Valgevene pööre?

Poolakad küsisid, mina vastasin (tõlge omakäeline)
----------
Kas me saame tõepoolest väita, et Valgevene pöördus Euroopa poole?

Ei me ei saa seda väita. Seesama mees (Lukashenko) mängib ikka sama mängu. Ta üritab ära kasutada oma asendit ja olukorda Euroopa ja Venemaa vahel nii hästi kui suudab, vaadates et kes pakub rohkem.

Kuid samal ajal - seesama mees on murelikum kui varem. Venemaa poolel on üha vähem ressursse ja see tõstab riskitaset. Kui Venemaa näeb et neil pole enam vahendeid Valgevene lojaalsuse ostmiseks siis nad võivad kasutusele võtta muud vahendid, saavutamaks soovitut.

On kuulda kahinaid, et algavad õppused Zapad-2017 võivad olla katse Lukashenkot hirmutada või koguni troonilt tõugata - kas sellistel kaalutlustel võib olla tõepõhja?

Sellised spekulatsioonid kõlavad esmapilgul kui midagi ebaloogilist - miks peaks Venemaa midagi sellist tegema? Kas neil on vahendeid, võtmaks üle terve riik ja siis seda hallata? Või - kas nad peavad selleks üldse jõudu kasutama? Küsimärke tekib oi kui palju.

Kuid teisest küljest ... kas need pole samad küsimused, mida me oleks võinud küsida ennem Gruusia (2008) ja Ukraina (2014) sündmusi? Võibolla me esitame valesid küsimusi, mõistmaks Venemaa välispoliitikat?

Kas on midagi, mida Euroopa riigid, eelkõige Valgevene naabrid (Poola, Leedu, Läti) saaks teha, kasutamaks olukorda ära, saamaks majanduslikku kasu ja/või sundima Valgevene võime tegemaks järeleandmisi oma kodanikuühiskonnale?

Küsimuse esimene pool kõlab veidi küüniliselt, kas pole? Me ei peaks mõtlema omakasu terminites kui räägime eksistentsiaalsetest ohtudest Valgevene riiklusele.

Kuid teisalt - pole kahtlustki et Euroopa ja Valgevene suhetes peab valitsema selge tingimuslikkus. Juhul kui Valgevene soovib olla Lääne tsivilisatsiooni osa, peab ta mängima Lääne reeglite järgi: sõnavabadus, vabad ja õiglased valimised, õigusriigi põhimõtted jne.
-----------
Vastused läksid käiku siin
-----------
pilt võetud siit

20. veerandtund väliskommentaatoriga: Hannes Hanso julgeolekupoliitika ja välispoliitika seostest

Veerandtund väliskommentaatoriga: Hannes Hanso julgeolekupoliitika ja välispoliitika seostest. Saatejuht Karmo Tüür.

-------
Välis- ja julgeolekupoliitika seosed? Kas üks on teise osa või on nad siiski omaette nähtused?

Välis- ja julgeolekupoliitika alusdokumentide hetkeseis?

Parlamendi roll julgeolekupoliitika kujundamisel?

Parlamentaarne koostöö – väljaspoolt vaadatuna nähakse seda tihtipeale kui turismi, mis on selle tegelik kasutegur?

Kas julgeolekupoliitilises mõtlemises on tunda samasuguseid muudatusi nagu on tajuda nt Euroopa Liidu ühtsuse murenemises?

-------------
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

Kas seda ütles USA president või Donald Trump?

küsimused:

Palun Teie lühikommentaari Stolitsa.ee jaoks seoses uudisega sellest, et Valge Maja väitel USA president Donald Trump ootab Venemaalt Krimmi tagastamist Ukrainale – http://www.pealinn.ee/tagid/koik/valge-maja-trump-ootab-venemaalt-krimmi-tagastamist-ukrainale-n186412

– Mida see tähendab?

– Kuidas see mõjutab Vene-USA suhteid?

—–

Vastus

Ausalt öeldes on Donald Trumpi säutsude tõlgendamise kihu ületanud mõistliku piiri. Siin peaks tegema selge eristuse: kas seda ütles USA president ja seega on see tõsiseltvõetav seisukoht või seda ütles Donald Trump, ekstsentriline showman, kelle sõnu ei tasu liiga tõsiselt võtta.

Politoloogina ma tahaks, et valitseks selge normatiivne lähenemine – me kas toetame või ei toeta oma peamise liitlase seisukohti. Reaalses maailmas käib paraku pidev valikuline lähenemine – see meeldib ja seda toetame, midagi teist aga mitte.

Juhul kui Krimmi tagastamise sõnumi taga on USA presidendi selge poliitiline otsus (ja sellest lähtuv edasine tegevus), siis see tähendab USA-Venemaa suhete paratamatut halvenemist. Juhul kui tegu on aga säutsuga, mis homme unustatakse, siis jääb see vaid episoodiks mis ei muuda suurt pilti.

—–

lugu ilmus siin

—–

pilt võetud siit

Trumpoloogia, katse nr 2734

(tekst on kirjutatud Diplomaata kuukirja palvel, kommentaariks artiklile "President Trump ning USA ja Venemaa vaheliste suhete parandamine")

Kalev Stoicescu on andnud oma panuse hetkel populaarseimasse „teadusharusse“ – trumpoloogiasse (panuse järjekorranumber pealkirjas on mõistagi suvaline arv). USA vastselt ametisse asunud president Donald Trump pakub lisaks parodeerijatele tänuväärset materjali ka analüütikutele üle kogu maailma. Ausalt öeldes meenutab see hetkel juba eriskummalist ususekti, kus igaüks (sh siinkirjutaja) üritab pühakirja omal viisil tõlgendada.

Artikkel lahkab päris edukalt kolme tahku. Trumpi fenomen väärib ikka ja jälle ülekirjutamist, mõistmaks praegusi üldisi valimismustreid. Venemaa ja USA vastastikuse ootuste muidu eduka kaardistamise osas jääb küll kirja panemata Moskva peamine ootus – et USA tunnustaks Venemaa õigust oma mõjusfääris omatahtsi toimetada. Venemaa võimekus Trumpiga manipuleerida on aga see-eest päris tabavalt kirjeldatud, eriti meeldis mõttekäik, mille kohaselt tegelikku komprat ei kasutata kunagi kohe, vaid hoitakse tõepoolest olulisteks puhkudeks.

Kui nüüd tahta norida, siis võiks küll öelda, et loos jäi selge vastuseta nö peamine küsimus: missuguseks siis ikkagi kujunevad USA ja Venemaa suhted? Aga eks seda ole tõsikindlalt ka raske väita, võttes arvesse USA uue presidendi üüratult vastuolulist isiksust ning mitmelt poolt kuhjuvate küsimärkide summat. Trumpoloogia on alles lapsekingades.

--------

pilt võetud siit

Разбор полетов: Trumpi efekt

Donald Trump sõnade ja tegude lahkamine on maailma meedias omandanud lausa piibellikud mastaabid. Suisa sektantliku kirega üritavad kõik tõlgendada algteksti ja vaidlevad omavahel, et kelle tõlgendus ikkagi õigem on.

8.veebruaril olnud saates arutasime meiegi, kuidas siis tõlgendada USA uue presidendi esmaseid olulisimaid väliskontakte, tema telefonivestlusi riigipeadega, seinaehituslikku retoorikat jne.

Stuudios nagu ikka saatejuht Artur Aukon ning eksperdid Harri Tiido ja Karmo Tüür

Saadet saab järelkuulata siit.
----------
pilt võetud siit

19. veerandtund väliskommentaatoriga: Juri Jurkevitš Valgevene-Venemaa suhetest

Veerandtund väliskommentaatoriga: Juri Jurkevitš Valgevene-Venemaa suhetest. Saatejuht Karmo Tüür

– kuidas iseloomustada praegu Minski ja Moskva suhteid? Kuivõrd on need taanduvad kahe presidendi isikutevahelistel suhetele või on selle taga siiski pigem suurem kaine poliitiline/majanduslik kalkulatsioon?

– Lukashenkal on aeg-ajalt kombeks ilmutad märkimisväärset paindlikkust ja manööverdamisvõimet, pöörates end kord näoga Venemaa, kord Euroopa suunal. Hetkel näikse Euroopast vaadatuna, et käes on taaskord pöördumine Euroopa poole – kas see on pelgalt illusioon?

– Ukraina sündmuste mõju Valgevenele.

– Ühisõppused Zapad 2017

-------------
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.
-------------
pilt võetud siit

EVI blogi

Eetrisse öeldud sõna kestab hetke, lehelugu päevakese. Infoklibakaid sajab üha kiiremini meie ette. Selle tulva koondamine, filtreerimine ja mõtestamine muutub järjest olulisemaks.

Välispoliitika huvilistele võib soovitada jälgida Eesti Välispoliitika Instituudi (EVI) veebilehe uut sakki - blogi, milles hakkavad peegelduma, milles hakkavad peegelduma EVI meeskonna enam või vähem mõtestatud kommentaarid, artiklid, esinemised jne.

Kas ka see kõik just puhas kuld on, noh eks selles võib ju alati kahelda :) Kuid niimoodi kokkukogutuna muutub muidu hajus tegevus, eriti lõputute kommentaaride jada erikeelsetes ja -näolistes kanalites, pisut hoomatavamaks.

Head lugemist!
----------
PS - kuna formaat avanes alles suhteliselt hiljuti, siis saab visuaali kallal veel nokitsemist olema. Kõikvõimalikud soovitused ja muud õiendamised on enam kui teretulnud!