Eksivad need, kes väidavad, et Venemaa tegeleb isoleerumisega. Ei, Venemaa on hoopis võtnud kursi iseseisvumisele. Milles see erinevus on? Vahe on üüratu.
Isoleerumine tähendaks seda, et Venemaa on otsustanud olla üksi. Aga üksi olla Moskva ei taha, see oleks viimane asi, mida üks impeeriumi-keskus iial olla sooviks. Kremli ümber keerlev meeskond soovib olla ise juhtoina rollis, mitte aga lammas kellegi teise juhitavas karjas.
See ongi selline pisike erinevus, mis aga määrab ära suhtumise. Tinglik „kollektiivne Putin“, laiemalt aga Russkii Mir nimeline moodustis soovib üliväga, et teised näeks ja jagaks vaatekohta, mis nende endi meelest on loomulik ja ainuõige.
Kutsuva kindluse ehitus
Nimelt seda, et peale NSVL lagunemist oli Venemaa valmis mõnda aega mängima nn Lääne mängureeglite järgi, kuid enam nad seda teha ei soovi. Nagu ka mõni kodumaine kommentaator on seda võtnud väita, olla Moskva sirutanud välja koostööks avatud käe, aga leidnud end tõrjutuna. Noh ja mis tal vaesekesel siis üle jäi, kui solvunult selg pöörata ning hakata oma liivakasti üles ehitama.
Tõsi küll, see liivakast meenutab rohkem küll ümberpiiratud kindlust, mille puhul peamine on üks pisut skisofreenilisena mõjuv erinepära. Nimelt see kindlus peaks olema ühest küljest küll pidevalt ümberpiiratud (vaenlasi on väga vaja!), aga teisalt ka nö kutsuv tõmbekeskus (õukonda on ka väga vaja!).
Selleks et aga iseendale ja võimalikele vasallidele tõestada ise vägev olemist, on vaja teha päris palju märgilisi asju. Kuivõrd sisulised ja toimivad need on, pole esimese hooga üleüldse oluline. Vaatame vaid mõnda, esimese hooga meelde tulevat näidet.
Impordiasendamine
Krimmi kaaperdamise järel hakkasid kehtima nn vastusanktsioonid Lääne toodetele, peamiseks märksõnaks sai impordiasendamine. See on omamoodi lahtisidumise sünonüüm: Venemaa ei vaja enam neid Lääne kaupu, ta oskab, suudab ja tahab ise toota võrdväärseid või paremaidki veel!
Iga eraldivõetud inimese süda ja mõistus on seotud ka tema rahakotiga. Kui saavutada kontroll selle üle, on pool ülesandest täidetud. Kui varem oli Venemaa kodanike pangakontod otse või kaude seotud Lääne pankadega (Visa, Maestro vms), siis nüüd asuti selle asemele juurutama oma pangakaardisüsteemi Mir (sarnasus Russkii Mir konstruktsiooniga on juhuslik?).
Tõsi küll, selle juurutamine ei käinud vabaturumajanduslikel alustel. Venemaa mitte ei lasknud välja oma, konkureerivat kaarti ja ei jäänud ootele, et missuguse variandi kasuks kodanikud otsustavad. Selle asemel teatati, et nüüdsest peavad riigi käest raha saavad kodanikud sellele üle minema. Et kas saad raha riigi poolt seatud tingimustel või ei saa üldse, selge?
Infokontroll kui võti
Loomulikult ei saa selline süsteem jääda sõltuvaks seni jällegi Lääne käes olevast raharingluse infosüsteemist SWIFT. See oli piltlikult öeldes selline lüliti, mille kinnikeeramisel info pankade vahel enam ei liigu ja majanduse vereringlus (rahavaoog) peatub. Hakati välja töötama alternatiivset infosüsteemi, milleni Lääne käed enam ei ulatu.
Raharinglus on vaid üks osa infost, mida tahaks kontrollida, kui eesmärgiks on iseseisvumine. Nii on otsustatud rajada omaenda venekeelne aseaine Wikipediale, mis peaks saama suuremaks ja võimsamaks kui see lääne oma. Selle väljatöötamiseks eraldatakse 2 miljardit RUB.
Vaja on välja ehitada omaenda julgeolekusüsteem, mille raames liitlased vaataksid Venemaa, mitte NATO poole. Omaenda valimisvaatlus-süsteemid, mis annavad õigeid ja vajalikke hinnanguid. Omaenda majandus- ja tolliliit. Omaenda sõltumatu internet. Kõik need on tõepoolest äärmiselt olulised nö alumise tasandi ülesanded, kui üliüleandeks on oma, paralleelse tsivilisatsiooni ehitamine.
Selle kõrval on Moskval jäänud lahendada vaid mõned pisikesed tehnilised detailid. Õppida tootma kodumasinaid. Või näiteks lahendada olukord, kus 200 tuhat koolilast õpivad koolides, kus pole veevarustust ning on vaja käia välikemmergus. Nö soojade tualettide väljaehitamisel kulub 12 miljardit RUB. Aga see kõik on pisiasi. Peamine on iseseisvumine ... ja nagu me isegi mäletame, ollakse selle nimel valmis sööma kasvõi kartulikoori! Vähemalt sõnades.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis
No comments:
Post a Comment