Me ei saa valida perekonda, kuhu sünnime. Samuti ei saa me valida oma naabreid. Tihtipeale peame hoopis kasutama neid naabreid, kirjeldamaks omaenda asukohta. Mõnigi kord peab võõrsil Eestist rääkides täpsustama, et see on riik Venemaa ja Soome kõrval.Sellised suurepärased sõnad kõlasid 6.novembril seminaril, mis oli pühendatud Euroopa Liidu ja Venemaa suhetele. Sõnade lausujaks oli ürituse peakorraldaja Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja.
Kogunes äärmiselt väärikas seltskond. Ainuüksi presidente oli kohal kolm – Eesti president Toomas Hendrik Ilves, endine Soome president Martti Ahtisaari ning eelmine Läti president Vaira Vike-Freiberga.
Toimumiskohaks valitud värske hotell Euroopa lisas juba ainuüksi oma nimega kogu asjale sobiva aura. Asjaolu, et moderaatoriks oli Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp, ainult rõhutas toimuva kõrgetasemelisust. Ning see, et toimunut oli võimalik samaaegselt jälgida internetis, andis kübekese innovatiivsust, mida me viimasel ajal niiväga otsime.
Kadri Liik Kaitseuuringute Keskuse juhina tõi välja Eesti olukorra. Et Venemaa naabrina on Eestil ja laiemalt Ida-Euroopal suhetes Venemaaga probleeme, mida Lääne-Euroopa ei ole. Ning et Euroopa tervikuna peab õppima olema suhetes Venemaaga järjekindel.
Moskvale tuleb selgeks teha, et too peab kinni pidama omaenda lubadustest – nt Gruusia rahuplaanist. Vaatamata sellele, et Venemaa välispoliitika on „diili-põhine“, tuleb järjekindlalt selgitada, et kolmandad riigid ei saa olla diili objektiks.
Ka Poola tuntud politoloog Aleksander Smolar kinnitas, et Euroopa Liidu siseselt on erinevusi suhtumises Venemaasse – tegu on mälu mõjuga poliitikale. Ta lisas, et Venemaa räägib mõjusfääride keeles. Kui Euroopa elab XXI sajandis, siis Venemaa näib olevat kinni jäänud XIX sajandi mõttemudelitesse.
Kuulsa rahusobitaja Martti Ahtisaari seiskohad olid oodatult leebemad. Venemaa ja Lääs pole üksteisele ohtlikud, vähemalt mitte sõjalises plaanis. Kuid ka tema tunnistas, et Venemaa eneseõigustuslik retoorika Gruusia konfliktis on kohatu. Võrrelda Abhaasia ja Lõuna-Osseetia juhtumeid Kosovoga ei saa kasvõi seetõttu, et Kosovo näol oli tegu ÜRO kontrolli all oleva territooriumiga.
Georg Soros, maailmanimega finantsist ja filantroop, rääkis sellest, et Euroopa Liit vajab suhetes Venemaaga eelkõige ühist energiapoliitikat. Ning et Venemaa olukord võib praeguse finantskriisi tulemusena jalata muutuma, kuna üha kasinamaks jääb Moskva võimalus riigisiseselt ümber jagada naftarahasid ning pettunud rahvas võib hakata tahtma muudatusi.
Toomas-Hendrik Ilves tuletas meelde, et me võtame pahatihti edu liigagi loomulikuna. Maailm meie ümber on muutunud, 1991-a järgne süsteem on kokku varisenud. Kui peale NLiidu lagunemist võisid Venemaa naabrid otsida oma arenguteid karmata sõjalist sekkumist, siis peale 08.08.08 on see kindlus kadunud.
Euroopa Liidul aga sisuliselt pole poliitikat oma naabrite suhtes. Olukorra jaburust näitab kasvõi see, et Venemaal on lihtsam saada EL-viisat kui Gruusias või Ukrainas.
Kõik need mõttekillud on vaid ülilühike kokkuvõte. Kuid pole hullu, kui kellelgi on tõsisemat huvi, siis Avatud Eesti Fondi kodulehel on olemas nii toimunu kokkuvõte kui videosalvestus.
Karmo Tüür
13.11.2008
No comments:
Post a Comment