusel valitud president, ning uus opositsiooniline parlament. "See
tähendab konflikte presidendi ja parlamendi vahel. Selline olukord kestab
järgmiste valimisteni ehk presidendivalimisteni. Vaat need saavad tõepoolest
olema huvitavad," sõnas politoloog.
Teise probleemina tõi Tüür esile Gruusia poliitika omapära, milleks on persoonikesksus.
"Kuigi tegemist oli parlamendivalimistega, ei rääkinud keegi erakondadest,
kõik rääkisid liidritest. See tähendab, et kogu Gruusia poliitiline mõtlemine
on persoonikeskne," sõnas Tüür. Ta tõi esile ka asjaolu, et
opositsiooniliider Bidzina Ivanišvili ei osalendud ise valmistel.
"Poripilv, mis lüüakse presidendivalimiste kampaania ajal Bidzina Ivanišvili
ümber üles, saab olema ikka väga must," sõnas Tüür.
Hinnates Venemaa rolli Gruusia valmistel, sõnas Tüür, et seda on raske kommenteerida.
"Me ei tea, kui palju suutis Venemaa mõjutada valimiste käiku,"
nentis ta. "Kindlasti üritas Venemaa mõjutada valimiskliimat, seda kasvõi
regioonis läbi viidud sõjaväeõppustega," sõnas Tüür. Samas märkis ta, et
selline mõjutamine võis valimistulemusi mõjutada mõlemas suunas.
"Praeguse seisuga on Venemaa rolli rõhutamine meiepoolne
ülevõimendamine," sõnas Tüür.
Gruusiaparlamendivalimistel juhib esialgsetel andmetel miljardär
Bidzina Ivanišvili opositsiooniliit, edastas keskvalimiskomisjon. Kui kokku oli
loetud 47,9 protsenti häältest, oli Ivanišvili kuueparteiline koalitsioon Gruusia
Unistus kogunud 54,1 protsenti ja president Mihheil Saakašvili valitsuserakond
41,03 protsenti häältest.
Ükski ülejäänud 14 nimekirjast viieprotsendist valimiskünnist ei ületa.
Kolmandal kohal on 2,08 protsendiga Georgi Targamadze juhitud Kristlik-Demokraatlik
Liikumine.
Ivanišvili kuulutas opositsiooniliidu võitu pärast esimeste lävepakuküsitluste
selgumist esmaspäeva õhtul. Pärast 2003. Aasta roosirevolutsiooni võimule
tulnud president Saakašvili tunnistas teisipäeval valimiskaotust ning kinnitas
valitsuserakonna minekut opositsiooni.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejad
kinnitasid teisipäeval, et Gruusia parlamendivalimised olid puudujääkidest
hoolimata "oluliseks sammuks" selle riigi demokraatia arengus.
Valimistel osales ligi 2,2 miljonit grusiini ehk 60,8 protsenti hääleõiguslikest
kodanikest, täpsustas esmaspäeva hilisõhtul keskvalimiskomisjon. 2008. aasta
parlamendivalimistel oli aktiivsus 53,9 protsenti.
Pärast Saakašvili ametiaja lõppu 2013. aastal jõustuvad põhiseadusmuudatused,
mis annavad parlamendile ja peaministrile rohkem võimu ja kahandavad presidendi
volitusi.
Monday, October 1, 2012
Gruusia valimiste eelõhtul
Ehkki täna toimuvad Gruusias parlamendivalimised, on tähelepanu koondunud pigem kahele persoonile - positsiooni poolt senine president Saakašvili ja opositsiooni sümbolisikule miljardär Ivanišvili. Päev enne valimisi küsis ERR ka minu arvamust asjast, mida saab lugeda siit.
Thursday, September 20, 2012
Vene Duuma esinduse visiidi edasilükkamine ...
http://englishrussia.com/tag/russian-duma/ |
Eesti rahvusringhäälingu ingliskeelne versioon küsis, kuidas tõlgendada näivat vastuolu. Kõigepealt teatasid Duumalased, et nad ei tule kohale, kuni pole saavutatud mõistmist piirileppe teemal. Seejärel aga, et lihtsalt pole praegu aega ning tulevad kunagi hiljem. Arvan, et vasturääkivust polegi. Lähemalt saab lugeda siit.
Veelkord piirileppest
http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0962629800000056 |
Tuesday, September 18, 2012
Reporteritunnis Venemaast
http://cartoon.ru/archive/2012/08/21/ |
USA presidendivalimised ja Eesti-Vene suhted
http://cartoon.ru/archive/2012/08/30/ |
Pisut rohkem saab lugeda siit.
Friday, September 7, 2012
Armeenia-Aserbadžaani-Ungari tülikolmnurgast
Wednesday, August 8, 2012
Vene asüülitaotleja: kas siit on midagi suuremat otsida?
Delfi päris, et mida arvata Venemaa blogijast, kes Eestis asüüli taotleb. Tulemust saab luigeda siit.
Tuesday, July 24, 2012
Venemaa muutub jälle?
Venemaa suudab ikka ja jälle kõneainet pakkuda. Üheaegselt
toimuvad selles riigis muudatused, mis annavad erinevaid signaale – sisemine
sulgumine ja väline avanemine ühekorraga. Kuidas nad seda teevad?
Kas mäletate, milliste sõnadega tuli troonile Venemaa
eelmine president Dmitri Medvedev? „Vabadus on parem kui mittevabadus“. Venemaa
enda publik ja laia maailma poliitikavaatlejad ohkasid rõõmsalt ja asusid
rääkima sulast, mis peaks Venemaa uueks muutma.
Pisut hiljem sai ka leebeimatele hindajatele selgeks, et
mingit suurt sula siiski tulemas pole, kuid siiski püüti tabada väiksemaidki
muudatusi, mida võiks tõlgendada liberaalsete ja demokraatlikena. Tuleb
tunnistada, et neid märgikesi ikka leidus.
Paraku on needki vähesed märgikesed saanud nüüd tagasikäigu.
Vaid mõni kuu peale Vladimir Putini naasmist presidenditoolile räägivad needsamad
vaatlejad murelikult kruvide kinnikeeramisest.
Kubernere valitakse ... või siis mitte?
Demokraatia sepikojaks peetakse ikka kohalikke omavalitsusi
ja nendes toimuvaid valimisi.
Venemaa reaaliates pole nendel ühikutel aga paraku suuremat
rolli (kui jätta kõrvale üksikud megapolised) ning võim on koondunud rohkem
föderatsioonisubjektide tasemele. Seetõttu võeti tõelise demokraatiapuhanguna
tagasipöördumist kuberneride valitavuse põhimõtte juurde Medvedevi ajal.
Putini võimulenaasemise järel on aga asi veidras vaheseisus.
Ühelt poolt pole veel kuberneride valimise kord isegi jõustunud, kuid juba
hinnatakse ümber konkreetsete kuberneride võimet püsima jääda. Kui siiani oli
peamiseks, kui mitte ainsaks kriteeriumiks Kremli heakskiit, siis nüüd on
muutunud oluliseks ka populaarsus – ehk siis võime koguda valimistel hääli
koguda.
Teisalt aga kinnitatakse keskvõimu tasandil praegu
kuberneride hindamise kriteeriumeid. Ehk siis valida rahvas ju isegi võib, kuid
ainult Keskusest heakskiidetud persoonide vahel ja ka valitute püsimise üle
otsustatakse mujal. Seega – alt üles põhimõtte asemel saab oluliseks ikkagi
ülalt alla elukorraldus.
Vabaühendused pole enam vabad
Teine kruvide keeramise näide on Putini tulekuga ühel ajal
kurikuulsalt valmis sepistatud „välisagentide seadus“. Selle kohaselt peavad
end välisagentidena arvele võtma kõik Venemaa vabaühendused, kes saavad
välismaalt raha ja sekkuvad poliitikasse.
Tuleb tunnistada, et sellisel mõttekäigul on isegi
ratsionaalne uba olemas, juhul kui lähtuda hirmust nn värviliste
revolutsioonide või araabia kevade sarnaste sündmuste levimise ees. Ning mis
seal salata, väljapoolt mõjutatavad ja rahastatavad organisatsioonid tekitavad
muret igas riigivõimus.
Kuid paraku satuvad sellise määratluse järgi praktiliselt
enamik aktiivseid tegutsejaid Venemaa ühiskondlikult aktiivsetest tegelastest.
Riigi enda rahakraanid on üsna ahtakesed ja välisgrantide taotlemine levinud.
Ning poliitikasse sekkumisena võib tõlgendada ju igasugust aktiivsust.
Välisagendi nimetus kui selline pelutab aga aktiivseid kodanikke
vabaühendustest eemale.
Suletuse õhkkond
Vladimir Putinit ümbritseva suletuse ja piirangute õhustiku
parimaks näiteks oli kasvõi tema enda inauguratsioonitseremoonia. Moskva
kesklinn tühjendati inimestest ja Kremlit piirasid märulipolitsei masinad –
rabav erinevus võrreldes muude kroonitud ja kroonimata riigipeade
võimuleasumise tseremooniatega.
Sellele päevale järgnenud poliitilised muudatused panevad
publikut muretsema. Olukorda muudab seda veidramaks, et Putini meeskond
tühistab ridamisi praktiliselt kõiki Medvedevi reforme, olgu selleks isegi nii
tühised nagu nn kella-reform (Medvedevi ajal loobuti kellakruttimisest kaks
korda aastas, nüüd lubatakse see otsus „ümber vaadata“).
Üks kummalisemaid tulemusi sellistel kontr-reformidel on
see, et tagantjärele hakkab Medvedev paistma tõelise liberaalina – ehkki tema
presidendiks olemise ajal oli tõsiseid kahtlusi, et kas Vene kotka kahe pea
(antud juhul siis Medvedev ja Putin) vahel on ikka mingeid erinevusi.
Kahepäine Venemaa kõnnib praegu kahte suunda korraga –
sisemiselt sulgutakse (olgu näiteks kasvõi kohtuprotsess skandaalse Pussy Riot
pundi üle) ja välimiselt avanetakse (koostöö NATOga Afganistani teemal ja
liitumine WTO’ga).
Veider värk, kas pole? Aga vähemalt põnev.
Karmo Tüür
23.07.2012
-----------------
-----------------
Monday, July 23, 2012
Vene-Süüria erisuhe ehk Ärge näppige rezhiimi!
PM küsis, kuidas seletada Venemaa ja Süüri suhet. Peamine argument on minu meelest see, et Venemaa on igasuguse välise sekkumise vastu (senikaua kui sekkuja pole ta ise - vt. Gruusia näide). Lähemalt saab lugeda siit.
PS - pildil pole mingit pistmist looga - suvi ju :)
Friday, July 20, 2012
välisagentide seadus
Venemaa seadusandlus on täienemas ühe põneva seadusega - nimelt "välismaistes agentidest". Selle kohaselt peaksid end "välisagentidena" end registreerima need Venemaa vabaühendused, kes saavad välismaalt raha ja tegelevad poliitika mõjutamisega. Probleem on asja juures see, et kes siis ikkagi satuvad selle seaduse mõju alla ning kuidas seda seadust reaalselt rakendama asutakse.
Thursday, July 19, 2012
Intervjuu PBK'le
Pervõi Baltiisiki küsis kommentaari Sergei Ivanovi visiidi kohta Tallinnasse. Et kuidas tõlgendada kõrge ametniku sõnu "jätkuvalt jahedate suhete" kohta ja et kas see siis väljendab ametlikku Venemaa poliitikat. Kuna saadet pole vist kuskilt võimalik järelvaadata, siis taastan oma vastused mälu järgi.
-------
Esiteks tuleb tunnustada Ivanovi järjekindlust – ta rääkis sedasama, mida ka aastal
2009, kui külastas samuti ühe spordiürituse raames Tallinna. Et suhted on halvad ja paranemist pole ette näha.
Teiseks (öeldes et suhete muutumiseks on vaja 30-50 aastat) on tegu üsna loogilise ja üldteada
kalkulatsiooniga, et pikaajaliste suhtumiste muutumiseks peab mööduma kaks inimpõlve. Kui võtta alguspunktiks NLiidulagunemine ja põlvkonna pikkuseks 25 aastat, siis ongi
veel 30 a vaja.
Kolmandaks aga haakub Ivanovi sõnavõtta
kindral Nikolai Makarovi väljaütlemistega Soomes - viimane pidas vajalikuks isegi üsna sõbralikus Soomes väljenduda külmalt, et mitte öelda teravalt.
Nii et siit võib teha üldistuse, et vähemalt Sergei Ivanovi poolt esindatavas välispoliitilises mõtlemises on tegu pikaajalise ja ilmselt ametliku joonega.
Samas aga pole Venemaa monoliitne ja signaale saadetakse erinevaid. Nii ja ei haaku Ivanovi külm sõnum Venemaa
föderatsiooninõukogu välisasjade komitee juhi Mihail Margelovi visiidi poolt antud positiivse
signaaliga.
Friday, July 6, 2012
Kohtumine üle pika aja: Eesti-Vene parlamentaarsest diplomaatiast
Kaks vana kolleegi said üle tüki aja kokku. Kas taasnägemisrõõm toob kaasa ka tulemusi?
Eesti Vabariigi Riigikogu väliskomisjon (Marko Mihkelson) ja Venemaa Föderatsiooni Riiduuma väliskomisjon (Mihail Margelov) kohtusid üle pika "külma vaikimisperioodi".
Kommentaare sel teemal sünids mitmeid, küsiti ka teie alandliku teenri käest. Eesti Päevalehes ilmunut näeb siin, Moskva riikliku ülikooli infokeskuse materjali siin.
-----
foto laenatud Marko Mihkelsoni FB lehelt
Eesti Vabariigi Riigikogu väliskomisjon (Marko Mihkelson) ja Venemaa Föderatsiooni Riiduuma väliskomisjon (Mihail Margelov) kohtusid üle pika "külma vaikimisperioodi".
Kommentaare sel teemal sünids mitmeid, küsiti ka teie alandliku teenri käest. Eesti Päevalehes ilmunut näeb siin, Moskva riikliku ülikooli infokeskuse materjali siin.
-----
foto laenatud Marko Mihkelsoni FB lehelt
Tuesday, June 26, 2012
Soome-Vene erisuhetest
tulemus näha siin.
Tõsi küll, lipsas sisse viga - Mannerheimi haual käis Putin siiski 2001, mitte 2011 aastal.
Wednesday, June 20, 2012
Venemaa regionaalsed võimalused ja globaalne ambitsioon
Riigikogu Toimetised korraldas Venemaa teemalise vestlusringi, milles lisaks väljaande peatoimetajale Helle Ruusing osalesid: välisministeeriumi asekantsler Sulev Kannike, Logistika
ja Transiidi Assotsiatsiooni konsultant Andrus Kuusmann, Riigikogu
liige Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Tartu
Ülikooli politoloog, Akadeemilise Balti ja Vene Uuringute Keskuse
projektijuht Karmo Tüür.
Materjaliga saab tutvuda RiTo kodulehel.
Saturday, June 16, 2012
Разбор полётов: ringvaade
Hooaja viimases saates sai tehtud omamoodi ringvaade. Ehk siis kapatud läbi tervest virnast teemadest, mis hetkel õhus ja jäävad ilmselt sinna veel jupiks ajaks.
Valimised Kreekas ja Prantsusmaal ning nende võimalike tulemuste võimalikud mõjud eurotsoonile ... ja kuidas see siis omakorda võib mõjutada Eestit. Süüria kodusõda ja selle mõjud regionaalsele julgeolekule ... ja laia maailma mõju toimuvale. Noh ja lõpuks selline universaalne küsimus - mis peaks olema Eesti välispoliitika teemadeks lähiaegadel.
13.juunil eetris olnud saates oli seekord pisut muutunud meeskond - lisaks tavapärastele osalejatele Karmo Tüür ja Jevgenia Garanža andis oma panuse Jevgeni Ossinovski (Harri Tiido ei saanud seekrod osaleda). Saadet saab kuulata siin.
13.juunil eetris olnud saates oli seekord pisut muutunud meeskond - lisaks tavapärastele osalejatele Karmo Tüür ja Jevgenia Garanža andis oma panuse Jevgeni Ossinovski (Harri Tiido ei saanud seekrod osaleda). Saadet saab kuulata siin.
Kuulmiseni järgmisel hooajal!
Subscribe to:
Posts (Atom)