Selle kõne eel kohtasin urinaid, et „teadagi, millest see kõne saab olema, et mis riigist 80% juttu tuleb“, pidades ikka silmas sõda Ukrainas. Tegelikkus on siiski vastupidi. Ukrainat mainiti siin 11 korda, Venemaad 9, NATO’t 8 ja Euroopat 10 korda.
Eestit mainiti tekstis aga 56 korda. Nii et see kõne on Eestist ja Eestile. Väga hästi kirjutatud ja esitatud. Lühilausetega. Arusaadavalt.
Kuid minu roll on siiski kommenteerida välispoliitilist osa, mitte sisemist. Ning antud kontekstis – mis pole ka üllatav – julgeolekupoliitiline osa. Mõiste „sõda“ jookseb siist läbi 12 moel, rääkides seda siiski pigem mitte ohu, vaid võimekuse mõttes. Meie võimekus tõrjuda ohte, seda mitte ainult sõjalises võtmes, vaid ka meie laiema püsimise vaatenurgast.
Selles kõnes oli hästipõhjendatud optimismi, tagatuna riigimehelikust tulevikkuvaatamisest läbi hariduse, aga ka nt naabritega koostöö NATO raames. Rahvusvahelise õiguse ja laiema julgeolekupildi võtmes. Vabaturumajanduse hoidmise ja vähesema reguleerimise võtmes mitte ainult ja niivõrd Eesti sees, kuivõrd laiemalt Euroopas, sest see hoiab meie majanduskeskkonna paremas ja nõtkemas olukorras kui ümberjagamised ja reguleerimised seda iial saavutaks.
Eriti sümpaatne oli minu jaoks aga väljend „iseendast suuremat Eesti“ kohta. See on meil seni mitmeti õnnestunud, seda varem IT-võimeka riigi kuvandi kui nüüd ka trans-atlantilise julgeolekupildi fokuseerimise osas. Kuid kõnes rõhutati ka seda, et „Peame valmis olema pikaks pingutuseks, mille ulatust mõõdetakse lõpuks aastatega“. Ühekordne edukas sooritus, sh ka aastapäevakõne, on kena, kuid kestvust mõõdetakse palju pikemate tsüklitega.
---
lugu ilmus siin
Friday, February 24, 2023
Prigožinist Kukule
Jevgeni Prigožin on üsna ebatüüpiline tegelane VF võimuladviku ääres askeldajate hulgas - ühest küljest pole ta kagebiit ega ole ka hariduslik-administratiiv-bürokraatlikus mõttes "oma" inimene. Teisest küljest on ka tema Piiterist ning esimesed kontaktid Puutiniga tekkisidki tal Neevalinnas.
Mõneti vägagi (kuri-)andeka inimesena tabas ta juba ammu ära, et VF peamine ressurss pole mitte nafta ja gaas, vaid juurdepääs eelarvele. Ning et võti sellele eelarvele juurdepääsemiseks on oskus muuta ennast eelarvehoidjale kasulikuks. Võistelda mitte nafta- ja gaasiturul, vaid tähelepanuturul, kus on vaid üks klient - Vladimir Puutin. Pakkuda talle teenuseid, mida too veel võibolla isegi täpselt ei tea, et vajab. Alates esimestest korralikest restoranidest Piiteris kuni sekkumis/vägivallateenuseni kaugetes riikides, mis võimaldab šefil ennast hästi tunda, arvata endast kui kõikjaleulatuvast niiditõmbajast.
Kõigest sellest ja tiba muustki sai räägitud Kuku Sihiku saates, saatelõik on kuulda siit.
Mõneti vägagi (kuri-)andeka inimesena tabas ta juba ammu ära, et VF peamine ressurss pole mitte nafta ja gaas, vaid juurdepääs eelarvele. Ning et võti sellele eelarvele juurdepääsemiseks on oskus muuta ennast eelarvehoidjale kasulikuks. Võistelda mitte nafta- ja gaasiturul, vaid tähelepanuturul, kus on vaid üks klient - Vladimir Puutin. Pakkuda talle teenuseid, mida too veel võibolla isegi täpselt ei tea, et vajab. Alates esimestest korralikest restoranidest Piiteris kuni sekkumis/vägivallateenuseni kaugetes riikides, mis võimaldab šefil ennast hästi tunda, arvata endast kui kõikjaleulatuvast niiditõmbajast.
Kõigest sellest ja tiba muustki sai räägitud Kuku Sihiku saates, saatelõik on kuulda siit.
Wednesday, February 22, 2023
Vladimir Putini kolmekäiguline kõne
Vormiliselt oli selles kõnes justkui kõik korras, siin leidus nii sissejuhatus, teema-arendus kui isegi kulminatsioonikesekene, kuid selles puudus sisuline sära ja mingi suur sõnum, mida nii paljud ootasid.
Sissejuhatuse rolli täitis umbes pooletunnine enesesõigustus, seletus käimasoleva sõja kohta. Ühest küljest loogiline, sest et kuna tegu oli esimese suure kõneaktiga peale sõja algatamist Kremli peremehe poolt, siis pidi selline teema kajastatud saama.
Kuid teisalt oli väga kummaline, et selleks valiti haledavõitu ja initsiatiivitu teiste (loe: Lääne) süüdistamise vorm. See kõlas nagu koolipoisi pobisev seletus, et kuidas nii läks, et just tema saunaakna puruks laskis. Ainult et see seletus koosnes kõigest sellest rosoljest, mille peale enamik kuulajaid vaid kergelt muigab: biolaborid ja russofoobia, pedofiilia ja samasooliste abielud, Venemaavastane taraan ja platsdarm jne.
Rahalubamine kui Putini lemmiktegevus
Tavatule sissejuhatusele järgnes tavapärane ja Putinile nii meelepärane osa sellest, kuidas kõik on tegelikult hästi. Et kuidas vaatamata sõjale ja Läänele on Venemaa suutunud kohaneda ja end ümber häälestada. Et kuidas Lääne sanktsioonid on tegelikult kasutud ja löövad hoopis Lääne enda pihta.
Venemaa on tegelikult võidukäigul! Iga ehitatud maanteekilomeeter, kool ja haigla on võit! Venemaa on suveräänne! Venemaal on inflatsioon ainult 4%, samas kui Läänes on see oioi kui palju kõrgem. Venemaa eraldab 500 mln sinna ja mitu miljardit tänna ning muudkui edeneb!
Venemaa on ennast vabastamas sõltuvusest Läänest, toimub de-offsoriseerumine (kas pole hämmastavalt suverääne sõna?). Aga need kaasmaalased, kes uskusid Lääne stabiilse varjupaiga juttu ja viisid oma raha sinna – siis neile ongi paras, et nad nüüd kõigest ilma jäävad (sel hetkel toimus saalis märgatav elavnemine).
Sõjaveteranide probleemi tajumine
Me võime kuidas iganes suhtuda Venemaasse ja tema praegusesse juhtkonda, kuid paljutki teevad nad siiski õigesti. Nii näiteks saab riik aru, et nii nagu kõikjal mujal, nii ka Venemaal on vaja hakata juba ennetavalt tegelema sõjas osalenute probleemiga.
See on universaalne fenomen, mis ei tee vahet riikidel ja ühiskondadel. Sõjast läbikäinud veteranid muutuvad riigi jaoks probleemseks, kuna relva käes hoidnud ja oma maa nimel verd valanud inimesed hakkavad esitama sellelesamale riigile kõrgendatud nõudmisi.
Omamoodi ettenägeliku ja isegi kavala liigutusena tuleb näha Putini korraldust kohalikele omavalitsustele – sõjasosalenuid tuleb hakata integreerima kohalikesse võimuorganitesse. Ka suur osa sõjakoormistest on juba varem lükatud regioonide kanda, nüüd üritatakse samasse veeretada ka tagajärgedega tegelemine.
Ergastumine ja tulevikkuvaatamine
Kõne lõpus saabus ka siis midagi, mida oodati algusest peale, mingigi Suur Sõnum. Selleks sai sisuliselt jällegi osundamine USAle kui kõige kurja juurele. Et Ameerika üritab kogu maailma endale allutada, julgeolekut ja ajalugu ja üleüldse kõike oma suvade järgi painutada.
Aga Putini sõnul ei kavatase Venemaa lasta endale seda kõik peale suruda, Venemaa tagab endale õiguse olla suur ja tugev. Tõsi küll see Suur Sõnum oli selline ... poolpehmeke. Et peatatakse enda osalus Külma Sõja aegses viimases relvastuskontrolli instrumendis. Mitte ei astuta välja, vaid peatatakse. Et viiakse läbi tuumakatsetus ... juhul kui ka USA seda teeb.
See lühike lõpupurtsatus ei haakunud aga kuidagi kahe eelmise osaga ning ei moodustanud head dramaturgilist tervikut. See ei olnud Suure Liidri inspireeriv kõne, vaid kolmest ilmselt eri osast kokku kompileeritud kohustuslik kõneakt, mis peeti ära hindele 3+. Proffesionaalses mõttes pole paha saavutus, kuid sõjasoleva riigi Liidri rolli täitmiseks nõrk.
Sissejuhatuse rolli täitis umbes pooletunnine enesesõigustus, seletus käimasoleva sõja kohta. Ühest küljest loogiline, sest et kuna tegu oli esimese suure kõneaktiga peale sõja algatamist Kremli peremehe poolt, siis pidi selline teema kajastatud saama.
Kuid teisalt oli väga kummaline, et selleks valiti haledavõitu ja initsiatiivitu teiste (loe: Lääne) süüdistamise vorm. See kõlas nagu koolipoisi pobisev seletus, et kuidas nii läks, et just tema saunaakna puruks laskis. Ainult et see seletus koosnes kõigest sellest rosoljest, mille peale enamik kuulajaid vaid kergelt muigab: biolaborid ja russofoobia, pedofiilia ja samasooliste abielud, Venemaavastane taraan ja platsdarm jne.
Rahalubamine kui Putini lemmiktegevus
Tavatule sissejuhatusele järgnes tavapärane ja Putinile nii meelepärane osa sellest, kuidas kõik on tegelikult hästi. Et kuidas vaatamata sõjale ja Läänele on Venemaa suutunud kohaneda ja end ümber häälestada. Et kuidas Lääne sanktsioonid on tegelikult kasutud ja löövad hoopis Lääne enda pihta.
Venemaa on tegelikult võidukäigul! Iga ehitatud maanteekilomeeter, kool ja haigla on võit! Venemaa on suveräänne! Venemaal on inflatsioon ainult 4%, samas kui Läänes on see oioi kui palju kõrgem. Venemaa eraldab 500 mln sinna ja mitu miljardit tänna ning muudkui edeneb!
Venemaa on ennast vabastamas sõltuvusest Läänest, toimub de-offsoriseerumine (kas pole hämmastavalt suverääne sõna?). Aga need kaasmaalased, kes uskusid Lääne stabiilse varjupaiga juttu ja viisid oma raha sinna – siis neile ongi paras, et nad nüüd kõigest ilma jäävad (sel hetkel toimus saalis märgatav elavnemine).
Sõjaveteranide probleemi tajumine
Me võime kuidas iganes suhtuda Venemaasse ja tema praegusesse juhtkonda, kuid paljutki teevad nad siiski õigesti. Nii näiteks saab riik aru, et nii nagu kõikjal mujal, nii ka Venemaal on vaja hakata juba ennetavalt tegelema sõjas osalenute probleemiga.
See on universaalne fenomen, mis ei tee vahet riikidel ja ühiskondadel. Sõjast läbikäinud veteranid muutuvad riigi jaoks probleemseks, kuna relva käes hoidnud ja oma maa nimel verd valanud inimesed hakkavad esitama sellelesamale riigile kõrgendatud nõudmisi.
Omamoodi ettenägeliku ja isegi kavala liigutusena tuleb näha Putini korraldust kohalikele omavalitsustele – sõjasosalenuid tuleb hakata integreerima kohalikesse võimuorganitesse. Ka suur osa sõjakoormistest on juba varem lükatud regioonide kanda, nüüd üritatakse samasse veeretada ka tagajärgedega tegelemine.
Ergastumine ja tulevikkuvaatamine
Kõne lõpus saabus ka siis midagi, mida oodati algusest peale, mingigi Suur Sõnum. Selleks sai sisuliselt jällegi osundamine USAle kui kõige kurja juurele. Et Ameerika üritab kogu maailma endale allutada, julgeolekut ja ajalugu ja üleüldse kõike oma suvade järgi painutada.
Aga Putini sõnul ei kavatase Venemaa lasta endale seda kõik peale suruda, Venemaa tagab endale õiguse olla suur ja tugev. Tõsi küll see Suur Sõnum oli selline ... poolpehmeke. Et peatatakse enda osalus Külma Sõja aegses viimases relvastuskontrolli instrumendis. Mitte ei astuta välja, vaid peatatakse. Et viiakse läbi tuumakatsetus ... juhul kui ka USA seda teeb.
See lühike lõpupurtsatus ei haakunud aga kuidagi kahe eelmise osaga ning ei moodustanud head dramaturgilist tervikut. See ei olnud Suure Liidri inspireeriv kõne, vaid kolmest ilmselt eri osast kokku kompileeritud kohustuslik kõneakt, mis peeti ära hindele 3+. Proffesionaalses mõttes pole paha saavutus, kuid sõjasoleva riigi Liidri rolli täitmiseks nõrk.
---
lugu ilmus siin
Wednesday, February 15, 2023
Разбор полётов: Türgi, Moldaavia, Ukraina ja UFO'd :)
- Türgi ja Süüria maavärisemise tragöödia tabas eriti valusalt rahvarohkemat-jõukamat Türgit, kus oli seismiliselt ohtlikkusse piirkona lastud ehitada kõlbmatuid kortermaju. Nüüd üritavad võimud lükata süüd ehitajate kaela, viimased näitavad omakorda näuga võimude poolele. Süürias aga muudab olukorra keerulisemaks asja poliitiline tahk, mistõttu on humanitaarabi kohaleviimine raskendatud.
- Moldovas olla planeeritud nn roheliste mehikeste stsenaariumi uusversiooni ehk tsiviilriietes välismaalaste poolt mäsukorraldamist. Vaadates rohemehikeste tundmatuks jääda sooviva kodumaa üldist käitumismustrit, siis kõlab see üsna tõenäoliselt.
- Ukraina vabadussõjas Venemaa vastu näib olevat saabumas strateegilise tasakaalu moment, aga enne seda üritab okupant raskelt, et sellel mitte lasta saabuda.
- USA on hakanud alla tooma nö UFO'sid ehk tundmatuid lendavaid objekte
Saatejuht seekord Pavel Ivanov, külalisteks aga ikka Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järelkuulatav siit.
- Moldovas olla planeeritud nn roheliste mehikeste stsenaariumi uusversiooni ehk tsiviilriietes välismaalaste poolt mäsukorraldamist. Vaadates rohemehikeste tundmatuks jääda sooviva kodumaa üldist käitumismustrit, siis kõlab see üsna tõenäoliselt.
- Ukraina vabadussõjas Venemaa vastu näib olevat saabumas strateegilise tasakaalu moment, aga enne seda üritab okupant raskelt, et sellel mitte lasta saabuda.
- USA on hakanud alla tooma nö UFO'sid ehk tundmatuid lendavaid objekte
Saatejuht seekord Pavel Ivanov, külalisteks aga ikka Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järelkuulatav siit.
Friday, February 10, 2023
Разбор полётов: Ukraina, Hiina, Bulgaaria
- Ukraina kaitseministri poolt poliitilise vastutuse võtmine korruptsiooni eest oma haldusalas oleks maailma kõige õigem samm, kui oleks tegu muu olukorraga kui sõjaga. Sõda ei õigusta korruptsiooni, kuid rahvusvaheliselt läbirääkimisvõimelise ministri hoidmine on ehk võibolla järsku (väga tingivas kõneviisis) parem kui uue ministri nimetamine. Seda enam et uueks ministriks mõeldud sõjaväelane ei saa seaduse kohaselt ministriks hakata.
- Hiina aerostaat USA õhuruumis - USA võitis küll antud juhul rohkem kui Hiina, kuid Hiina ei jäta kindlasti allatulistamist meenutamata
- Bulgaaria viiendad parlamendivalimised kahe aasta jooksul räägib kõike muud kui stabiilsest sisekliimast, kus rivaalitsevad Lääne-, Vene-, Türgi- ja ka Bulgaaria enda meelsed jõud
Saatejuht Andrei Titov, külalisteks Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järekuulatav siit.
- Hiina aerostaat USA õhuruumis - USA võitis küll antud juhul rohkem kui Hiina, kuid Hiina ei jäta kindlasti allatulistamist meenutamata
- Bulgaaria viiendad parlamendivalimised kahe aasta jooksul räägib kõike muud kui stabiilsest sisekliimast, kus rivaalitsevad Lääne-, Vene-, Türgi- ja ka Bulgaaria enda meelsed jõud
Saatejuht Andrei Titov, külalisteks Harri Tiido ja Karmo Tüür, saade järekuulatav siit.
Wednesday, February 8, 2023
Postimees TV's Venemaast ja mitte ainult
- Kas uusi relvasüsteeme võidakse tänu VF rünnakute jõhkrusele anda nüüd juba ilma piiranguteta VF territooriumil asuvate objektide ründamise osas?
- Ukraina/Lääne poolne kommunikatsioon selle kohta, et VF võib rünnata kohe, aga Lääne oluline relvaabi jõuab alles kevadel - kas see on mingi kummaline katse meelitada vaenlast rünnakule?
- Iraani drooniabi Venemaale tekitab kahtlusi, et kas VF mitte ei anna selle eest Iraanile keelatud tuumatehnoloogiaid?
- Hiina aerostaadi kummaline teekond ja lõpp
Nendest ja muudestki teemadest oli juttu saates, mis on järelvaadatav siit.
- Ukraina/Lääne poolne kommunikatsioon selle kohta, et VF võib rünnata kohe, aga Lääne oluline relvaabi jõuab alles kevadel - kas see on mingi kummaline katse meelitada vaenlast rünnakule?
- Iraani drooniabi Venemaale tekitab kahtlusi, et kas VF mitte ei anna selle eest Iraanile keelatud tuumatehnoloogiaid?
- Hiina aerostaadi kummaline teekond ja lõpp
Nendest ja muudestki teemadest oli juttu saates, mis on järelvaadatav siit.
Friday, February 3, 2023
Разбор полётов: koraanipõletamine, droonirünnakud, hävitajate (mitte-)andmine
Seekordses saates juttu:
- Rootsis toimus avalik koraanipõletamine, aktsiooni taga on üsna selgelt NATO laienemise vastaste kõrvad (Soomes jäi samasugune kava teostamata)
- droonirünnakud Iraanis paiknevate sõjaliste objektide vastu pandi toime mitte niivõrd tõhus, kuivõrd näitlik rünnak, miskipärast vaatavad kõik küsivalt Iisraeli suunas
- Ukrainale hävitajate andmise/mitteandmise/ikkavistandmise/lõpukskohaleilmumise strat.kom.
- Tšehhi presidendivalimiste taust ja signaalid
Kõigest sellest ja tibakene ka muust rääkisid saatejuht Pavel Ivanov ja külalised Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saade järelkuulatav siit
- Rootsis toimus avalik koraanipõletamine, aktsiooni taga on üsna selgelt NATO laienemise vastaste kõrvad (Soomes jäi samasugune kava teostamata)
- droonirünnakud Iraanis paiknevate sõjaliste objektide vastu pandi toime mitte niivõrd tõhus, kuivõrd näitlik rünnak, miskipärast vaatavad kõik küsivalt Iisraeli suunas
- Ukrainale hävitajate andmise/mitteandmise/ikkavistandmise/lõpukskohaleilmumise strat.kom.
- Tšehhi presidendivalimiste taust ja signaalid
Kõigest sellest ja tibakene ka muust rääkisid saatejuht Pavel Ivanov ja külalised Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saade järelkuulatav siit
Subscribe to:
Posts (Atom)