Leedu õppetund

"Tundmatud rohelised mehikesed vallutavad takistusteta Leedu linna" - umbes sellise sõnumiga algab efektselt üles ehitatud telereportaaž, mille laskis eetrisse vene telekanal NTV. "Piirivalve andis alla ilma lahinguteta, politseijaoskond võeti üle nii kiirelt et nood ei jõudnud isegi relva haarata"

Nagu hetk hiljem selgub, on tegu siiski õppustega, mille stsenaariumiks olla ootamatu kaitsevõime ja reageerimise kontroll. Siseministri kavade kohaselt viidi see läbi ilma igasuguse ettehoiatamiseta ning osutus teleprodukti kohaselt kahetsusväärselt edukaks, näidates et agressiooni tõrjumiseks puudub tahe ja võimekus.

Umbes 4-minutiline klipp on dünaamiline, täis kiirelt vahetuvaid kaadreid relvastatud meestest ja lühikesi intervjuusid. Kaadrisse satuvad nii vallutatud politseijaoskonna komissaar, kohalik linnapea. Veidi pikemalt kuuleb rääkimas mõnd kohalikku eksperti, poliitikut, hetkeks kõneleb isegi Leedu president Dalia Grybauskaitė.

Sõna saavad ka nn lihtsad inimesed, kelle roll klipis on olla kriitiline kõige toimuva osas.

Ühesõnaga - haaravalt tehtud videosüžee, mille vaatamise järel saab selgeks, et võidurelvastuv ja NATO liitlasvägesid kohale meelitav Leedu on tegelikult kaitsetu ja sisemiselt lõhestunud. Relvade ja varustuse soetamine kannab korruptsiooni hõngu ja rahvas on toimuvale vastu.

Tõsiselt põnevaks läheb aga, kui lugeda Leedus loomulikult vastukaja leidnud materjali kohta ilmunud nö seletuskirja, mis pöörab pea peale videos näidatu ning - mis veelgi olulisem - näitab taolise teleprodukti ilmumise köögipoolt.

Esiteks olla aprillis toimunud õppuse resultaat olnud sootuks vastupidine - nii piirivalve kui ka politsei suutis adekvaatselt reageerida ning nn separatistid kahjutuks teha. Teiseks on absoluutne enamik teleloost valminud kleebi-lõika tehnikas. See tähendab, et kokku monteeriti hoopis varem, mujal ja teises kontekstis filmitud jupikesi. Enamik võttegrupi poolt kaamera ette püütud inimesi keeldus rääkimast, kuid videot pinnapealselt vaatav inimene ei pruugi sellest aru saadagi, kõike seob tervikuks intensiivne kaadritagune pealelugemine.

Kuid palju-palju huvitavam on aga see, mida räägib teleprodukti valmimisse kaasatud Leedu ajakirjanik. Andrius Lelkaitis sõnul oli näha, et võttegrupp on kerges paanikas - praktiliselt kõik kohalikud keeldusid nendega rääkimast või siis lihtsalt ei osanud vene keelt. Appi võeti mujalgi kasutatav nõks - palgati kohalik ajakirjanik, kes oma näo ja nimega suutis vähemalt kellegi kaamera ette meelitada.

Tõsi küll, mees on nüüd tõsise surve all, teda süüdistatakse kodumaises meedias reeturluses. Lelkaitis ise küll seletab, et ta läks peaaegu teadlikult enese-ohverdusele, et teada saada, kuidas taolised võttegrupid tegutsevad ... ning tuleb tõdeda, et tema poolt kirjeldatav on tõepoolest huvitav lugemismaterjal, ning mitte ainult meedia-rahvale.

Mis on aga siis see pealkirjas lubatud õppetund? Et kui ka meil siin mõni pooltuttav ajakirjanik sulle võttegrupiga läheneb, siis tunne enne huvi, et kelle tellimusel siiski töö käib. Märgistamata kaamera ja mikrofon on esimesed ohumärgid, väike taustauuring enne ajakirjaniku ja tema varem valminud materjalide kohta ei tee ka paha. Eks meil ole kõigil aega vähe, tähelepanu kõigele pühendada ei saa, aga kasuliku idioodi rolli sattumine ... see on lihtsalt hindamatu, kas pole?
-------
ekraanitõmmis võetud siit