Friday, October 28, 2022

Näita mulle oma poolust ...

... ja ma ütlen, kes sa oled.

Venemaa kui hääbuv impeerium üritab kogu maailma mõtestada läbi imperiaalse mõttemudeli. Selle kohaselt on maailm alati jagunenud sõltuvus-suhete alusel mõjutsoonideks ning sama mudel jätkub praegugi, lihtsalt selles on toimunud ja toimumas muudatused.

Iga-aastase Venemaa mõjuka mõttekoja Valdai klubi istungi temperatuuri mõõdab Venemaa ühe helgeima välispoliitilise mõtleja Fjodor Lukjanovi mõttekäik: „monopolaarse maailma lõpp on juba toimunud, kuid huvitav on see, et mis saab edasi?“

Mõttekäik tervikuna on aastakümneid vana ja valdkonna inimeste jaoks tülpimuseni ära korratud, kuid käigem see uuesti üle. NSVL-USA vastasseisu ajal kehtis bipolaarne maailm, NSVL lakkamise järel monopolaarne (loe: USA-keskne), selle asemele peab tulema multipolaarne. Selles uues-vanas maailmas peaks tekkima siis nt 10 keskmega maailm (5 või 12 keskmega, see pole oluline, küsimus on põhimõttes).

Julgeolek poolustele

Valdai selleaastase ürituse pealkiri oli: „Maailm peale hegemooniat: õiglus ja julgeolek kõigile.“ Läbiv mõte: siiani oli USA dominant ja ka kogu rahvusvaheliste organisatsioonide süsteem oli vaid USA käepikendus. Selle idee kohaselt jagus senises maailmas julgeolekut vaid USA liitlastele, ülejäänud pidid kuidagi kohanema.

Miks ma ennem kasutasin sõnu: „selles uues-vanas maailmas“? Aga seetõttu et enamik Venemaaga ühes taktis hingajaid ja maailma mõtestajaid on kinni imperiaalses maailmamudelis. Teistsuguseid Valdaisse aga ei kutsuta.

Selle ideestiku põhimõte on üks: kuningat teeb saatkond. Ehk siis „poolus“ saab selles maailmas olla vaid riik, millele alluvad teised. Olgu lihtlabase sõjalise jõuvahekorra või nö tsivilisatsioonilise kuuluvuse tõttu. Aga peamine, et see on hierarhiline mudel, olgu siis kas globaalses või lokaalses võtmes. Teisiti olla ei saa. Sa kas oled ülem (ja sul on seetõttu õigus), või sa oled alluv (ja siis vaata punkt üks). (venekeelses versioonis: я начальник, ты дурак; ты начальник, я дурак)

Kui palju on selle mudeli pooldajaid?

Selliseks multipooluseliseks maailmaks tõepoolest sobituvad nt Venemaa ja Hiina oma mõttemudeli tõttu. Samasse ritta / kolmnurka üritavad Moskva geopoliitilised rähklejad kanda ka Indiat. Tõepoolest, Indial on ajaloos olnud imperialistlikke perioode, kuid minu teada praegune India ei ilmuta taolisi ambitsioone (tal on Hiina ohjeldamisegagi piisavalt tegemist).

Jällegi läbi Venemaa vaatenurga (mis on ka paljudesse meie kaasmaalaste peadesse nakkusena kandunud) on ka Euroopa liit kõigest üks impeerium, täpsemalt Saksamaa oma. Muude, nt läbi väsinud BRICS skeemi joonistatavad „poolused“ Lõuna-Aafrika ja Brasiilia näol on üsna samamoodi pigem nakkuselevitamise skeemi soovmõtlemine kui tegelikkuses toimiv maailmapilt.

Aga jätame need muud võimalikud poolused praegu kõrvale, meid huvitab hetkel siiski meie lähim kuripoolus ehk enda gravitatsiooni pärast muretsev imperiaalsete vaevuste käes visklev Venemaa.

Laguneva impeeriumi mõttemudel

Kui Venemaa on poolus (jutumärkidega või ilma), siis kes on tema satelliidid? Valgevene. Tinglikult ka Armeenia. Ja kõik? Kasahstan kipub eemale libisema, vaatamata Gruusia ja Ukraina hoiatavatele näidetele – Moskva karistab sõltuvusest lahkuda soovijaid.

Kui nüüd Venemaa peaks Ukraina sõjas lüüa saama, siis laguneb ilmselt ka muu võrgustik, nii nagu juhtus NSVL lagunemise aegu. Seetõttu üritabki Moskva näidata kõigile oma poolust nii nagu suudab, olgu või vere hinnaga. Pidades samal ajal konverentse, mille pealkirjaks on „õiglus ja julgeolek kõigile“.

Ainult et tegelikkuses ei soovi nad kõigile võrdset, vaid enda poolt valikuliselt jagatavat julgeolekut. Ümberjagatavat ja tagasivõetavat vastavalt impeeriumi soovile. Sest et teistsugust maailma nad ei tunne ega tahagi tunda.

Kogu selle loo moraal on aga peeglisse vaatamises – kas ka meie oleme impeeriumimeelsuse toetajad? Või usume allumis-suhete asemel võrdpartnerluse võimalikkusse sõltumata sõjalise jõu vahekordadest? Kanname endas holopi mentaliteeti ja otsime tugevat kätt? Või usume vaba tahte võimalikkusesse?
---
lugu ilmus siin

Thursday, October 27, 2022

Igor Taro UKRAINA PÄEVIK 27.10:

Kuna Igor Taro on FB poolt jälle blokeeritud, siis ulatan oma abikäe ja -blogi
---
Ukraina üksused jätkavad positsioonisõda ja kurnamislahinguid vene okupantide suhtes. See tähendab, et rinne püsib enam-vähem stabiilsena. Ukrainlased keskenduvad põhiliselt kaudtulelöökidele - vastsele kaotuste tekitamisele tagalas ja logistika häirimisele. 

- Donetskist idas asuva Šahtarski naftatsisternide tulevärk sai järje. 

- Bahmuti linnast vene okupantide väljatõrjumine oli edukas, kuid need kipuvad tagasi. 

- Ukraina pool kinnitas taas sõnumit, et Hersonis on vastase jõud arvatavast suuremad. 

Vene okupantide kaotused Ukraina peastaabi andmeil olid päeva alguse seisuga järgmised - isikkoosseisu 69220 (+320), tanke 2631 (+3), soomukeid 5364 (+13), suurtükke 1690 (+4), raketiheitjaid 379, õhutõrjesüsteeme 192, lennukeid 271, helikopter 249 (+1), droone 1398 (+19). 

Pidevad õhuhäired segavad ukrainlaste igapäevaelu ja riigi majandustegevust. Möödunud päeva jooksul oli Kiievis tööpäeva sees viis õhuhäiret väga lühikeste vahedega. Selgituseks, et iga õhuhäire ei tähenda tingimata pommitamist. Igakord kui Valgevene lennuväljadelt tõusevad õhku vene sõjalennukid, antakse Ukraina pealinnale ja piirnevatele oblastitele õhuhäire - see tähendab, et inimesed peavad suunduma varjenditesse, töö katkeb. Vene okupantide jaoks on selline häirimine üsna odav ja ohutu, kuna ei pea isegi rakette kulutama ega riskima Ukraina territooriumi lähedale lendamisega. Ukrainlased ju ei tea, kas lennukitest lastakse midagi või mitte. 

Öise droonirünnaku järel sai pihta üks oluline energiataristuobjekt Kiievis. Droonid lasti välja Valgevene territooriumilt ja see oli juba kümnes selline juhtum, teatas Ukraina peastaap. Valgevene jätkab Venemaa agressiooni toetamist, lubades vene sõjaväelaste kasutada enda territooriumi ja taristut rünnakute korraldamiseks naaberriigi suhtes. Enamik nendest droonidest lasti alla, kuid ühel siiski õnnestus õhukaitsest mööda pääseda. Seega on Kiievis taas plaaniliste katkestuste asemel planeerimata elektrikatkestustega stabilisatsioonirežiim. Ukraina pealinn tarvitab umbes kuni 1200 megavati ulatuses elektrienergiat, kuid varustusvõimsust on hetkel saadaval kuni 800. Seega on 30-protsendiline puudujääk. Energeetikud on küll üritanud teha plaanilisi katkestusi mingisuguse eelaavaldatud graafiku põhjal, kuid reaalsuses lülitab ülekoormuskaitse osad liinid automaatselt välja, kui tekib üleekoormamise oht. Ukraina on küsinud USA-lt ka täiendavaid lühimaa õhukaitsesüsteeme, mis oleksid lihtsakoelisemad NASAMS ja IRIS-T süsteemidest ja võimaldaksid Iraani päritolu odavate droonidega tõhusamalt hakkama saada. See tähendab, et IRIS-T saab nendega väga hästi hakkama, aga väljalastava raketi maksumus ületab paljukordselt nende droonide maksumust ja seetõttu pole tegu majanduslikus mõttes tõhusa kaitsega. 

1) Luganski operatiivsuunal Svatovo ja Kreminna vahel jätkub ukrainlaste poolt vene okupantide survestamine Svatovo ümbruses. Svatovo on ülemine punane ring nr. 1-ga märgistatud kaardi piirkonnas. Markeerisin need ukrainlaste mõjutamise suunad siniste nooltega. Alumises punases ringis on põhjaosas Kreminna ning lisaks mahub sinna ka Rubižne, Severodonetks ja Lõssõtšansk - tegu on väikesel alal kompaktselt koos asuva linnastuga. Seal üritavad venelased teha vastulööke Kreminnast põhjapoolt ja sellest punasest mullist lõunast Lõssõtšanski poolt Bilogorivka platsdarmile, kus on kaitses ukrainlaste rahvuskaardi jõud. Hoolimata Bilogorivkale viimase kümnekonna päeva jooksul pidevalt antavast turmtulest, on ukrainlaste positsioonid seal seni vankumatud. Siiski tuleb kokkuvõttes korrata eilset tõdemust, et aktiivset pealetungi ukrainlaste poolt seal hetkel ei toimu. Põhjuseks on ilm ja ilmselt ka tulemuse saavutamiseks piisava löögirusika puudumine hetkel. 

2) Bahmuti suunal kestab miskit 21. sajandi alguse jaoks kujuteldamatut. Vene vangidest koosnev "eraturvafirma" jätkab katseid Bahmuti linna hõivamiseks. Kokku on see üritus neil kestnud juba üle 80 päeva. Umbes üleeilse seisuga tegi Ukraina vägi seal eduka manöövri ja lükkas kinnipeetavad tagasi. (Selle kohta käiva 24.10 teksti on FB praegu mu seinalt eemaldanud ja liigitanud selle vihakõneks, kuigi tegu oli sõnastuse osas neutraalse tektiga, kus polnud isegi piiripealseid nalju, kõnelemata mõnest teravamast sõnast okupantide kohta.) Jutt oli tööstusalade vabastamisest Bahmuti linna idaserval. Üks oli asfalditehas ja teine betoonitehas. Praegu on need lihtsalt sellised elutud platsid. Betoonitehas asub linnas sees ja sealt olid ka visuaalsed materjalid ukraina vormis võitlejatega, asfalditehas asub linnast väljas - seal pole asjad nii selged. Samamoodi kestavad lahingud ka linna lõunaküljel paari kilomeetri kaugusel linnapiirist Ivanhradi ja Opõtne asulate serval. 

Hetkel tundub, et Bahmuti lõigul täidavad ukrainlased samu eesmärke, mida täitis suve alguses Severodonetski suund - ehk jõuliselt pealetungiva vastase ressursi ammendamine. Eile nimetatud vene okupantide kaotused viimase 1,5 kuuga - 9000 meest, on üsna jõhker. See teeb keskmiselt 200 tükki päevas ehk tegelikult mahub ta ka ametliku statistikasse, mis sel perioodil on olnud igapäevaselt mitu korda suurem. Ja ka varem on hinnanguna antud, et Venemaa kaotab seal vähemalt ühe roodu (100+) päevas, aga tõenäoliselt oluliselt rohkem. Bahmuti linnas (kaardil sinise ringi sees) on veel ka rahumeelseid elanikke alles, eile läks kinni viimane suurem toidupood. Tööd jätkavad ainult väikesed jaemüügipunktid ja mõni apteek ja seda ainult kella 13-ni päeval. Ilmselt on nii ohutub. Üldiselt seal linnas eriti tervislik elada pole, sest raketi- ja suurtükituli ulatub ka sinna. 

3) Donetski operatiivsuunal on kaudtulelööke saanud Avdiivka, Krasnogorovka, Pervomaiske, Marjinka ja Novomõhhailovka asulad. Need on põhimõtteliselt ka vene okupantide rünnakute sihtmärgid, kuhu nad on üritanud edeneda. Loogika on seal lükata ukrainlased Donetski linnast võimalikult kaugele, sest rindejoon jookseb sisuliselt mööda linna piiri juba aastast 2014. Möödunud päeval prooviti seda Marjinkas, mis on Donetski Petrovksi linnaosaga piirnev asula. Ja Krasnogorovkas, mis on Avdiivkast (Donetski loodepoolse satelliitlinna) lõunapool. 

Eelmise päeva sissekandes oli juttu Donetskist ida asuvas Šahtarskis toimunud kütusetsisternida plahvatusest. Nüüd see lugu sai järje. Pärast esimest ukrainlaste raketilööki raudteejaamas seisnud kütuselaadungile tegid vene propagandistid võiduka uudisvideo sellest, kuidas tublid tuletõrjujad kustutasid 24 tsisterni ja suutsid pääste veel 42 tsisterni põlengust ja plahvatustest, samuti nagu lähedalasuva taristu. Ega siis kaua aega selle video avaldamisest mööda ei läinud, kui sinna lendas järgmine pakett HIMARS-i rakette ja lõõmas juba kõrvalasuv naftahoidla ning võimalik, et ka uued tsisternid. Aga eks järgmisel päeval annavad need okupantide nupumehed teada, mis seis on ja kas tasub veel lasta. Sinine tärn Donetskist idas ongi seesama koht. 

4) Zaporižžja operatiivsuund tuleks vist ikkagi lõunarindest läänerindeks ümber nimetada, kuna seal on pidevalt muutusteta olnud. Vähemalt rindejoone kulgemise osas. Eks seal mingeid muutusi ikka toimub, sest kaudtulelöögid kestavad üksteise positisioonide pihta ja vene okuopantide poolseid lööke polegi nii vähe. Punaste tärnidega on jälle põhisuunad uuendatud. 

Melitopoli linnapea sõnul (kes asub okupeeritud alast väljaspool) jätkub seal sissetoodud õpetajate äravool. Eks neid on hirmutanud see perspektiiv kui Harkivi oblasti alad järsku vabastatid ja tekkis küsimus, mida teha kollaborant- või okupant-õpetajatega. 

Midagi kahtlast toimub ka Zaporižžja tuumajaamas (pruun ring kaardil) - Ukraina aatomiagentuur on palunud rahvuvahelisel aatomienergia agentuuril uurida, mis ehitustegevust seal venelased ellu viivad, mille kõrvale ei lubata tuumajaama töölisi. Tasub vast meenutamist, et algselt soovisid venelased tuumajaama enda energiasüsteemi ühendada, kud koheselt juhtus mõnede elektriliinidega väike õnnetus. Tuumareaktorid hetkel elektrienergiat ei tooda ning jaam töötab ainult jahutusrežiimis. Nagu tuumaelektrijaamades ikka, on ka seal olemas lokaalne jäätmetehoidla, kus on üle saja konteineri. Ukrainlastel on selles suhtes väike kartus, ega vene okupandid pole seal hoidlas vargil käinud, sest räpase pommi udujuttu hakkasid nad ikka nii suure innuga ajama, et tekkis kahtlus, kas polegi äkki plaani mingi jälkus seal ellu viia, mida USA ja teised liitlased ei saaks klassikalise tuumarelva kasutamisena klassifitseerida. Jaama võimsus on ju kuus täismõõtmetes reaktorit ehk umbes neli korda niipalju, kui on Eesti tiputarbimine. Euroopa suurim tuumaenergiarajatis ja Ukraina jaoks korralik elektrienergia ekspordivõimekus, mis praegu seisab. Kui Venemaal seda endale ei õnnestu saada (mis on neile tegelikult rahvusvahelise aatomienergia agentuuri poolt ka selgeks tehtud), siis loodetavasti ei teki neil ka soovi teha nii, et mitte keegi saaks seda jaama enam kunagi kasutada. 

5) Hersoni operatiivsuuna osas jätkus Ukraina poolelt rõhutamine, et Dnepri paremkalda vene okuopantide grupeering on varem arvatust oluliselt suurem ning ilmselt seal kiiret lahendust ei tule. Varem oli nimetatud arve suurusjärgus 20 PTG-d või natuke peale, see tähendab kuni 20 tuhat isikkoosseisu. Uus pakkumine on juba üle 30 tuhande. Kontsentratsioon on tõesti suur. Samas Ukraina peastaabi teadetest võib järeldada, et nende kaudtule intensiivsus on langenud - varem oli see tüüpiliselt 25-30 asula pihta, möödunud ööpäeva seisuga ainult 15. Samuti on ukrainlased hävitanud seal möödunud ööpäeval lennuki Su-25 ja helikopteri Ka-52, mis lähevad loosi enamasti kaudtulevõimekuse puudujäägi tõttu. 

Ukraina luure kinnitas ka edukaid tabamusi Berislavi linnas, mis on Hersoni oblasti põhjapoolse grupeeringu osa peamine logistikakeskus. 

Ju siis jätkub ukrainalstel ka sellel operatiivsuunal hetkeseisuga vastase tulega viilutamine distantsilt ja nende varustamise häirimine. Pärast viimast pealetungisööstu Krivõi Rigi suunalt põhjast pole ukrainlased seal ühtki asulat kaotanud, nii et olukord rindejoone osas püsib stabiilne, aga säravaid uudiseid ka veel pole. 

Nagu ennist juba mainitud, siis varasemast erinev päevaiku avaldamise viis on tingitud FB platvormi asjapulkade omapärasest kogukonnastandardite tõlgendamisest ning väga tugevast vastutegevusest teatud jõudue poolt, kes ei soovi neid tekste avalikus ruumis näha. See katsetamine kestis kogu eelneva nädala ja olen selle kohta ka FB seinal vihjeid jätnud. Kirjutasin ka asjakohastele tegelastele juba mõne päeva eest, et asi paistab üsna kahtlane, kui täiesti erinevaid postitusi üritatakse kogu aeg raporteerida. 

Kahel korral mulle sel nädalal kehtestatud piirangud võeti mõne minuti jooksul maha enne, kui jõudsid üldse reageerida, ja vabandati juhtunu pärast. Kolmandal korral sama skeemi järgi toimides jäi piirang kehtima ja esimesest katsest oluliselt kangemana - mitte enam 24 tundi, vaid 72 tundi. Probleem on siin selles, et FB kasutajatel pole võimalik aru saada, kes ja mikspärast sellist info eemaldamist teostab. Kui meediaväljaannetel on toimetus taga - vastutavad isikud, kes peavad oma meediapoliitikat põhjendama, siis siin on üks anonüümne masinavärk ja selgitused ei paljasta põhjust ega võimalda hinnata selle paikapidavust. Igaüks võib 24.10 päeviku ettekandet teistest avalikest allikatest üles otsida ja veenduda, et seal mingisugust vihakõnet ühegi rahvuse või isiku suhtes pole. Muidugi vene okupantide omaksed võivad arvata, et neid peaks kangelaslike vabastajatena käsitlema, kuid loodetavasti pole platvorm sellist poliitilist seisukohta omaks võtnud. Igal juhul pole tegu keskkonnaga, mille peale saaks iga hetk kindel olla ja tuleb tekitada alternatiivseid infojagamise viise - seda on antud juhtum kindlasti kinnitanud. See on kindlasti suur mõttekoht ühiskonnas, mis on muutunud sotsiaalmeedia infovoogudest üsna sõltuvaks.


Tuesday, October 25, 2022

VF kaitseministeerium: „me sõdime satanismiga“

Venemaal on olemas kaitseministeerium. Tõsi küll, nagu Igor Taro seda tabavalt tituleerib: „sõjakuritegude ministeerium“. Sellel ministeeriumil on mh olemas sõjanduslik/sõjateaduslik ajakiri „Вестник военного образования“, mille veebilehel leidub rubriik „Soovitame“.

Selles rubriigis leidub trükis nimega „ELAN, VÕITLEN, VÕIDAN. Reeglid eluks sõjas“ (ЖИВУ, СРАЖАЮСЬ, ПОБЕЖДАЮ"Правила жизни на войне"). Seletava kirjena: „Kogumik on mõeldud VF sõjaväelastele, kes võtavad osa sõjalisest erioperatsioonist Ukrainas, ajateenistujatele, kursantidele ja eriteenistuste töötajatele“

Kordan – see on VF Kaitseministeeriumi helgeima osa ehk siis sõjateadusega tegeleva seltskonna poolt oma sõjaväeastele soovitatud lugemisvara.

66 peatükki 55 leheküljel + mõningad praktilised soovitused selle kohta, kuidas korralikult lugeda palvust, teha lõket ja valmistada süüa. Tarvilised oskused kõik.

Läbiv mõttekäk selles kirjutises on, et sõdurile pole vaja ei kaasaegseid saapaid, seljakotti ega sihikut. Ja automaadist tulistada pole ka vaja, sest see „täristamine ainult ärritab vastast ning sellele järgneb vastase suurtükituli“ (lk 30). Et sõduri asi on käsku täita ja ülesannet täita.

Ülesanne Ukrainas on aga selle teksti kohaselt lihtne. Ukrainlasi tuleb vabastada ukrainlaseks olemisest. Sest tegelikult on nö ukrainlased normaalsed venelased, ainult et anglosaksid ja juudid on nad ära tinistanud. Nüüd tuleb neid vaeseid äratinistatud isendeid tappa, seni kuni ülejäänudel mõistus pähe tuleb (lk 9).

Need sõnad pole minu väljamõeldis, vaid hõre kokkuvõte säherdusest tekstiroppusest, mida lugedes ei tea, kas naerda või nutta. Kes lugeda ei viitsi, kuid keelt valdab, võib vaadata vaimukat kokkuvõtet videoformaadis siit.

Aga kõige olulisema pean vajalikuks välja tõsta selle lause: „Täna võitleme meie, kristlased ja moslemid, buddistid ja šamanistid ühtse rindena ukraina natsionalismi ja selle taga oleva ülemaailmse satanismiga“ (lk 55)

Pean tunnistama, et politoloogil pole siin midagi lisada, asjaga peaks edasi tegelema ühe teise valdkonna spetsialistid, kes oskavad panna diagnoosi ja soovitada ravimeetodeid.

Sunday, October 23, 2022

Välismäärajas Ukrainast

- Milleks Venemaal oli vaja välja kuulutada sõjaseisukord neljas (osaliselt) vallutatud piirkonnas? 
- Kas Iraani droonid võivad muuta mängu ning järsku hoopis Iraani enda jaoks? 
- Sahharovi auhind Ukraina rahvale.
- Riigikogu otsus kuulutada Venemaa terroristlikuks riigiks. Kui on öeldud A, siis tuleb öelda ka B ehk - EV suursaadik Moskvast koju!

Saatejuht Erkki Bahovski, kõnelemas Erkki Koort ja Karmo Tüür. Saade järelkuulatav siit.

Wednesday, October 19, 2022

Разбор полётов: kas ja mis on kõiges selles uut?

- protestid Prantsusmaa tänavail - on's selles midagi uut?

- Rootsi on hakanud rääkima julgeolekust, vat selles on küll midagi uut!

- Suurbritannias mõõdetakse iga uut naispeaministrit Raudse Leediga - kuid mitte igaüks neist ei kanna seda tiitlit välja

- Valgevene vingerduskursil

- Hiina nihkub majandus-arengult jõupoliitika poole

Saatejuht Andrei Titov, kõnelemas Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järelkuulatav siit.

Thursday, October 13, 2022

Разбор полётов:

- Krimmi sild: kui vene eriteenistused paiskavad mingi sündmuse kohta info kiirelt ja detailides avalikkuse ette, on selge, et nad valetavad

- Valgevene vingerdamise kõrgklass

- Hiina ja India - kas nad on siis Venemaa poolel või mitte?

- Türgi "rahutuvi" võimekus midagi olukorras muuta

Saatejuht Pavel Ivanov, kõnelemas Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saade järelkuulatav siit.

Wednesday, October 12, 2022

Venemaa näidisnüpeldamine

Ukraina liitlastel on kanda suur vastutus. Küsimus pole lihtsalt militaar-tehnilises ülesandes tagada Ukraina võit (taevas näeb, pole selleski midagi lihtsat). Küsimus on suuremas õppetunnis, mis tuleb anda laiemale sihtrühmale. Igaühele, kes soovib minna relva jõul naabritele oma tahet peale suruma.

Teise maailmasõja järel toimus Nürnbergi kohtuprotsess ning Saksamaa koos liitlastega pidi lisaks vahetule sõjalisele kaotusele kandma ka hiiglaslikke reparatsioone, hüvitades oma sigadusi. Selle saaga lugu pole veel läbi ning paljudki tolle sõja järelmid hõõguvad ikka veel tuhas, kuid üldjoontes oli õppetund selge. Kui sigatsed, siis tuleb karistus ja pikk ning ränk kahjude kompenseerimine.

Iraak vallutas 1990.a Kuveidi, kuulutas selle oma provintsiks, kuid sai peksa ning pidi välja tõmbuma. Ei toimunud küll kahjuks suurt ja nähtavat kohtuprotsessi, kuid Iraak pidi maksma hiiglaslikke reparatsioone (52 mlrd USD suuruse hüvitise väljamaksmine lõppes muuseas alles 30 aastat hiljem, käesoleva aasta veebruaris). Õppetund selge – kuriteole järgneb karistus.

Nüüd lihtsalt peab järgnema samasugune protsess. Lisaks sõjalisele lüüasaamisele peab järgnema ka sõjakahjude kokkulugemine ning hüvitamine Venemaa poolt Ukrainale. Kõige eest, mis alates 2014.a on toimunud, sh ka Krimmi kaaperdamise ja sealsete ressurside ekspluateerimise eest.

Võimalik, et sama protsessi käigus peaks süüdistuse ja kahjunõudega ühinema ka Gruusia ja Moldova, kuid see on hetkel sekundaarne. Peamine on õppetunni kordamine. Sest kahjuks pole maailmast kadunud (ega tõenäoliselt kaogi) inimtegevuse tume külg. Selle ohjeldamiseks pole aegade algusest saadik muud välja mõeldud kui kuriteole järgnev karistus – mis ühtlasi peaks olema ka hoiatus teistele.
---
pilt võetud siit

Monday, October 10, 2022

Putini pärand (EVN arutelu lühikokkuvõte)

EVN arutelu 10.okt 18.30-20.00

Osalejad: vestluse juht Karmo Tüür, osalejad Indrek Kannik, Kadri Liik, Marko Mihkelson. Tehniline tugi: Anna-Lisa Aavik

Lühikokkuvõte

Eesti Välissuhete Nõukogu veebiarutluse käigus panin kirja mõned vestluse käigus kõlanud märksõnad, mis jäid pinnale. Ehk siis tinglikult moodustavad need mustandi selle lühikese peatüki koostamiseks, mis läheb hiljem ajalooraamatutesse Vladimir Putini pärandina.

Putin sai võimule ja kinnistus selles ametis, kuna tal tõepoolest oli teatud keemia oma rahvaga, selle imperiaalselt häälestatud osaga. Selle meelsuse kasutamine ja süvendamine viis ta üsna paratamatult selleni, mis praegu toimub.

Sisepoliitikas toimus deinstitutsionaliseerumine, usaldamatus institutsioonide vastu, mis oleks veidikesegi lasknud toimida mingilgi võimu/vastutuse jaotamisel. Tsentraliseerimise käigus loovutasid vabatahtlikult oma võimu kõik muud organid, isegi NSVL aegseid kompartei keskkomitee või poliitbüroo laadseid nähtusi pole enam olemas.

Majanduspoliitikas oli Putini poolel nii õnn (kõrged toormehinnad) kui ka konsrvatiivne rahanduspoliitika, mis lubasid riigil koguda reserve, mida rasketel aegadel, sh nüüd sõjapidamiseks kasutada.

Välispoliitikas iseloomustab Putini pärandit usaldamatus ja selle medali teine tahk – kontrollisoov. Usaldamatus rahvusvaheliste institutsioonide osas ja soov kontrollida ka oma lähimaid naabreid. Putinil oleks olnud võimalus säilitada väga palju suurem mõju oma naabrite (sh ka meie, Ukrainast rääkimata) üle, kui ta poleks nii jõhkralt kõigesse sekkunud. Seetõttu on toimunud välispoliitiline iseenda tasalülitamine, eriti läbi praeguse sõja. Venemaa mantra, et bipolaarse maailmakorra järel tekkinud monopolaarne süsteem peab asenduma multipolaarsega on isetoimiv mehhanism, Putini sammud pole seda protsessei ei kiirendanud ega aeglutanud, ehkki talle meeldib endast mõelda kui uue maailmakorra loojast.

Kui praeguse sõja tulemuseks peaks isegi olema Venemaa strateegiline lüüasaamine ja seejärel „puhastumine ja patukahetsemine“ (nagu Saksamaal), siis peab meeles pidama, et revanšismioht ei kao kuhugi. Venemaa naabrid peavad koguma küttepuid ja talvekartuleid nii sõna otseses kui kaudses mõttes ka siis, kui praegu käimasolev sõda läbi saab.

Kuna arutluse lõppedes unustasin enne kaamera sulgemist osalejaid tänada, siis vabandab ja tänan kõiki nüüd. Aitäh nii korraldajatele, kõnelejatele kui kuulatajatele!

Saturday, October 8, 2022

Konspiroloogiliselt Kertšist

Alljärgnev on puhas fiktsioon, sündinud Kertši silla „vandalismiakti“ järel.

Mis toimus?

Enamik keskendus pilkupüüdvale tulekahjule raudteesillal. Minu jaoks oli olulisem kõrvalolev maanteesild ja selle vigastuste iseloom. Ma pole sapöör, insener ega militarist, nii et kõik see on diletandi-arvutiroti peas toimuv loogiline sündmuste rida, omamoodi ahelreaktsioon:

- Kõigepealt plahvatab midagi maanteesilla all

- Seejärel detoneerub midagi silla peal

- Kõrvaloleval raudteesillal süttivad kütusetsisternid

Juhul kui (väga suure küsimärgiga KUI?) need kolm asja olid ajatatud kokku ühele hetkele (et silla peal oli millel detoneeruda ja et tsisternid olid piisavas läheduses) siis see tekitab küsimusi, onju.

Miks toimus?

Vladimir Putin on suur kõhkleja, teda üritatakse veenda kasutama tuumarelva. Mitte ähvardusena, vaid päriselt. Olgu peale et taktikalist, kuid ikkagi. Sest et on Väga Vaja!

Kes üritab veenda? Ütleme tinglikult sõjakoolkond. Veel tinglikum hierarhiline kolmik: Kirienko, Turtšak, Kadõrov.

Nüüd, kui Putin nuppu ei vajuta, on ta nõrk ja saab ta kõrvaldada. Kui vajutab, on ta superkurjategija ja saab kõrvaldada.

Fiktsiooni lõpp

Wednesday, October 5, 2022

Разбор полётов: Vene-Ukraina / Iraan / Läti

- Venemaa tegutsemine Ukraina suunal on rapsiv ja pigem ise ennast, kui Ukrainat kahjustav

- Iraanis kolmandat nädalat kestev ja ainult hoogu koguv rahutuste laine näitab, kuhu viib riigi juhtkonna stagneerumine, samas kui pealekasvav põlvkond tahab muudatusi

- Läti parlamendivalimised: venekeelne valijaskond polariseerub

Saatejuht Andrei Titov, külalisteks Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saade järekuulatav siit.

Tuesday, October 4, 2022

Venemaa kentsakast laienemisest Välistunnis

Kuidagi väga kentsakalt kukub välja: Vladimir Putin kuulutab Kremlis välja Venemaa territooriumi laienemise, samal ajal kui reaalsuses jääb vallutatud alasid järjest vähemaks.

Vene ühiskonna meelsus on peale mobilisatsiooni väljakuulutamist üsna tugevalt muutunud, tajutakse olukorra ärevust, sajad tuhanded hääletavad jalgadega ehk põgenevad riigist. 

Kogu protsessis on tajuda universaalseid momente - kes see ikka soovib minna relv käes ei tea kuhu, tegema ei tea mida. Kuid samavõrra on siin spetsiifilisi momente - on väga vähe analoogseid näiteid, kus ohvrile ehk rünnaku alla sattunud riigile tullakse appi sellisel moel ja määral nagu Ukrainale.

Kuna Vene impeerium näitab nõrgenemise märke, siis on sobilik aeg hakata üle vaatama ka varasemaid maadehaaramisi - nii näiteks tuleb uuesti päevakorda tõsta Kaliningradi temaatika.

Kõike seda saab järelkuulata siit

Saatejuht Epp Ehand, külalisteks Anton Aleksejev, Mihhail Lotman ja Karmo Tüür

Sunday, October 2, 2022

Разбор полётов: Venemaa protestid, Nordstream ja Itaalia

- kuidas mõõta Venemaal kasvavaid protestimeeleolusid? Kui lugeda maalt lahkumist protestivormiks, siis tegu on absoluutse rekordiga massilisuses - lahkunud on u 300 tuhat. Kas see mõjutab aga Venemaad? Lahkuvad ju kõige mobiilsemad ja võimekamad, kohale jäävad aga nood, keda on võimudel kõige lihtsam endale allutada

- plahvatused Nordstreamil - ainuke tõepärane versioon minu jaoks on see, et asja korraldas Venemaa ise kahel eesmärgil: a) vältimaks sanktsioone gaasitarnete katkestamise eest Euroopasse ja b) külvamaks hirmu ja ootusi selle osas, et kogu veealune kommunikatsioon ja seega Euroopa majandusturvalisus on haavatav

- Itaalia ja neofašism? Itaalia on ilmselt ainuke riik ja ühiskond, mille tõlgendamisel termin "fašism" on kuidagigi kohane. Vaatama sellele poleaga põhjust praegust loodavat valitsuskoalitsiooni nimetada mingiski varjundis "fašistlikuks" ja oletada, et Itaalia sellest väga muutub. Itaalias keskmine valitsus püsib maksimum poolteist aastat. Aasta aega ametis olnuid võib nimetada juba veteranideks

Saatejuht seekord Pavel Ivanov, saatekülalisteks nagu ikka Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saade järelkuulatav siit.

Saturday, October 1, 2022

Surmakultuse kuulutamine Moskvas

Väga harva olen ma tundnud sellist füüsilise jälkuse tunnet, ilma igasuguse liialduseta piirnevat okserefleksiga, kui vaadates SEDA esinemist

Kogu Venemaa praegune olemus koondus sellele Lavale Nr 1.

Moskva, 30.sept 2022.a. Vladimir Putin on äsja samalt lavalt kuulutanud uute vallutuste liitmist Venemaaga. Tema järel ilmub lavale mees, kes räägib Pühast Sõjast. Röögatab käre-kimeda hälega „goida!“ ja kuulutab: „karda meid, vana maailm! Me tuleme!“*

Tõenäoliselt ei ütle teile suurt midagi ei selle mehe nimi (Ivan Ohlobõstin) ja veel vähem sõjahüüe „goida!“

Ohlobõstin on kuriskandalist. Marginaal. Omal soovil ametist lahkunud kirikuteener. Monarhist. Näitleja, lavastaja. Relvaõiguslane, homofoob. Veiderdav liba-poliitik, kes on isegi teatanud, et soovib saada Venemaa presidendiks. Tiitleid võiks lisada veel palju, kuid see pole kõik oluline. Oluline on see, et ta on mees, kes on kõige kõrgemalt poolt kooskõlastatuna lubatud esinema lavale nr.1, kus ennem esines Putin. Seega – ta on kurikloun, kes peab edastama sõnumit, mida tsaar ise ei taha/saa öelda.

Ja selleks sõnumiks on „Püha sõda“, „maailm, karda meid“ ja „GOIDA!“

Goida – see on opritšnikute sõjahüüd, mille täpse päritolu ja tähenduse üle vaieldakse. Kuid jällegi – ainuke, mis on oluline, et see on sõjahüüd ajast, mil möödamaad kappasid ringi karistamatult tapvad „sõjamungad“ (nagu opritšnikud end tihti nimetasid) ning kes pidid tarretava hirmu abil suruma maha igasuguse mõttepojakesegi hakata tsaarile vastu.

Lühikokkuvõttes. Venemaa, kes on äsja enda omaks kuulutanud järjekordsed vallutused. Moskva, lava nr.1, kuhu tsaari järel astub kurikloun, küttes rahvast üles vihkamisele, vägivallala ja surmale. Ja seda sõnumit levitab riiklik televisioon nr.1. 

---

* "Существует такое древнерусское междометие «гойда», означающее призыв к немедленному действию. Как же нам не хватает сейчас таких боевых кличей! Гойда, братья и сестры! Гойда! Бойся, старый мир, лишенный истинной чистоты, истинной веры, истинной мудрости, управляемый безумцами, извращенцами, сатанистами! Бойся, мы идем! Гойда!"