Täiskuu aegu juhtub asju. Inimesed käituvad imelikult. Ajakirjanikud, politsei ja arstid teavad, et ootus inimeste mõistuspärasele käitumisele muutub veelgi alusetumaks kui muidu.
Erkki Bahovski küsis mõne päeva eest Postimehe veergudel: mis sajandis me siis ikkagi elame? Jutuks oli Hispaania-Inglise XVIII saj pärit konflikti jätkumisest Gibraltari teemal. Nüüd ja praegu. XXI sajandil.
Aga elame me sellises sajandis, mil kuhugi löödud lipu abil kinnistatakse territorriumi kuulumist endale. Ja ma ei räägi suurte maadeavastuste aegadest XVI sajandil, vaid 2007.a Jäämere põhja Venemaa lipu viimisest.
Sellises sajandis, mil naaberriigi tükeldamine ja osade endale kahimine endale leiab paljude silmis õigustust. Ja ei, see pole XVII-XVIII saj paktikatest – jutt käib Gruusiast ja Ukrainast.
Sajandis, mil keemiarelva kasutamine on küll keelatud, aga seda ikkagi tehakse. Esimest korda üritati seda keelustada juba XVII saj, kuid kasutati ka XX saj.
Aastasajas, mil lastakse alla reisilennukeid ja kellelegi selle eest midagi ei juhtu. Kus mõned diktaatorid hukatakse, kuid teised jätkavad. Kus ühe riigi pihta antakse kahest otsast tuld ja mõlemal poolel on õigus. Kus riigid lagunevad ja tekivad. Riigipöörded, mässud, meeleavaldused.
Ühesõnaga, kõik on nii nagu alati, ainult et viis-kümme-kakskümmend viis korda kiiremini kui varem.
Me elame globaalse täiskuu ajastul, kus kõik eeldused stiilis „nii ju ometigi ei juhtu sest nii ei saa juhtuda“ ei päde.
Ja selle üha kiireneva hulluse keskel seisab üks murumütsiga eestlane, vaatab üllatusest ümmarguste silmadega ringi ja küsib: „Mis toimub? Mis sajandil me elame?“
Ning päeva lõpuks on oluline vaid üks küsimus – kellele me saame loota selles hullumeelselt kiirenevas ringtantsus? Kes on meie liitlased? Kas see seltskond, kuhu kuuluvad üksteist toetavad diktaatorid? Või üks teine laager, kus kõigi erimeelsuste kiuste diktaatoreid võimul ei ole? Aus vastus on muidugi see, et kerge pole kummaski kambas. Kuid ühes neist on meie eluspüsi ka meist endist sõltuv.
Ajakirjanikud, politsei ja arstid võivad kinnitada – hulluse aegu tuleb ise säilitada rahu. Hinnata toimuvat ning kindlustada olemasolevaid turvasüsteeme. Me elame ka selle täiskuu üle.
---
pilt võetud siit
1 comment:
Täiskuuga pole siin midagi pistmist. Probleemide nimed on Globaalne ülerahvastatus ja Globaalne ületarbimine.
Ülerahvastatus sealpool, ületarbimine siinpool – mõlemad teevad lõppkokkuvõttes sama – hävitavad inimesele sobiliku elukeskkonna ja vajalikud ressursid ning põhjustavad konkurentsi/võitluse allesjäänu pärast.
Post a Comment