Meie igapäevane populism

„BREXIT’i ja USA presidendivalimiste järel ütles Holland „Stopp!“ halvale populismile“

Hollandi parlamendivalimised jätnuks ilmselt veel mõni aasta tagasi üsna külmaks isegi enamiku eluktselistest poliitika-vaatlejatest. Mõnerealisest uudisnupust ja tuimadest protsendinumbritest piisanuks, et pidada toimunu kajastatuks ning minna edasi millegi põletavama juurde, olgu selleks kuulsuste eraelu või mõni muu seksiskandaal.

Seekord oli aga olukord sootuks teine, Hollandi valimiste eel ja ajal oli väline huvi tollel madalal maal toimuva osas ääretult kõrge. Selle aastanumbri sees oli tegu esimeste olulisemate valimistega pikemast seeriast, mille pea-auhinnaks loetakse kas Euroopa püsimine või murenemist.

Retooriline maiuspala

Kuid kui jätta kõrvale kogu muu palang, siis vajutas seekordne valimispäev tubli kannajälje poliitilisse retoorikasse. Üks väike lause, mille senine peaminister Mar Rutte oma võidukõnes pillas – see loo avalausesse tõstetu – kõlab kui tõeline maiuspala politoloogi kõrvadele.

Hea populism võidutses halva populismi üle. Milline ilus mõttekäik.

Ah et sõnapaari „hea populism“ ei kõlanud? Tõsi, kuid „verkeerde soort populisme“ (e.k. valet sorti populism) eeldab et on olemas ka ka head või õiget sorti populism, kas pole?

Ja tegelikult ongi. Või veel täpsemalt – pole olemas ei „head“ ega „halba“ populismi, on kas „heade“ või „halbade“ eesmärkide saavutamiseks kasutatavad populistlikud võtted.

Demokraatia ja populism

Saate aru, kuhu ma tüürin? Hea ja halb on oma olemuselt subjektiivsed mõisted. Ehk siis nii head kui halvad populismi ilmingud on tegelikult lihtsalt populism.

Nüüd siis jõuame asja tuumani – misasi on see va populism? Seletusi on mitmeid, kuid oma olemuselt taanduvad kõik „rahva“ (lad.k. populus) poole pöördumisele. Rahva, nö lihtsa inimese nimel tegutsemisele. Lihtsa rahva kaitsmisele võõrandunud/väärastunud eliidi eest.

Demokraatia ehk siis rahva võimu teostamisel pöördutakse ju alati rahva poole. Kuid siiski pole need kaks mõistet sünonüümid. Väga lihtsustatult: demokraatia on üks valitsemise vorme, populism aga rahva mobiliseerimise, temaga manipuleerimise võtteid.

Manipuleerimine või suunamine?

Kusjuures – pange tähele – ei „populism“ ega „manipuleerimine“ pole iseenesest ei negatiivne ega positiivne mõiste. Asendame need mõistetega „rahva nimel tegutsemine“ ja „suunamine“ ning kõik on ju hästi, või mis?

Kas te olete demokraatlikes süsteemides kohanud poliitikut või poliitilist jõudu, kes ei pöörduks retooriliselt rahva poole või kes ei üritaks valija/rahva valimiskäitumist suunata? Aga nüüd mõelge diktaatorlike riikide peale – nendes toimub sõnades kõik seesama, ainult et sisuliselt palju jõhkramalt ja küünilisemalt, kuna puudub sisuline konkurents.

Kui nüüd kaevuda korrus sügavamale, et missugused on need populistlikud võtted, millega „heade“ ja „halbade“ eesmärkide nimel rahvast suunatakse langetama valimisotsuseid, siis jõuame juba poliit-tehnoloogiasse. See on üsna tuim ja küüniline kalkuleerimine, et missugune lubadus või ähvardus parasjagu paremini peale läheb. Mis toetab parimal moel minu poliitilist kuvandit ja/või kahjustab konkurendi oma.

Poliit-tehnoloogiline nipitamine
Nendeks populistlikeks võteteks võivad olla katteta, teostatamatud või üksteisele vastu käivad lubadused (stiilis: „vali mind ja siis hakkad hästi elama“) või siis sünged ähvardused (stiilis: „kui te ei vali mind, siis juhtub SEE!“) või lihtne füüreri-mängimine (stiilis: „ainult mina suudan kaitsta meie rahvast ja vastu seista vaenlasele“). Muuseas ka demogoogiliste võtete kasutamine võib olla rakendatav populismi ehk rahva nimel rahvaga manipuleerimise vankri ette. Kuid see kõik on juba nö tehniiks.

Oluline on see, et kui te järgmine kord kuulete kedagi kasutamast süüdistust stiilis: „see on ju populism!“ siis mõelge natukese. Et kas see süüdistaja mitte ei kasuta ise mõnda manipulatiivset trikki, selleks et lihtsalt halvustada oma konkurenti ja lasta endal selle taustal parem välja näha.

Ja pidage meeles, et pole olemas „head“ ega „halba“ populismi. On vaid meie igapäevane populism, mis on (eriti) esindusdemokraatia lahutamatu osa.

---

Ekraanitõmmis tehtud siit