24.veebruaril oli eetris erisaade, pühendatud väikeriikidele maailmapoliitikas.
Mis üldse on kriteeriumid, mille järgi jagada riike väikesteks ja suurteks? Territoorium - vaieldav, nii mõnigi territooriumilt väikene riik on palju nähtavam kui tema suurus lubaks (nt Iisrael on pindalalt kaks korda väiksem kui Eesti). Rahvaarv - samuti vaieldav, ka üsna suur elanikkond võimaldab jääda üsna nähtamatuks. Majandus, patentide või Nobeli preemiate arv?
Kas väiksus võib olla ka eelis? Väidan, et vägagi saab, Eesti suurim E-dulugu ehk e-riik on selle väga hea näide. Mitte spetsiifiliselt Eestil, vaid väikeriigil (mille nimi on juhuslikult Eesti Vabariik) õnnestus lahendada universaalne probleem, millest saavad üsna ühetmoodi aru kõik ülejäänud.
Ja minu keskne väide: väikeriike on alati rohkem kui suurriike. Ning need väikeriigid saavad vormida rahvusvaheliste suhete raamistikku selliselt, et suurus pole oluline. Või noh, pole peamine kriteerium. Väikeste majakate valgus võib olla suundanäitav ka kõige suurematele laevadele.
Saatejuht Andrei Titov, kõnelemas Harri Tiido ja Karmo Tüür. Heli käänas kuulatavaks Ingrid Jans.
---
saade järekuulatav siit, samast tehtud ka kuvatõmmis
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment