---
Küsimus pole mitte niivõrd kui Ukrainas kui sellises, kuivõrd selles, mida Vladimir Putin näeb õiglusena. Tema maailmanägemuses on Venemaad ebaõiglaselt koheldud, talt vaip nö jalge alt ära tõmmatud Lääne poolt tervikuna, eelkõige aga USA poolt eraldivõetuna.
Tema nägemuses pole Venemaga piirnevatel riikidel oma tahet. Kui keegi neist eemaldub Venemaa mõjuväljast, siis ei saa see juhtuda selle pärast, et nood rahvad seda ise tahavad. Ei, see on null-summa mäng ning see tähendab ainult seda, et keegi teine (loe: USA) võtab nad endale.
Kui NSVL lagunemise järel nt Balti riigid ühinesid NATOga, siis tajuti seda reetmisena, USA poolse tüki ampsamisega Venemaa nö loomulikust mõjusäärist. Nüüd tajub Moskva, et USA tahab haarata järgmist tükki Venemaa „omandist“, Ukrainat. Ja nüüd tunneb Putin, et ta on valmis panema kanna maha ja ütlema: „ma ei anna seda ära, see on minu oma!“
Nii et Putini nägemuses edastab ta praegu Bidenile, USA’le ja Läänele lihtsat sõnumit: „Kui te tahate seda endale, siis ma olen valmis kaklema! Tahate Ukrainat, saate sõja!“
See on ultimaatum ning Vladimir Putin loodab, et see kohtumine saab olema Lääne kapituleerumise alguseks. Et Lääs tervikuna ja USA hakkavad arutama, mis tingimustel nad on nõus Venemaa nõudmisi täitma, andma lubadust, et NATO enam ei laiene Venemaa huvisfääri arvelt.
---
Korraga on mängus ja omavahel üksteist mõjutamas kolm tasandit:
- USA-Venemaa suur geostrateegiline suhe, kus Moskva üritab kehtestada mõjusfääride loogikat;
- Euroopa Liidu - Ukraina suhe, kus Brüssel üritab aidata Ukrainal kehtestada õigusriiki;
- Ukraina-sisene tasand, kus üritatakse tasalülitada oligarhide võimu.
---
Otse-eetris esinemise hädad: nurga tagant ilmusid minu selja taha kolm noort, kellest kaks taandusid kaamerat nähes, üks aga otsustas hakata kätega vehkima ja lõugama. Paraku ei kuulnud ma seetõttu esitatud küsimust, pidin paluma seda korrata ning edasine esinemine tuli sellevõrra konarlikum. Loodan, et ekraanilt see jama väga piinlik välja ei paistnud :)
No comments:
Post a Comment