Head suhted Venemaaga

Kas teie teate mida see tähendab? Mida tähendavad need „head suhted Venemaaga“, mida me peaks taotlema? Ei, mida need päriselt tähendavad?

Sain hiljuti kutse tulla rääkima teemal: „Head suhtete võimalikkusest Venemaaga.“ Samal ajal pidin vastama ühe rahvusvahelise ekspertuuringu käigus küsimusele: „Missugune teema Eesti-Vene kahepoolses agendas on ummikseisus ja millele te vajaks Euroopa-poolset tuge?“

Jäin mõtlema ... ja takerdusin.

Mis oleks see „hea“, mida me peaksime tahtma? Mitte abstraktne „heanaaberlikkus“ või idealistlik „täielik teineteisemõistmine.“ Ma räägin millestki objektiivsest, mõõdetavast ja saavutatavast.

Kolmik-analüüs
Võtame klassikalise kolmik-analüüsi mudeli. Kaardistame ära algustpunkti, visandame eesmärgi ja mõtleme, mis on see, mida me peaksime sihini jõudmiseks tegema. Mida me tegelikult ka ise oleksime tahtelised ja suutelised tegema, ilma kahjustamata oma muid huve?

Alguspunktiga on kõik selge. Juhul kui meie taotlus on savutada „head“, siis järelikult alguspunkt on „halb“. Või siis madal, ebapiisav, mitterahuldav vms.

Planeeritavate sammudega taotletava „hea“ saavutamiseks on mõistagi keerulisem. Mis on see, mida me tegelikult teha saame. Missugused on meie käsutuses olevad ressursid. Kas planeeritav tegevus on õiguspärane ja kooskõlas meie laiemate eesmärkidega?

Kolm näidet
Lepime kohe alustuseks kokku, et ärme räägime asjadest mida me muuta ei saa. Me ei saa muuta Venemaa nägemust ümbritsevast maailmast, tema soovi / mittesoovi sekkuda naabrite asjadesse. Moskva missionäärlikku soovi tuua maailmale ainult head ja tõrjuda kõike kurja.

Oletame et me tahaks taas tuua oma sadamatesse vene transiidi vood. Vabandust, aga see ei sõltu meist. Mitte miski mis me ka ei teeks ei muudaks ära Venemaa täiesti loomulikku soovi suunata nt vedelkütuse vood omaenda sadamatesse ja ümarpuit oma saekaatreisse.

Oletame et me tahaksime suurendada sissetulevat vene turistide tulva. Vene inimese otsus kuhugi sõita sõltub eelkõige tema ostuvõimest ja rubla kursist. Seejärel ka sellest, missugune riik on parasjagu vaenlaseks kuulutatud või kuhu pole (varjatud) pagunite kandjatel sõitmine soovitatav.

Oletame et me tahame luua viisavaba tsooni piirialadel. See oleks tehniliselt tehtav küll, kuid alates 2014.a on see teema päevakorrast maas. Kas oleksime valmis unustama Krimmi ja seeläbi mahitama naabrit uutele maadehaaramistele?

Hea aed teeb hea naabri
See ingliskeelses maailmas levinud lause kehtib minu meelest ka Eesti-Vene piiril. Ehk siis üks asi, milles mina näeks et Euroopa Liidu tasand võiks abiks olla, oleks ühtne piiri(valve)poliitika. Et siis ehitada välja korralik Euroopa Liidu välispiir ja seda ka ühiselt valvata. Kuid taoline soov läheks vastuollu Euroopa Liidu praeguse poliitilise olemusega, nõuaks üleminekut föderaalriigi põhimõtetele (a la ühisarmee).

Ning kas korralik, toimiv ja pidav piir Eesti/Euroopa Liidu ja Venemaa vahel oleks see asi, mida me saaks liigitada „heade suhete“ alla Venemaaga? Või äkki siiski oleks? Oleks see meie mõlema huvides?

---

pilt võetud siit