Osalejad: vestluse juht Karmo Tüür, osalejad Indrek Kannik, Kadri Liik, Marko Mihkelson. Tehniline tugi: Anna-Lisa Aavik
Lühikokkuvõte
Eesti Välissuhete Nõukogu veebiarutluse käigus panin kirja mõned vestluse käigus kõlanud märksõnad, mis jäid pinnale. Ehk siis tinglikult moodustavad need mustandi selle lühikese peatüki koostamiseks, mis läheb hiljem ajalooraamatutesse Vladimir Putini pärandina.
Putin sai võimule ja kinnistus selles ametis, kuna tal tõepoolest oli teatud keemia oma rahvaga, selle imperiaalselt häälestatud osaga. Selle meelsuse kasutamine ja süvendamine viis ta üsna paratamatult selleni, mis praegu toimub.
Sisepoliitikas toimus deinstitutsionaliseerumine, usaldamatus institutsioonide vastu, mis oleks veidikesegi lasknud toimida mingilgi võimu/vastutuse jaotamisel. Tsentraliseerimise käigus loovutasid vabatahtlikult oma võimu kõik muud organid, isegi NSVL aegseid kompartei keskkomitee või poliitbüroo laadseid nähtusi pole enam olemas.
Majanduspoliitikas oli Putini poolel nii õnn (kõrged toormehinnad) kui ka konsrvatiivne rahanduspoliitika, mis lubasid riigil koguda reserve, mida rasketel aegadel, sh nüüd sõjapidamiseks kasutada.
Välispoliitikas iseloomustab Putini pärandit usaldamatus ja selle medali teine tahk – kontrollisoov. Usaldamatus rahvusvaheliste institutsioonide osas ja soov kontrollida ka oma lähimaid naabreid. Putinil oleks olnud võimalus säilitada väga palju suurem mõju oma naabrite (sh ka meie, Ukrainast rääkimata) üle, kui ta poleks nii jõhkralt kõigesse sekkunud. Seetõttu on toimunud välispoliitiline iseenda tasalülitamine, eriti läbi praeguse sõja. Venemaa mantra, et bipolaarse maailmakorra järel tekkinud monopolaarne süsteem peab asenduma multipolaarsega on isetoimiv mehhanism, Putini sammud pole seda protsessei ei kiirendanud ega aeglutanud, ehkki talle meeldib endast mõelda kui uue maailmakorra loojast.
Kui praeguse sõja tulemuseks peaks isegi olema Venemaa strateegiline lüüasaamine ja seejärel „puhastumine ja patukahetsemine“ (nagu Saksamaal), siis peab meeles pidama, et revanšismioht ei kao kuhugi. Venemaa naabrid peavad koguma küttepuid ja talvekartuleid nii sõna otseses kui kaudses mõttes ka siis, kui praegu käimasolev sõda läbi saab.
Kuna arutluse lõppedes unustasin enne kaamera sulgemist osalejaid tänada, siis vabandab ja tänan kõiki nüüd. Aitäh nii korraldajatele, kõnelejatele kui kuulatajatele!
No comments:
Post a Comment