Türgis toimunud riigipöörde-taolise nähtuse ümber toimub suuremat sorti mullistusi. Seletuskäigud kõiguvad seinast seina, alates puhtalt inimlikest (sõjaväelased kartsid kaotada oma töökohti) kuni konspiroloogilisteni (asja korraldas president Erdogan ise). Kuid jätkem eel-lugude rääkimine nendele, kes Türgi siseasju paremini teavad. Vaataks korraks, missugused võivad olla välispoliitilised tagajärjed.
Türgi-NATO. Suures plaanis ei peaks muutuma midagi. Strateegiliste huvide mõttes vajavad mõlemad üksteist. Jah, Türgi tõenäoliselt muutub ebamugavamaks liitlaseks, kuid jääb liitlaseks.
Türgi-EU. Liitumisläbirääkimiste präänik on kuiv ja kahvatu ning Erdogani jaoks on praegu siseriiklik võimu konsolideerimise võimalus ilmselt magusam.
Türgi-USA. Retooriline palang möödub ja kuni USA presidendivalimisteni ei toimu siin mingeid sisulisi muudatusi.
Türgi-Venemaa. Islamiseeruv ja otsustusjulgem Türgi on Venemaale veelgi ebamugavam partner kui seni. Putin peab nüüd "reetur-Erdoganiga" asju ajama ning seetõttu on oodata kahenäolist mängu - formaalne koostöö ja sisuline karm käteväänamine.
Kõigest sellest sai räägitud Aktuaalsele Kaamerale nii eesti kui vene keeles, lisaks ka kommentaar portaalile Stolitsa.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment