Vana sõjaratsu ägedus

Venemaa presidendi suurele pressikonverentsile kogunenud ajakirjanikud nägid seekord energeetilist, elavat ja kohati lausa agressiivset Vladimir Putinit. Umbes nii käitub vana sõjaratsu, kes tunneb sõõrmeis taaskord püssirohu lõhna ja kuuleb sõjasarvede hüüde – ta elavneb, rapsib ratsmetega ja tambib jalgadega, soovides tunda taas maa müdinat jalge all.

See kunstiline liialdus polegi niiväga liialdus. Putini esinemistel on varasematel aastatel olnud näha väsimust ja isegi tülpimust, mõnedel aastatel lausa silmnähtavat vaeva ja painavat köha. Seekord aga oleks nagu riigipea välja vahetatud. Ma ei pea silmas siinkohal vandenõuteoreetilisi seletusi teisikute kohta, vaid tõepoolest lihtsalt palju energelisemat inimest.

Kohatine ägenemine, elavad žestid ja hääletõus olid eriti märgatavad hetkedel, kui oli jutuks suhted Läänega, mis eelkõige taandusid sõnapaarile USA ja NATO. Ning loomulikult kõlasid nendes lausetes pea alati ja sõnad „Ukraina“ ja „laienemine“.

Vladimir Putini sõnum polnud küll uus, kuid jõulisem kui varem. See aeg olla läbi, kui Venemaa kuulas kedagi, nüüd olla tulnud aeg, kui on vaja kuulata Venemaad. Moskva ei lase enam ennast tüssata.

Putini sõnul olla antud Venemaale lubadusi mitte laiendada NATOT, kuid selle järel oli viis laienemise lainet. Viis korda petmist. Nüüd on küllalt. Vastates USA ajakirjaniku küsimusele: „kas te olete valmis garanteerima seda, et te ei tungi kallale ühelegi naabrile“ käratas Putin, et „mitte Venemaa ei pea andma mingeid garantiisid, vaid Venemaale on vaja anda garantiisid, nüüd ja kohe“.

Venemaa presidendi sõnade kohaselt üritab Lääs Venemaad igal võimalikul moel kahjustada, nõrgestada ja lammutada. Algas see Putini sõnul Leninist (seda mainis ta lausa kaks korda), kes rajas omavoliliselt Ukraina, andes sinna üle vene inimestega asustatud alasid, jätkus NSVL lagundamisega ja nüüd üritatakse Venemaad seespoolt lõhestada-killustada välisagentide abil. Ainuke, mida Venemaa tegevat / tahtvat, on enda julgeoleku tagamine. Enda riigi ja oma inimeste.

Oma inimeste kaitsmine toimus 2014.a Krimmis, peale verist riigipööret Kiievis (see on otsene tekst tänaselt pressikonverentsilt). Ja nüüd tundub, et valmistutakse maha suruma mässulisi Donbassis, rõhutades Venemaale, et „ärge isegi mõelge neid kaitsma tulla“. Venemaa aga ei kavatse enam välistele korraldustele alluda!

Nii et kui võtta tänane 4-tunnine kõneüritus kokku, siis meie jaoks oluline osa taandubki sellele kunstilisele liialdusele: vana sõjaratsu tunneb end hästi ja mugavalt, rääkides sõja keeles. Me elame erinevates reaalsustes, see et meie tunneme end sõjatrummi kõminat kuuldes ebamugavalt, on juba meie probleem.

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis

Putini nõuetest Välisilmale

Välisilm küsis, mina vastasin

1. Mis saab, kui Lääs jääb üksmeelseks ja ei allu ühelegi sisulisele Venemaa nõudmisele?

Need tekstid on esitatud nö paketina ja sisaldavad punkte, mis põhimõtteliselt pole täidetavad ka Venemaa enda poolt, kuna mh näeksid ette Kaliningradi demilitariseerimist, kõigi rakettide sealt välja viimist.

Seega on tegemist irratsionaalse ultimaatumiga, mis polegi mõeldud täitmiseks. Selliseid pabereid saaks allkirjastada kapituleerimisaktina, kuid minu teada pole NATO kaotanud sõda Venemaaga.

See on nö viimane-viimane hoiatus. Läänel pole siin alternatiivi kui olla valmis ka kõige halvemaks, sh kineetiliseks lahendiks.

2. Milles me (Lääs) saame järeleandmisi teha, nii et see meid ei kahjustaks?

Ainuke mõistlik variant on allkirjastada mingi relvastuse kontrolli leping, mis vastaks muutunud oludele ja sõjapidamismeetoditele. Seda aga ei saa teha ilma pikaldaste läbirääkimisteta ning spetsialistide kaasamiseta – see ongi see, mida Lääs saab pakkuda nö positiivse alternatiivina Venemaale.
---
saade järelvaadatav siit

Venemaalt sõja ja diplomaatiaga

Venemaa tegeleb enda ja ümbruse korrastamisega. Eesmärk – tulla välja varasemast kaosest ja vältida uue kaose teket. See, et meile kui välisvaatlejatele ja lähinaabritele toimuv ei meeldi, pole hetkel üldse oluline. Oluline on proovida lugeda oma naabri käitumissmustreid, aimata selle taga olevaid motivatsioone ning seejärel kohandada enda ellujäämis-taktikaid, vältimaks sattumist soovimatusse keerisesse.

Entroopia seaduseid pole keegi ära muutnud. Kaose tingimustes kerkivad korra elemendid ning vastupidi, korrastumise sirgjoontes sünnivad uue kaose kõverused.

Venemaa tajub, et nad sattusid NSVL lagunemise järel kaosesse. Ning ega seda ei saa ka eitada, kaos tõepoolest valitses kõiges, alates elementaarsest toidukaupadega varustatusest kuni kodusõjani välja (teisiti ju ei saa Tšetšeenia sõdu kuidagi nimetada, muudes regionaalsetest konfliktidest rääkimata).

Soov taolises kaosest väljuda on loomulik ning universaalne. Pole mingit „müstilist vene eripära“ soovis rajada toimiv riiklik raamistik, mis võimaldaks kui mitte enamat, siis vähemalt efektiivset halduspoliitikat, alates toimivast maksukogumisest kuni kriminaalsete struktuuride ohjeldamiseni.

Siseriiklik võitlus välismaailmaga

Siseriiklikult on see korrastamine jõudnud aga üsna veneliku ülepingutuseni. Keerukas föderaalne haldus-struktuur üritatakse jõuga unifitseerida, parimaks näiteks soov kaotada föderatsioonisubjektide hierarhiast ametinimetus „president“, rääkimata etniliste nimetustega osiste tasalülitamisest läbi liitmiste.

Selline unifitseerimine on riigi keskvõimu seiskohalt loomulik halduspoliitiline soov, kuid sünnitab kohtadel proteste, mida praegu ainult võimendab pandeemilise olukorra tõttu süvenev usaldamatus keskvõimu toimevõime suhtes. Ehk siis – korrastamine sünnitab kaose elemente, mäletate?

Siseriikliku korrastamise nurinäited kuuluvad rubriiki „võitlus õige ajaloo eest“ ja jõulise stabiilsuse kehtestamine. Kuna riigiloomeks hädavajaliku teljena on võetud kasutusele nn Suure Isamaasõja müüt, siis selle puhastamine kõigest ebameeldivast on endaga kaasa toonud mh ühingu Memoriaal sulgemise. Põhiseaduse väänamine stabiilsuse nimel näitab valmisolekut minna uue õigluse ehitamisel lõpuni. Seda enam et vastutöötamine stabiilsusele tuleneb selle loogika kohaselt väljaspoolt ja välisagentide abil.

Vastulöök välisele domineerimisele

Vladimir Putin tegeleb praegu enda ajaloolise profiili viimaste detailide lihvimisega. Ta näeb end tõepoolest Venemaa jaluleaitajana kõige laiemas, maailmapoliitilises võtmes. Venemaa lagunemise peatajana on ta end juba oma peas kirjutatavates ajalooõpikutes põlistanud. Maadekogujana tegutsemise nähtavad viljad on füüsiliselt veel vähesed, kuid retooriliselt seda mõjukamad.

Ühe suure peaülesandena näeb Venemaa praegune kapten aga vastulöögi andmist Lääne senisele domineerimisele, seda enam et Läänt tajutakse praegu nõrgenevana. Maailma (vähemalt nn Vene Maailma, Russkii Mir mõttes) on asutud korrastama sõja ja diplomaatia abil.

Sõjalises mõttes pole Venemaa ju seni otseselt tagasilööke saanud, jõu projetseerimise momendid lähemale ja kaugemale on olnud vähemalt taktikaliselt edukad (üksikud korrad, kui nn Wagneri sõjasalgad on vastu näppe saanud, pole nii olulised, et oleks tegutsemisindu vähendanud).

Diplomaatiline iseseisvumine

Diplomaatilises mõttes on Venemaa asunud ennast ümbritsema läbirääkimisformaatidega, kuhu ta pole ligi lasknud Läänt. Jah, need mullid pole meile siin Läänes ka väga nähtavad, kuid nt katse tõmmata käima formaati 3+3 Kaukaasia teemal on selle ere näide (Kaukaasia kolmik + Venemaa, Türgi ja Iraan). Samasugune formaat eksisteerib nt Kaspia regiooni jaoks, Kesk-Aasia jaoks, BRICS’ist rääkimata.

Vladimir Putin on enda ümber loonud nö strateegilise üksinduse mulli. See ei väljendu mitte niivõrd selles, et vananev liider istub üksinda oma punkris, kuivõrd selles, et ta päriselt tunnetabki: Venemaal pole liitlasi. Välja arvatud mõistagi tema armee ja laevastik. Et Venemaa liidril pole kedagi, kellega samal tasemel arutada õiglase maailmakorra üle, mille üheks sambaks on Venemaa vägevus – see tõlkimatu velitšije!

Arvate et Putini väljend: „Peale Indira Gandhi surma polegi enam kellegagi rääkida“ oli nali? Ei, virtuaalset monomahhi mütsi kandev Vladimir Putin mõtestabki end ajaloolise suurmehena, kelletaolisi sünnib harva. Ja kahjuks pole tema üksinduse mullis kedagi, kes julgeks vastu vaileda. Taoline illusoorne stabiilsus sünnitab aga paratamatult uut kaost.

---

lugu ilmus siin

---

pilt võetud siit

Eesti peaks loobuma armeest?

Millest ma täna EI rääkinud: Venemaa nõudeid võib vaadelda kui klassikalist kahekäigulist skeemi (mida KGB'šnikud niiväga armastavad): alguses luua probleem ja siis pakkuda välja "lahendus".

Nõuete esitamine on see probleem, mida "klient" ehk Lääs ei suuda lahendada, sest ta põhimõtteliselt ei saa neid vastu võtta ja isegi suuresti mitte arutama hakata. Seega on oluline käik nr 2, mis järgneb esimesele. 

Missugune see käik nr.2 on? Sellist tinamütsikest pole mulle veel partei ja valitsus väljastanud, et ma oskaks sellele vastata, ehkki arutleda võib.
---
Millest ma aga täna rääkisin Reporterile: üks osa Venemaa nõuete absurdsusest, rõhutatud lahendamatusest on see, et nonde nõuete kohaselt sisuliselt ei tohiks meil olla oma sõjaväge, sest et see ongi NATO väeüksus, mida eks-NSVL riikides olla ei tohiks.

Saatelõik järelvaadatav siin

Biden-Putini kõnelusest veel

Kremli pressiteadete üks kõnekamaid kohti on viimane lause, millega antakse iseloomustus kohtumise iseloomu kohta. Kahetunnise videokohtumise kokkuvõte oli lühike ja lõppes lausega: "В целом разговор носил откровенный и деловой характер"

Tõlgituna diplomaatlisest keelest maakeelde tähendab "Kohtumine toimus avameelses ja asjalikus õhustikus" seda, et vahetati ähvardusi. Kumbki osapool andis teada oma seisukoha, tegemata teisele järeleandmisi.

Nüüd on aga aeg hakata vaatama, mis saab edasi, kas hakatakse tegema teineteise suunas hea tahte märke või mitte. 

Kuku raadiole antud intekas sel teemal on kuuldav siit, TV3'le (kuskohast on pärit pilt) antu pole nende veebilehelt miskipärast leitav.

Putin-Biden kohtumisest Välisilmas

Õhtul ennem kohtumist sai välja pakutud selline mõttekäik:
---
Küsimus pole mitte niivõrd kui Ukrainas kui sellises, kuivõrd selles, mida Vladimir Putin näeb õiglusena. Tema maailmanägemuses on Venemaad ebaõiglaselt koheldud, talt vaip nö jalge alt ära tõmmatud Lääne poolt tervikuna, eelkõige aga USA poolt eraldivõetuna.

Tema nägemuses pole Venemaga piirnevatel riikidel oma tahet. Kui keegi neist eemaldub Venemaa mõjuväljast, siis ei saa see juhtuda selle pärast, et nood rahvad seda ise tahavad. Ei, see on null-summa mäng ning see tähendab ainult seda, et keegi teine (loe: USA) võtab nad endale.

Kui NSVL lagunemise järel nt Balti riigid ühinesid NATOga, siis tajuti seda reetmisena, USA poolse tüki ampsamisega Venemaa nö loomulikust mõjusäärist. Nüüd tajub Moskva, et USA tahab haarata järgmist tükki Venemaa „omandist“, Ukrainat. Ja nüüd tunneb Putin, et ta on valmis panema kanna maha ja ütlema: „ma ei anna seda ära, see on minu oma!“

Nii et Putini nägemuses edastab ta praegu Bidenile, USA’le ja Läänele lihtsat sõnumit: „Kui te tahate seda endale, siis ma olen valmis kaklema! Tahate Ukrainat, saate sõja!“

See on ultimaatum ning Vladimir Putin loodab, et see kohtumine saab olema Lääne kapituleerumise alguseks. Et Lääs tervikuna ja USA hakkavad arutama, mis tingimustel nad on nõus Venemaa nõudmisi täitma, andma lubadust, et NATO enam ei laiene Venemaa huvisfääri arvelt.

---

Korraga on mängus ja omavahel üksteist mõjutamas kolm tasandit:

- USA-Venemaa suur geostrateegiline suhe, kus Moskva üritab kehtestada mõjusfääride loogikat;

- Euroopa Liidu - Ukraina suhe, kus Brüssel üritab aidata Ukrainal kehtestada õigusriiki;

- Ukraina-sisene tasand, kus üritatakse tasalülitada oligarhide võimu.

---

Otse-eetris esinemise hädad: nurga tagant ilmusid minu selja taha kolm noort, kellest kaks taandusid kaamerat nähes, üks aga otsustas hakata kätega vehkima ja lõugama. Paraku ei kuulnud ma seetõttu esitatud küsimust, pidin paluma seda korrata ning edasine esinemine tuli sellevõrra konarlikum. Loodan, et ekraanilt see jama väga piinlik välja ei paistnud :)

Ränne - kas ebaseaduslik või ebaregulaarne

Spioon või luuraja või infovahendaja? Vabastaja või vallutaja või sõdur?

Sõnadel on tohutu tähtsus. Markeerides mingit mõistet eri sõnadega ja täites neid erineva sisuga, võime saavutada kardinaalselt erinevaid arusaamu.

Nagu ütles vana laulusalm ammusest multikast "Как вы яхту назовёте, так она и поплывёт" (samast on pärit ka pildike, millel jahist nimega Pobeda (võit) on saanud Beda (häda)

Sattusin ühes FB-lõimes mõtteid vahetama rände-eksperdiga Eero Janson, teemaks see, mida mina näen illegaalse immigratsioonina, kuid Eero sõnastab kui "ebaregulaarne ränne". Kuna see mõttevahetus näib minu enda jaoks olevat mitte ainult vormiline, vaid ka sisuline, siis panen selle siia üles - järsku on ka teistel huvitav lugeda (mõistagi küsisin selleks ka Eero käest loa)

---
kuid luba väike irin "ebaregulaarse rände" teemal:
- ebaregulaarne = ebaühtlaste ajaliste intervallidega toimuv tegevus/sündmus
- mittereeglipärane = reegleid eirav, ebaseaduslik
---
Eero Janson

Ei nõustu Karmoga. Regulaarsus ei viita ajalisele intervallile, vaid reeglipärasusele. Reeglipärasus ei seostu vaid ajalise mõõtme vaid ka teiste mõõdetega. Selle vastand ehk ebaregulaarsus ei viita seega samuti vaid ajalisele mõõtmele.

vt ka ÕS: regul`aar+, regul`aarne <2: -l`aarse> korrapärane, reeglipärane, alaline. Regulaar+vägi, regulaar+väeosa. Regulaarselt. Regulaarsus

Rändest rääkides on ebaregulaarne ränne täiesti okei ja isegi soovitatud termin.
---
Karmo Tüür

Eero Janson - tänan vastu-argumenteerimise eest!

jah ma tean, et mõiste "ebaregulaarne ränne" on valdkonna siseselt soovituslik, sest aitab pehmendada toimuva taju, viib fookuse ära toimuva ebaseaduslikkuselt. aga ühtlasi tekitab ka tajuväände.

palun ütle, kuidas mõistaksid "ebaregulaarne majandustegevus"? kas see on
a) hooajaline aktiivsus (nt jõulukuuskede müük)
b) seadusvastane tegevus (nt inimkaubitsemine)?

või siis kasutades sinu enda poolt toodud (ja pädevat) näidet "regulaar-armee". kas selle vastandmõiste on "ebaregulaarne armee"?
---
Eero Janson

Sõnad ongi sihukesed kentsakad asjad, et võivadki olla mitmetähenduslikud või muuta oma tähendust vastavalt kontekstile, millesse neid paigutatakse. Ebaregulaarne on rändevaldkonnas eelistatud termin, kuna kirjeldab täpsemalt ja ka emotsioonivabamalt toimuvat. Ebaregulaarne ränne ei pruugi olla ebaseaduslik (nt pagulaste puhul vt 1951 a konventsiooni artikkel 31), seega see sõna kirjeldab olukorda täpsemalt (vs tajuvääne).

Sõnal "regulaarne" ongi erinevad tähendusväljad, see ei ole ühetähenduslik sõna. Liitsõnas "regulaararmee" tähendab see alalist, sõnas "regulaarne kojukanne" viitab see ajalisele mõõtmele, sõnas "ebaregulaarne ränne" viitab see erakorralisusele ja ebakorrapärasusele.
---
Karmo Tüür

terminoloogiline täpsus on oluline, aitamaks eri valdkondade spetsialiste üksteisest ühtemoodi aru saada. et ei juhtuks nii, et A poolt öeldud "oranž" oleks B poolt mõistetud kui "apelsin" :) 

seega jätkan seda väikest ranti.

igasugune "eba" eeldab seda, et on olemas ka tema antipood, läbi mille me defineerime seda "ebaühtlust", "ebetavalist" jne

kui sa soovid jääda termini "ebaregulaarne" ränne juurde, siis kuidas sa defineerid "regulaarset" rännet? 

minu väikeses valges peas tähendab see hooajalist rännet, nt lindude-loomade-kitsekarjuste või kelle iganes liikumist edasi-tagasi.

sellel pole midagi pistmist seadustega, vaid ainult seaduspärasusega. ehk siis tegemist on millegi pehmega, loomuliku ja arusaadavaga. või ma eksin?

mulle näikse, et sinu valdkonna inimesed proovivad teadlikult rõhuda sõnale "ebaregulaarne" just sellesama pehmendava efekti tõttu, justnimelt saavutamaks tajuväänet. sooviga inimlikustada toimuvat, humaniseerida, vähendada julgeolekustavat efekti.

minu meelest on aga see mitte neutraalne/emotsioonivaba lähenemine, nagu sa oma postituses väitsid, vaid täpselt vastupidi. see on olukorda teadlikult emotsionaliseeriv tegevus selle sõna pehmes, inimlikus mõttes (mitte et see oleks ilmtingimata halb, eksole :) )

või on minu loogika ekslik?
---
Eero Janson

Mo meelest jääd sa väga kinni sellesse ajalisse mõõtmesse.
Rände kontekstis kasutatakse seda sõna pigem tähenduses "reeglipärane", "korrapärane". Regulaarne ränne on seega ränne, mis toimub tavalisi kanaleid pidi (dokumendid, viisa, liinilend jne); ebaregulaarne ränne on selle antipood, s.t ränne mis toimub kas dokumenteerimata või ebatavalisi/ebakorrapäraseid teid pidi. Selle rände seaduslikkus ei ole selle definitsiooni juures keskne (seal on kattumus, kuid mitte üks-ühele, sihuke Venni diagramm), kuid muidugi üks selle mõõtmetest.
Ma ei ütle üldse, et see oleks õnnestunud sõna eesti keeles. Kahtlemata on see anglitsism (regular migration, irregular migration), otse inglise keelest üle võetud. Kuid kontseptuaalselt on see midagi muud kui ebaseaduslik ränne, sest seaduslikkus, nagu öeldud, on vaid üks element sellest.
---
Eero Janson

IOM selgitab mh nii: Regular migration is defined as “migration that occurs through recognized,
authorized channels.” The regularity of migration does not only refer to the method used to cross a
country’s border, as migrants can enter into a country through regular channels, but find themselves in an irregular situation after a certain period.
---
Karmo Tüür

kasutan seda ajamõõdet teadlikult, näitamaks taolise mõiste "ebaregulaarne" kasutamise poolt tekitatavat tajuhäiret

olen kümneid kordi tajunud, kui inimesed räägivad ühest ja samast asjast, kasutades isegi samu sõnu, kuid nad täidavad neid sõnu eri sisuga ... ja seetõttu ei saa aru, kuidas teine ei saa aru :)

me räägime kahe eri mõistemaailma keeles.

sina esindad inimõiguslaste maailma, mina välis- ja julgeolekupoliitika maailma. oluline pole see, kumb on "hea" ja kumb "paha", kummal on õigus ja kummal mitte.

oluline on siit lõimest kaasa võtta teadmine, et kasutades mõistet "ebaregulaarne", ajad sa kuklakarvad turri inimestel, kes näevad rändes mitte inimesi, vaid ohtu. ning turris karvadega inimene ei taha enam kuulata :)

(jah ma tean, et sulle ei meeldi säherdune dihhotoomne lähenemine, kuid see on didaktiliselt parim, võimaldades enda jaoks välja selitada mõisteid/arusaamu)

mis oleks lahendus? proovida võtta kasutusele mingi muu termin, mitte anglitsistlik kalka sõnast "irregular". missugune? ma veel ei tea

---
PS - oluline märkus: vaieldes sinuga ei ründa ma sind personaalselt, vaid proovin luua selgust mõiste-aparatuuri, mida me kasutame
---
Eero Janson

Mulle jällegi ei tundu, et antud juhul oleks tegemist lihtsalt sama nähtuse teisiti nimetamisega (et kas Ida-Ukrainas on separatistid, terroristid või vabastajad eksole). Pigem on siin tegemist erialase keelega, kognitiivse otseteega, nii et kui samas vallas tegutsejad neid sõnu kasutavad, siis nad saavad kohe aru, mida mõeldakse ja mida see endas kätkeb (ja mida mitte). See annab meile keelelise täpsuse justnimelt selleks, et me ei peaks iga kord jälle sõnade üle vaidlema. Teaduses on ju selliseid sõnu mustmiljon.

Ma olen nõus, et probleem võib tekkida siis, kui keegi n-ö väljastpoolt seda sõna näeb/kuuleb ja tähendusest aru ei saa. Ja siis karjub, et "näe poliitkorrektsust, need on ju mingid illegaalid, kellest jutt on!". Ma arvan, et rahulikku debatti saab pidada pigem neutraalseid sõnu kasutades... Parema puudumiseni kasutan ma igatahes sõna ebaregulaarne (mis ei ole sama mis ebaseaduslik) ja soovitan teistel ka :)

P.S. seda pole üldse vaja öelda, ma ei arvaks kunagi et sa personaalselt ründaks


-------

Novat, ja nüüd lõpuks tahaks küsida Õhtulehelikul kombel: hea lugeja, kumb versioon tundub sinu jaoks adekvaatsem taolise rände kirjelduseks: kas ebaseaduslik või ebaregulaarne? :)

Разбор полётов: Saksa, Rootsi, Ukraina, Vene

Saates kappasime üle nelja teema

- kas Saksamaa uue valitsuse moodustumine võib endaga kaasa tuua ka muudatusi välis(-majandus)poliitikas

- Rootsi peaministri valimise eripärad

- Ukraina kriisi uus teravnev faas

- allveelaev Kurski uppumise teema tõstatamine räägib meile millest?

Saatejuht Andrei Titov, ekspertideks Harrit Tiido ja Karmo Tüür, helivõlur Ingrid Jans. Saade järelkuulatav siin.