Istuvad vanaprouad Venemaa äärelinnas räämas maja ääres päevinäinud pingil ja kiruvad oma niru elu. Majad lagunevad, ümberringi rämps ja korralagedus. Teed sellised nagu oleks äsja pommitatud.Üks hallipäine viskab kurjalt, et eks ikka ülemused on süüdi, vaata kuidas need seal ennast täis õgivad, need Putin ja Medvedev. Teine, võimukam vanaproua nähvab automaatselt vastu: "ты Путина не ругай, благо войны нет". (ligikaudne tõlge: "Sa ära Putinit puutu, tänu temale pole vähemalt sõda!")
See kõnekas kaader on pärit tuntud vene videobloggeri klipist, kus peale Narvast tulekut tehakse võrdlev lugu ka Venemaa poolelt, piirilinnast Ivangorod.
Narva lood on nähtavad kahes osas siin ja siin, Ivangorodi oma siin. Kõnealune lõiguke, millest tehtud ka kuvatõmmist, algab u 12:30 paiku.
Väga lühidalt kokkuvõetuna: videoformaadis antud jutustus sellest, kuidas autor võrdleb elu piirilinnades. Võrdlus on üsna lohutu, seda nii autori enda kui kohalike sõnades. Üsna ühesugustes tingimustes on Narva pool elav ja arenev ... oma puudustega, kuid siiski. Ivangorod hallus ja hüljatus torkab selles võrdluses eriti eredalt silma, seda isegi Venemaa üldisel foonil.
Kuid küsimus pole ju olude võrdluses. Küsimus on suhtumises Putinisse. Mehesse, kes alates 2008.a viib oma riiki sõjast sõtta. Kineetilised sõjad: Gruusia, Ukraina, Süüria. Küber- ja infosõjad. Agressiivne sekkumine kõikjal kuhu silm ulatub. Ja tulemus? Tema oma rahvas on veendunud, et tänu Putinile pole sõda.
No comments:
Post a Comment