Sel aastal saab valimistel olema senisest rohkem venekeelseid kandidaate – sellise tõdemusega tulid välja mitmed venekeelsed kanalid, kes pidasid vajalikuks kajastada Soome kohalikke valimisi.
Tõsi küll, ükski väljaanne ei podisenud erilisest optimismist. Soomes elab viimatise rahvaloenduse järgi u 75 tuhat venekeelset inimest, mida ligi 5,5 mln elanikkonna kohta pole just kuigi palju. Vaatamata sellele on tegu suuruselt kolmanda rahvusgrupiga soomlaste ja rootslaste järel.
Kokku osales Soome valimisnimekirjades 164 venekeelset kandidaati. Justnimelt eri nimekirjades, sest nö vanade erakondade esindajad asusid ise juba varakult meelitama oma ridadesse neid, kes võiksid juurde tuua kasvõi veidigi hääli, kõnetades venekeelseid valijaid. Kohalike valimiste reeglite kohaselt omavad hääleõigust ka kolmandate riikide kodanikud, kui on kohapeal elatud vähemalt kaks aastat.
Peterburi 5 kanali vastavas saates pakuti välja oma nägemus, miks soome poliitikud otsivad tuge venekeelselt elektoraadilt. Reporter laskis kaamerapilgul libiseda nii üle tänapildi kui valimisnimekirjade, kus mõlemas oli näha nö uus-soomlaste tavalisest tunduvalt tumedam nahavärv.
Teisalt kostab aga kohalikke olusid paremini tundva venekeelse kohaliku ajakirjaniku suust ka hoiatavat häält. Nii ütleb Helsinkis ilmuva venekeelse ajalehe Spektr peatoimetaja Eilina Gusatinskaja, et nö vene kaarti käiakse laualt ka Moskva poolelt. Selleks kasutatakse nii nn kaasmaalaste organisatsioone kui ka otseseid Moskvas instrueerimisi.
Lõppkokkuvõtteks polnud aga venekeelne valimiskampaania kuigi edukas. 164 tinglikult venekeelsest kandidaadist osutus valituks vaid neli. Miks tinglikult – paljude puhul pole nende vene taust aimatav ei nimest ega ka keelekasutusest. Nii näitkeks vene piiri lähedal asuvas Joensuus osutus valituks Maria Roivas, kelle valimiseelne enesetutvustus käis lobedas soome keeles ning kes kasutab vene keelt vaid oma teisel pool piiri elavate sugulastega suhtlemiseks. 221 häält saanud Maria oli Roheliste nimekirjas teisel kohal ning osaleb nüüdsest aktiivsemalt oma linna asjades, panustades enim sotsiaalsele ja ökoloogilisele turvalisusele.
Miks see kõik aga üldse meile oluline on? Eks ole ju sügisel meilgi kohalike volikogude valimised tulemas ning ehk tasub midagi põhjanaabrite kogemusest õppida. Mis sest, et nii ajalooliselt taustalt kui praegustelt oludelt on nö vene teema käsitlus kohati kardinaalselt teistsugune.
---
lugu ilmus Postimehes, lugeda saab siit.
---
ekraanitõmmis tehtud siit
No comments:
Post a Comment