Taustalugu Poroshenko visiidile

Samal ajal kui toimus Ukraina ja Eesti presidentide kohtumine, kõlas Vikerraadio eetris intervjuu, mis avab veidi Ukraina hetkeolukorra seisu sise- ja välisriiklikult.

* Milline on hetkel Ukraina sisepoliitiline seis? Millised on presidendi ja parlamendi suhted? Kuidas reformid edenevad? Kuidas Porošenkot hinnatakse (arvamusküsitlustes)?

 70% arvab et Ukraina liigub vales suunas, peamiselt taandub see sellele, et majanduslik olukord riigis halveneb (80%). Ainuke hetk kui see „vales suunas“ arvamus peaaegu võrdsustus „õiges suunas“ arvamusega, oli 2014.a revolutsioonilise tuhina ajal, hiljem on arvamus taandunud samale tasemele mis oli Janukovitši ajal. Ettepoole vaadates on inimesed loomulikult optimistlikumad, u kolmandik arvab et asjad võiks paremaks minna.

* Ida-Ukrainale lahenduse leidmisest. Nn. Normandia kõnelused pole edasiminekut toonud. Kes või mis võiks muutusi tuua?
Sisuliselt on Venemaa ainuke, kes suudab ida-Ukrainas toimuvale piiri panna. Nii et küsimus on pigem, kes suudab mõjutada Venemaad? Siiani peeti selleks USA'd, kuid peale presidendivalimisi on USA välispoliitika muutunud suureks küsimärgiks.

*Kas või mida võib muuta USA uus administratsioon (kui neil peaks üldse huvi olema Ukraina vastu)? Joe Biden oli Kiievis sage külaline, veel vahetult enne ametist lahkumist käis seal ja avaldas toetust. Porošenko loodab veebruaris Valgesse Majja jõuda, kas ta saab sinna?

Poroshenko ja Turmpi kohtumise lootus toetub kahele eesdusele. Esiteks novembris 2016.a toimunud telefonivestlus, kus olla jutuks olnud sellise kohtumise vajadus.

Teiseks asub Ukraina 2017.a veebruaris ÜRO JN eesistuja ametisse ning see suurendab taolise kohtumise tõenäosust. Iseasi, kas Donlad Trumpi see eesistumine ja kohtumine huvitab.

* Ukraina suhted ELiga. Viisavabaduse Ukraina sai, aga mis seisus on assotsiatsioonilepe?

Detsembri keskel lepiti kokku, et assotsiatsioonilepe ei anna Ukrainale liikme kandidaadi staatust ega kohusta EL’i osutama Ukrainale mingit sõjalist abi või julgeolekugarantiisid. Hollandi peaminister lubas seepeale teha ettepaneku Hollandi parlamendile vaadata üle viimatise referendumi tulemus

* Eesti ja Ukraina suhted. On head ja oleme üks tugevamaid Ukraina toetajaid. Mida Ukraina meilt veel ootab ja mida me saame pakkuda?

Esiteks nö mikrotasandi abi, mida osutavad erinevad MTÜ'd rindepiirkonnas elavatele inimestele.

Suurim mida saame pakkuda on see kui suudame kaasa aidata Lääne ühtsuse hoidmisele, olgu seda siis NATo või EL näol, puudutagu see kas Venemaa vastaseid sanktsioone või toetust Ukrainale. Kui Lääne ühtsus säilub, suudame me midagi sisulist Ukrainale pakkuda. Kui see peaks aga kaduma, kui nn Lääne klubid peaks lagunema, siis hakkame me tegelema omavahelise konkureerimisega, mitte aga Ukraina või mõne muu riigi toetamisega.

-------

saade järelkuulatav siin

-------

pilt võetud siit