Hübriidheidutus

Hübriidohtudele tuleb vastu seada hübriidheidutus. Elementaarne, kas pole? Kui nüüd ainult veel saaks selgeks, et mida üks ja teine tähendavad.

Vist küll ainult laisk pole rääkinud sellest, kuidas kaasaegne rahvusvaheliste suhete ja julgeoleku keskkond on muutunud. Ja nii juba aastat kolmkümmend jutti, kui me tuletame ainult lähiminevikku meelde. Et peale Külma Sõja lõppu on maailm justkui teiseks saanud.

Maailma muutumise osas võib küll skeptiline olla, jõukeskused on tulnud ja läinud. Rivaalideks on olnud küll hõimupealikud, usujuhid või kroonitud pead, kuid mängu olemus pole ju muutunud. Peale tavapäraste kineetiliste vahendite – olgu selleks lingukivi või musketikuul – on alati olnud käigus ka muud mõjutuvahendid, ehkki hübriidseteks pole neid varem nimetatud.

Venemaa edasi-tagasiliikumine

Kuid kui me nüüd piirdume lähiajalooga, siis meie regioonis ja Euroopas laiemalt tähendas nn Külma Sõja lõpp esmalt Venemaa rolli nõrgenemist 1990’te alguses ning seejärel taastugevnemist 00’ndatest saadik. Tagasituleku alguses tähistati seda taastugevnemist moeka mõistega „pehme jõud“ (soft power vs hard power), märgistamaks seda instrumentaariumi, millega Venemaa üritas oma mõju taastada. Nüüd on uueks trendiks saanud markeerida terminiga „hübriid“ enamikku Moskva poolt tehtavat.

Ausalt öeldes on selle termini ülekasutamine muutnud juba keeruliseks vahetegemise, et mis ikkagi on hübriidne askeldamine ja mis nö tavapärane mõjutustegevus. Aga samas ei saa vaielda tõsiasjaga, et lisaks tavapärasele ja üld-aktsepteeritavale käitumisele on Venemaa käitumis-mustris palju sellist, mis ümbritsevaid sügavalt häirib.

Nimetagem seda kõike siis hübriidohtudeks või millekski muuks, aga on selge, et igasugune vaenulik (mõjutus-)tegevus peab saama vastustatud. Vaenulik tegu peab saama karistatud, vastasel juhul kiidame me selle oma leplikusega heaks ja muudame normiks.

Sanktsioondest rääkides tasub meeles pidada, et Venemaa on ka ise korduvalt kasutanud ja kasutab siiani karistusmeetmeid nende vastu, kes Moskva meelest on halvasti käitunud. Meelde tasub tuletada kasvõi sanitaarnormidega õigustatud kaubanduspiiranguid Moldova, Ukraina ja Valgevene suhtes. Või siis Eesti suunal ametlikult üldse välja kuulutamata, aga vägagi kehtivatest keeldudest nt transiidi ja transpordi vallas.

Vastutegevuse möödapääsmatus

Vahe on selles, et kui Venemaa tegutsemine on varjatud ja eitamise-kilbi taha peituv, siis meie vastused peavad olema avalikud ning üheselt arusaadavad. Lasksite Hollandi reisilennuki alla – sellele järgneb avalik kohtuprotsess. Tegelete väärinfo- ja propaganda levitamisega – vastavad kanalid märgistatakse kui ebausaldusväärsed ja valed paljastatakse. Tegelete kriminaalse raha liigutamisega läbi meie pankade – need pangad lähevad kinni. Kaaperdasite Krimmi – järgnevad sanktsioonid.

Rääkida sellest, et Venemaale suunatud sanktsioonid on meile endile kahjulikud ja üleüldse mõttetud, on äärmiselt kentsakas. Toon ühe lihtsa võrdluse. Oletame et te olete keemiapoe omanik ning teie naaber ostab teilt kraami, valmistades sellest narkootikume, müües neid seejärel teie lastele ja ümberkaudsetele. Kas asute nüüd seda narkokaupmeest kaitsma õigusmõistmise eest, kuna tema vangiminek vähendaks teie tulubaasi?

Hübriidheidutuse olemus ei erine tavaheidutuse omast. Peamine on luua kõigile osapooltele üheselt arusaadav ja usutav karistusmehhanism, mis peab vastaspoolele selgeks tegema, et parem on isegi mitte proovida. Et karistus on vältimatu ja piisavalt jõuline.

---

lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis