Mis te arvaksite, kui teie juurde astuks küsitleja, pärides: "Kas Venemaa on välismaa?" Peaksite küsitlejat hulluks? Annaksite õlgu kehitades suvalise vastuse? Või laiutaks käsi: "No mis välismaa ta ikka on, me oleme ju kõik ... "
Venemaal tegeletakse õnneks pikka aega ja süstemaatiliselt inimeste välispoliitiliste vaadete uurimisega. Jah loomulikult võib kahelda, kuivõrd objektiivne see kõik on, kuid vaatame hiljuti ilmunud uurimusele otsa. Juba ainuüksi küsimuste esitamise vorm ja järjekord annab ainest mõtiskluseks.
Peaküsimus: kuidas suhtute USA'sse? Hästi suhtub hetkel 35%, halvasti 49%. Pikas ajareas (alates 1991) on olnud aegu, kus positiivne suhtumine domineerib, kuid üldine kõver viib allapoole.
Kuidas suhtute Euroopa Liitu? Hetkel arvab hästi 39%, halvasti 47%. Pikas ajareas on enamasti domineerinud positiivne suhtumine, kuid alates 2014 läheb kõver järsult alla.
Suhtumine Ukrainasse kõigub umbes samas amplituudis koos suhtumisega Euroopa Liitu.
Üllatuslikult tuleb järgmine küsimus suhtumise kohta Iisraeli, peale seda aga juba põnevamad ja kõnekamad: kas te peate välismaaks Ukrainat, Valgevenet ja Gruusiat? Ukrainat ei pea välismaaks hetkel 53% ning see näitaja on aegreal kõikunud 53 ja 68% vahel. Valgevenet ei pea välismaaks veelgi rohkem - 61% (kõikumised 61-69%). Gruusiat ei pea välismaaks 44% (kõikumised 34-50%).
Ja siis tuleb see pealkirja seisusesse tõstetud küsimus: kas jagate seisukohta, et Venemaa peaks igal võimalikul moel, vajadusel ka jõuga, kontrollima endisi NSVLiidu vabariike? 25% arvab et see on hea mõte. 65%, et mitte. Alates 2009.a esitataval küsimusel on heakskiitjaid on olnud kõikuval vahemikus 23-35%.
Mida me siis peaksime siit järeldama? Esiteks see, et riigi poolt kontrollitavaks muutunud Levada Keskus on pidanud vajalikuks hakata seda küsimust küsima ja tulemusi avalikustama. Teiseks seda, et jõuga kontrolli all hoidmise pooldajaid on vähemus. Kolmandaks seda, et sõjaka kontrolli-ideega kategooriliselt mitte-nõustujaid on alati kordades rohkem kui kategooriliselt nõustujaid - vastavalt vahemikus 15-29 ja 4-8%
Neljandaks aga seda, et me tegelikult ei tea, kuidas käitub ühiskond, kui Suur Pealik annab käsu asuda naabreid endale jõuga allutama. Gruusia ja Ukraina näited ei mõju just kuigi julgustavalt: sõjavastaseid meeleolusi suudetakse Kremli poolt tunduvalt paremini kontrollida kui vahetuid naabreid.
---------
ekraanitõmmis tehtud siit
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment