Eks ole ju hämmastav, et Lähis-Idas tapeti inimene? Ja oh kui ootamatu, et toimuvad rüselused tänavatel, põlevad masinad ja plahvatavad pommid! Selleks ei pea olema vana kui Metuusala, et mäletada pidevalt taaspuhkevaid sõdasid ja muid väiksemaid konflikte selles piirkonnas.
Seega iseenesest pole ühe kindrali hukkumises mitte midagi uut. Eri auastmes ja seisuses inimesi on selles kandis tapetud sellest ajast saadik, kui inimloom nood alad asustas. See, et naaber üleaedsega kakleb ja vahepeal ka suurtel kiirustel ja hulgakaupa sõjaga kallale tungib, pole ju mingit üllatust.
Tõsi küll, muutunud on see, et kui enamasti käib taplus kohalike asukate vahel, siis nüüd sekkub asjasse ka seltskond, kes asub suisa teisel pool maakera. Ja teeb seda säherduste tehniliste vahenditega, et kohapealsete kaklejate nui ei ulata sama kaugele ja samaväärselt vastu virutama. Ning see kõlab ebaõiglaselt, eks ole?
Paradoksaalse stabiilsuse märgina mõjub ka see, kuivõrd kohalikud eiravad enamikke kaugelt peale surutud mängureegleid. Selle kandi riigipiirid on ju joonistatud meretaguste meeste poolt, mitte lähtudes kohalike huvidest, vaid pigem kodeerides piirkonda sisse jamade jätkumise ... et siis ise vajalikul hetkel ja määral sekkuda.
Mõelge hetkeks selle poliit-geograafilise kompoti peale. Iraani sõjapealik tapeti Iraagis, kuskohast too korraldas sõjategevust Süürias, Jeemenis ja veel pagan teab kui mitmes riigis. Noh umbes nagu Saksamaa eriteenistuse juht toimetaks Prantsusmaal, korraldades sealt lahingtegevust Inglismaa vastu. Kõlab jaburalt? Aga näe Lähis-Idas ei kõla! Need riigipiirid on kohapeal suuresti fiktsioon.
Selle fiktsiooni illusoorsust iseloomustab kasvõi seesama elajalikult kurikuulus nn Islamiriik, mille vastu hukkunud kindral sõdis. Täpselt samamoodi nagu eelnevad ja järgnevad usulippude alla varjuvad võrgustikud, kes oma riigipiire ületavat verist äri ajavad, pakkudes terroriteenust neile, kes rohkem maksavad. Ja mitte ainult usulippude all, vaid tinglikult ka täiesti regioonivälised palgasõdurite armeed, sh Venemaalt pärit nn Wagneri rühmitus.
Jah ma kasutasin teadlikult sõna „järgnevad“, sest ka selles väljendus koletuslik stabiilsus. Isegi kui hetkel oluline mustalipuline võrgustik maha surutakse, võib raudkindlalt ette ennustada järgmiste tekkimist. Värbamisbaas on lai, noori isaseid leidub lademes, kellel pole midagi targemat teha kui mõõduka tasu eest võtta ühte kätte relv ja teise suvaline lipp, mis parasjagu popp on.
Viimase paradoksina toon aga välja selle, et Iraani sõjapealiku mahanottimine USA poolt on samamoodi stabiilsuse märk. See näitab, et USA on valmis selles piirkonnas jätkuvalt olema ülem-politseinik, jättes endale vabaduse mängurikkujaid karistada.
Juhul kui see politseinik näitaks soovi piirkonnast lahkuda, hakkaksid kohalikud seltskonnad koheselt võimaluste akent haistes omaenda mängureegleid kehtestama ja üksteisele oma kõvadust tõestama. Nii et alternatiiv praegusele vere- ja püssirohulõhnalisele stabiilsusele oleks veelgi hullemini lõhnav ja lõhkev.
Kohutav stabiilsus, kas pole?
No comments:
Post a Comment