Vladimir Putini praeguse ametiaja peamine ülesanne on välja mõelda see, et kuidas jääda võimule, lahkudes presidendiametist. Vastavates ringkondades „probleem 2024“ nime all tuntud ülesanne koonseb kahest muutujast: kuidas säilitada putinistlik valitsemismudel peale seda kui aastal 2024 lõppeb põhiseaduse kohaselt tema presidentuur.
Üks võimalus on sooritada nö tehnokraatlik siire, mille mudeli väljatöötajateks peetakse praegu presidendi administratsiooni juhi ametis olevat Anton Vainot ja tema esimest asetäitjat Sergei Kirienkot.
Need ja muud siinses artiklis toodud mõtted pärinevad Moskvas tegutseva Carnegie mõttekoja hiljutisest uuringus Venemaa (majandus-)eliidi hulgas. Selle uuringu aruande 20-leheküljeline aruanne on niivõrd põnev lugemine, et vääriks lausa täistekstina eestindamist, kuid annan siinkohal lühiülevaate.
Poliitiline mudel
Niisiis, uuringu „Putini „lapsed“: kes hakkab juhtima Venemaad peale 2024.a“ kohaselt on Venemaa ühiskondlikus arvamuses juurdnud tees „kes siis veel, kui mitte Putin“. 20 aastat tagasi võimule toodud Putini ajal on juurdunud omamoodi uus ideoloogia, riiklik identiteet, mille ümber koonduvad nii massid kui eliit.
Selles identiteedis segunevad konservatiivsed väärtused, imperiaalne eneseteadvus, militariseeritus, läänevastastus ja kõike seda ning kogu rahvast siduv mütologiseeritud ettekujutus nn Suurest Isamaasõjast (Teise Maailmasõja sellest osast, millest Venemaale meeldib rääkida – KT).
Poliitilise mudeli põhisisuks on poliitilise konkurentsi puudumine ja uue administraatorite kohordi kasvatamine, kes siis võiksi nö Putini põlvkonnana riigi üle võtta. Nende „ametnike 2.0“ funktsioon on jätkata senise majanduspoliitilise mudeli elluviimist, vältimaks muutusi. Vastavate koolituste konveier on käivitatud ja tulemusena peaks tekkima efektiivsed, ambitsioonitud ja kiirelt omavahel vahetatavad etturid.
Majandusmudel
Venemaa majanduses on riik muutunud absoluutseks dominandiks, allutades kõik vähegi olulise kas otseselt või kaudselt, läbi suunatud riigihangete süsteemi.
See aga tähendab, et nn rendimajanduse osakaal on u 70% (rendimajandus kui kõik see, mida süsteemi loal võib ajutiselt kasutada konkreetne inimene/ettevõte), samas kui sisuliselt globaalselt konkurentsivõimelise majanduse osakaal on vaid 2-3%. Sinna vahele jääb kohalik, vähetähtis majandustegevus, millel lastakse tegutseda seni, kuni ta pole muutunud piisavalt oluliseks.
Klannilise olemusega majandusmudeli (kus nt olulised pangad, riigiettevõtted jms antakse juhtida vajalike inimeste poegadele jne) peamine probleem on aga igasuguse innovatsiooni tapmine. Sisuliselt rentnikuks-bürokraadiks taandatud majandusjuhi ainus mure on piisavalt hästi vormistatud aruandlus, vältimaks jamasid.
Eliidi kuhtumine
Venemaa eliidi olukorra kirjeldamiseks kasutavad Moskva tunnustatud mõttekoja tegelased pisut üllatuslikult Pihkva tuntuima opositsioonilise tegelase, korduvalt ka Eestis esinenud Lev Šlošbergi sõnu, mis lühidalt kõlavad nii: „Eliit peaks olema ühiskonna avangard, julgem ja avatum. Praegune eliidi nime kandev seltskond on aga midagi häbiväärset, kes on oma hinge müünud hüvede eest“
Praeguse eliidi keskmine esindaja käitub kui „pisike Putin“, vaadates ringi ja mõeldes, et „mida teeks minu olukorras Putin“. Kui Dmitri Medvedevi ümber hakkas moodustuma nö moderniseerumise koalitsioon, siis praegust võimu ümber koonduvat seltskonda võiks nimetada stagnatsiooni koalitsiooniks.
Kõik nad valmistuvad selles mõttes aastaks 2024, et soovivad leida mooduse kohaneda ja ellu jääda, mitte hellitades lootusi positiivsetele muutustele. Oma perekonda soovitakse võimalusel viia kuhugi välismaale, lootes ise jätkata kätteõpitud võimaluste ärakasutamist.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis
No comments:
Post a Comment