Saturday, July 4, 2020

Rakenduslik valimisvõltsing


Venemaal äsjalõppenud hübriidreferendum põhiseaduse väänamise teemal tekitas kõigi muude hulgas ka küsimuse: „milleks?“ Mille jaoks oli vaja läbi viia nii karikatuurselt, nii groteskselt ja silmatorkavalt valesti korraldatud protseduur?

Aga seome selle küsimuse lahti Venemaast, et mitte takerduda riigi- ja isikunimedesse ja muusse spetsiifikasse. Proovime asja vaadata niiöelda laiemalt või akadeemilisemalt, kui soovite.

Miks autoritaarsetes režiimides valimistulemusi nii silmnähtavalt võltsitakse? Miks joonistatakse ilmselgelt ebavajalikult kõrgeid toetusprotsente?

Demokraatlikkuse illusioon

Esmapilgul on vastus lihtne: et meeldida valitsejale või saada „vajalik“ tulemus. Aga see on vaid osaliselt õige vastus. Jõuliselt kontrollitavas režiimis poleks vaja nii palju vaeva näha. Valimisi ei peaks üldse korraldama või siis saaks kirjutada nö viisakas number, kus jääks vähemalt demokraatlikuse illusioon.

Aga vaata siia ongi koer maetud. Sellesse demokraatlikkuse illusiooni. Seda ohtlikku nähtust kohtleb autokraat nagu nakkusarst katkuhaiget: ettevaatlikult ja ainult kontrollitud keskkonnas.

„Vajalikul määral“ hääletustulemuste võltsimine teenib täiesti rakenduslikku ülesannet. Õigemini ühe suure ülesande – ühiskonna meelsuse kontroll – kahte alaülesannet.

Ennem kui edasi liikuda, võtame ühe lihtsa näite, mille ma laenan (nagu ka kogu selle kirjutise peamise idee, nii et ma ei pretendeeri autorlusele) ühest vene politoloogi Kirill Rogovi sotsiaalmeedia postitusest.

Blondiinid või brünetid
Oletame et pannakse hääletusele lihtne ja ülioluline küsimus: kas teile meeldivad rohkem blondiinid või brünetid? Mõttelise eksperimendi puhtuse mõttes oletame, et hääletustulemus saaks ilma manipulatsioonideta olema 50:50.

Nüüd kujutame ette, et meie katsealuses valijaskonnas on loodud õhustik, kus brünettide eelistajad teavad ette, et see pole „õige“ vastus ning tõenäoliselt jätab osa neist lihtsalt valimistele minemata. Kas lihtsalt kodanikujulguse puudumise tõttu või arvamuse tõttu, et niikuinii tulemus võltsitakse ja milleks ennast siis vaevata. Või siis boikoteerimis-üleskutse tõttu. Vahet pole.

Blondiinide poolt hääletajad on aga kah inimesed, ega nemadki ei viitsi kõik valima minna. Oletame et läheb kohale reaalselt 85% (üldisest valijaskonnast 42,5%). Brünettide eelistajatest julgeb oma arvamust avaldada 50% (25% elektoraadist). Hääletustulemus saab seeläbi olema 73% ja 37%.

Sellega on saavutatud esimene eesmärk – valimistulemus saabki olema juba ette vajalikus suunas kaldu.

Protestimeeleolude maandamine
Teine eesmärk on aga sihikuga tulevikku. Sellesama ette teadaolevalt võltsimisega hoitakse ära ka valimisprotestid. Sest vaadake tõeline protest tekib siis, kui sul on lootus, mis osutub petetuks. Kui aga juba ette polegi lootust, siis misasja sa ikka protestid? Kehitad õlgu ja elad edasi.

Nüüd tuleme selle üldisema (ja geniaalsuseni lihtsa) seletuse juurest tagasi Venemaa spetsiifika juurde. Vene analüütik Sergei Špil’kin tõestas näitlikult ja piltlikult, et tegelik poolthääletanute arv hübriidreferendumil oli mitte 79, vaid 65%.

Ja miks siis Venemaa võimud ei rahuldunud selle 65% tulemusega, vaid joonistasid 79%? Vastame vastavalt õpitule: selleks et kõik saaks aru, et tulemus ON võltsitud. Ei midagi isiklikku, puhas poliit-tehnoloogiline manipuleerimine.

---
pilt võetud siit

1 comment:

Unknown said...

Miks on vaja ikkagi näidata, et see on võltsitud?