Veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Kasekamp: Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru järel. Saatejuht Karmo Tüür
---
Kõige üldisemalt – minu väide on, et nähtused mida me tunneme nn värviliste revolutsioonide, hiljem „araabia kevade“ nime all ning nüüd ka Euroopa ja USA valimistel, on ühe ja sama protsessi eri ilmingud. Lihtsalt jäikades, autoritaarsetes riigimudelites on selle avaldumised järsemad ja rabedamad, demokraatlikke ventiile pakkuvates süsteemides aga avaldumisvormid leebemad. Kuidas kommenteerid sellist väidet?
Prantsusmaa presidendivalimiste hetkeseisu me teame – teise vooru said Macron ja Le Pen. Ehkki me oleme harjunud käistlema Prantsusmaad pigem presidendtaalse vabariigina, on äärmiselt oluline ka presidendi ja parlamendi suhe. Presidendi üks peamiseid poliitilisi hoobi on võime nimetada peaministrit, kuid parlamendi alamkojal ehk Rahvusassambleel on õigus peaminister maha võtta. Sel aastal on tulemas ka parlamendivalimised – kuidas on kummagi kandidaadi suhe parlamendiga?
Oletame et võitjaks osutub siiski Le Pen. Kui suur on tõenäosus, et ta teeb selles mõttes Trumpi, et alguses lubab küll „teha Prantsusmaa taas suureks“ (antud juhul küll vabastada Prantsusmaa), kuid saades võimule, loksub siiski pigem suurriigi juhile ootuspärasesse rolli?
Kas see mida me näeme, võib olla samm Kuuendasse Vabariiki?
Mida peaks Eesti tegema, kui Prantsusmaa siiski käivitab EL’ist lahkumise mehhanismi? Kas peaksime valmistuma eluks peale Euroopa Liitu?
---
pilt võetud siit
---
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.
No comments:
Post a Comment