37. Venemaa veerandtund: õigeusu kiriku roll Venemaal

37. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (17.06.2013).

Teemaks õigeusu kiriku roll Venemaal. Venemaa on ühest küljest multireligioosne riik, kuid teisalt on Venemaa õigeusu kirikul juhtiv roll. Missugune see roll on, kuidas näeb see riigi ja kiriku suhe välja võrreldes teiste riikidega, kas Pussy Rioti juhtum aitab sellele mingit valgust heita?


Vestlemas Karmo Tüür ja Alar Kilp , võrdleva poliitika lektor Tartu ülikooli riigiteaduste instituudis.


Salvestise pikkus 14:41, faili suurus ca 14 Mb. Saade eesti keeles

Kuulda saab ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr 37 all. 

35. Venemaa veerandtund: alkoholi tarbimine Siberis

36. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (10.06.2013)



Teemaks alkoholi tarbimine Siberis. Ootamatuvõitu teemapüstitus sai tõuke Tartus hiljuti toimunud konverentsist, milles räägiti selle nähtuse moraalsetest, religioossetest ja isegi mälupoliitilistest aspektidest.

Vestlemas Karmo Tüür ja Aimar Ventsel, etnoloogiadoktor ja Jakuuti-uurija.

Salvestise pikkus 15:42, faili suurus ca 15 Mb. Saade eesti keeles

Saade kuulda ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr.36 all

Läti valimised kui matrjoška

Lätis äsja möödunud kohalikud valimised meenutavad omal veidral moel matrjoškat – seda kuulsat vene nukku, kus välise kesta sees peitub teine, kolmas jne.

Ametlikult ja nähtavalt toimunud valimised räägivad mõnevõrra kiretult ja samas vasturääkivalt madalast valimisaktiivsusest ning tugevatest pingetest. Valimas käis umbes pool hääleõiguslikest, kõrgeim oli see näitaja Riias (u 60%) ja madalaim maapiirkondades (u 40%). Milles siis peitus see pinge?

Asi selles, et Läti partei-poliitiline süsteem erineb Eesti omast üsna tugevalt. Lätis on edukaks osutunud nö vähemusparteid ja tegutsevad ka regionaalsed parteid – kumbagi nähtust Eestis pole. Riias, kus elab umbes pool Läti elanikkonnast, on seljad kokku pannud venekeelse elanikkonna seas populaarne linnapea Nil Ušakov (esimene etniline venelane sel kohal) ja pealinna-partei „Au teenida Riiat,“ võites sellise tandemina veenvalt (praegustel andmetel 58%).

Siia aga lisandub teine erinevus Eestist – nimelt pole Lätis mittekodanikel õigust osaleda ka kohalikel valimistel. Ja see ongi võimaldanud sootuks kummalise olukorra tekkimist, kus Läti ametlikust poliitilisest elust eemale jäetud inimesed on tahtlikult või tahtmatult jäänud „Venemaa kaasmaalaste“ rolli.

Nende kaasmaalaste ühendus käivitaski tõeliselt kummalise nähtuse, mida võiks tinglikult nimetada varivalimisteks variparlamenti. Või nagu nad ise seda nimetavad „Esindamatute parlament.“ Kuna tegemist on ametlikult mitte-eksisteeriva ühendusega, siis üritavad nad pärisvalimistega samal ajal korraldada oma valimisi. Ning kuna pole, keda saaks selle eest vastutusele võtta, lubasid nad endale ka rahumeeli kampaania korraldamist siis kui ametlikult pidi saabuma „vaikuse päev“.

Iseloomulik on see, et kui jälgida Läti viimatisi valimisi läbi Venemaa meedia (sh peamine riiklik leht Rossiiskaja Gazeta), siis räägitakse ametlikest valimistest pisut nina kirtsutades (et kuidas on suur osa kohalikest elanikest valimisõigusest ilma jäetud), varivalimistest aga toetavalt (kirjutades nt „neofašistide“ kartusest seeläbi ettevalmistatava riigipöörde suhtes).

Millised iganes poleks ametlikud valimistulemused, on kolmanda matrjoškakihina koorumas huvitav küsimus. Aga mida teeb see variparlament ja selle taga seisev seltskond peale varivalimiste lõppu? Missugused on nende tegelikud ambitsioonid ja võimekused? Kuna varivalimiste lõpp on alles 11.juunil, siis pole seni tulemused teada. Riigipöördest Lätis pole ilmselt mõtet tõsiselt rääkida. Aga tõsiselt jälgida protsessi maksab kindlasti.

-----

loo tellis BNS, ilmunud seni DELFIS

------

pilt siit

Разбор полётов: immigrantide mässud

Selle hooaja viimases saates oli jutuks Londoni ja Pariisi sündmustest tulenev laiem teema - miks mässavad sisserädajad?

Mis seob Bostoni plahvatusi, rahutusi Stokholmis, Londoni ja Pariisi kuritegusid? Miks käituvad sellisel vägivaldsel moel need, kes on tulnud oma "hädaorust" ja leidnud uue elu heaoluühiskonnas. Miks ei suuda olukorda kontrolli all hoida eriteenistused? Kas Lääs teeb ehk ise midagi valesti? Kas küsimus on moslemites või islamismis? Kas midagi muudaks immigratsioonipoliitika muutmine või on juba hilja? Või ongi see kõik loomulik ja möödapääsmatu - kogu inimkonna aja- ja asustuslugu on üks lakkamatu ümberasumiste ja neid saatvate konfliktide jada.



Kõigest sellest räägivad ikka Jevgenia Garanža juhtimisel Harri Tiido ja Karmo Tüür. Saate toimetajaks Artur Aukon.

Saade kuulda siit.

-----------
pilt siit

35. Venemaa veerandtund: Venemaa õigussüsteem

35. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (29.05.2013). 


Teemaks Venemaa õigussüsteem. Venemaa kohtukorraldusest ja õigussüsteemist oleme me harjunud mõtlema üsna negatiivselt, poliitiliste protsesside valguses. Kuid spetsialistile on näha ka sootuks teisi, positiivseid tahke. Mõnes asjas - tuleb välja - on meil isegi võimalik Venemaalt õppida.

Vestlemas Karmo Tüür ja William Simons, Venemaa ja võrdleva õiguse professor CEURUSes.

Salvestise pikkus 16:13, faili suurus ca 16 Mb. Saade vene keeles

Kuulda saab ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr 35 all.

34. Venemaa veerandtund: ERR Moskvas

34. Venemaa veerandtund: ABVKeskuse jutusaade (23.05.2013).

Teemaks ERR esindaja Moskvas. Missugune on Moskva seal elava ja toimetava Eesti rahvusringhäälingu korrespondendi silme läbi, seda nii lihtsalt inimlikus kui professionaalses mõttes? Näpunäited Moskvast lahkujalt mantlipärijale.

Vestlemas Karmo Tüür ja Krister Paris, ERR korresponent Moskvas.

Salvestise pikkus 16:12, faili suurus ca 15 Mb. Saade eesti keeles

Vabandust heli kvaliteedi pärast, salvestis on tehtud üle Skype'i, mis seekord ei toiminud just kõige paremini.

Saade kuuldav ABVKeskuse taskuhäälingu lehel nr. 34 all

RSR debatt Euroopa majanduskriisi teemal

13.mail toimus RSR poolt korraldatud avalik debatt "Euroopa majanduskriis - tagamaad, praegune olukord ja tuleviku väljavaated"

Arutellu astusid TÜ majandusteaduskonna doktorant Allan Teder, Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik ja Postimehe kolumnist Ahto Lobjakas, majandusteadlane ja LHV panga majandusanalüütik Heido Vitsur ning Euroopa Liidu asjatundja Viljar Veebel. Arutelu modereeris politoloog Karmo Tüür

Debati video näha siin