Lavrovi loogika nende sõnade taga on järgmine: kui Venemaa naaberriigid valivad oma julgeoleku tugevdamiseks kuuluvuse NATO’sse, siis see vähendab Venemaa julgeolekut. Nüüd ootab Venemaa Lavrovi isikus vastuseid.
Üks võimalus oleks vastata: Venemaa on enda julgeolekut tugevdanud teiste riikide arvel lähiminevikus vähemalt kolmel juhtumil. Teinud seda mitte lihtsalt nonde riikide julgeoleku, vaid territooriumi arvel. Julgeolek on veidi ebamäärane mõiste, territoriaalne terviklikkus aga väga konkreetne.
Halb praktika
Venemaa on kindlustanud oma julgeolekut Moldova territooriumi arvel, rajades sinna Transdniestria-nimelise sõjaväebaasi. Venemaa on kindlustanud oma julgeolekut Gruusia territooriumi arvelt, kes on kaotanud Lõuna-Osseetia ja Abhaasia. Venemaa on kindlustanud oma julgeolekut Ukraina territooriumi arvelt, annekteerides Krimmi ja lükates sõjatulle nn DNR ja LNR (soovides algselt väga palju rohkemat ehk nn Novorossijat).
Kuid olgu, niimoodi vastamine oleks ehk halb toon, Moskva enda demagoogia klassikasse kuuluva lemmikvõtte „aga vaadake mis te ise teete“ kasutamine.
Seega proovigem vastata otseselt Lavrovi etteheitele, mis püstitab teesi, nagu oleks NATO-liikmelisuse andmine uuele kandidaatriigile Venemaa julgeolekut vähendav samm. Vaatame sellele etteheitele otsa läbi kolme prisma: siseriikliku, välispoliitilise ja sõjalise.
Kolm sisulist vastust
Esiteks. NATO (nagu ka EL) liikmeks saamisele eelneb pikk ja põhjalik ettevalmistus, kandidaatriigid peavad oma formaalset / seadusandlikku ja sisulist elukorraldust tublisti korrigeerima, muutma seda nö klubikõlbulikuks. Mh sisaldab see ka tsiviil-militaarsuhete muutumist läbipaistvamaks, hangete muutumist läbipaistvamaks, kõikvõimalike siseriiklike protseduuride allutamist kohtukontrollile jne. St need riigid muutuvad sisemiselt stabiilsemaks, väheneb korruptsioonirisk jne. Missugune neist momentidest kahjustab Venemaa huve ja/või julgeolekut (mida iganes see ka ei tähendaks?).
Teiseks - NATO (nagu ka EL) liikmeks saamine toob kaasa uute liikmesriikide välispoliitilise soleerimisvõimaluse vähenemise. Ei, otseselt ei välista see ka võimalust klubide üldistele kokkulepetele vastuvaidlemist ja erimeelsuste korral ka klubidest välja astumist (ikkagi demokraatlikud ühendused), kuid reeglina konsulteerivad ja arvestavad liikmesriigid üksteisega. Kusjuures eriti NATO, kus kõik olulisemad otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Seega stabiliseerub ka välispoliitiline keskkond – kuidas see kahjustab Venemaa huve ja/või julgeolekut?
Kolmandaks sõjaline aspekt. Mõistagi pole NATO rahutuvi. See on sõjaline ühendus, mis uute liikmesriikide liitumise läbi tegeleb julgeolekuriskide maandamisega. Sh mitte ainult välisperimeetril ja selle taga, vaid ka liidus sees. Piisab sellest, kui mõelda Balkani riikide sees ja vahel valitsevatele pingetele, et saada aru, missuguseid riske NATO endale võtab, aktsepteerides uute riikide liikmetaotlusi. Seega muutub paremini kontrollitavaks ka puhtalt sõjalise julgeoleku olukord – kuidas see vähendab Venemaa julgeolekut?
Laienemise kaks tähendust
Ja lõpuks võiks Lavrovile meelde tuletada erinevust kahe mõiste vahel inglise keeles, mida Venemaa välisminister suurepäraselt valdab. Laenan selle mõttekäigu kolleeg Harri Tiidolt, kes pidi seda korduvalt pruukima, olles Eesti suursaadik NATO juures. Laienemisel ja laienemisel on vahe. Enlargment on territoriaalne laienemine uute liikmesriikide vastuvõtmise näol, expansion aga nö vaenulik ülevõtmine.
NATO ei haara uusi territooriume agressiivsete võtetega, korraldades selleks relvatorude ees pseudo-referendumeid, kas pole nii? NATO võtab vastu uusi liikmesriike, kes seda ise soovivad ning alles peale pikka ja põhjalikku kontrolli ning seniste liikmesriikide konsensuse alusel. Juba ainuüksi see protseduur peaks näitama, et NATO ei tee seda kellegi teise arvelt.
Ning lõpetuseks väike soovitus Eesti välispoliitikat kujundajatele – ärge andke järele Lavrovi kirjas toodud nõudele anda Venemaale individuaalne vastus. Kirjas seisab: “ootame individuaalseid vastuseid igalt riigilt, kuna need kohustused võeti vastu iga üksiku riigi, mitte mingi bloki poolt”.
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment