Saturday, April 5, 2014

Keelata ei tohi lubada

Venemaa propagandamasin töötab täispööretel, üha uuesti ületades oma seniseid saavutusi, asudes Krimmi kampaania ajal kasutama mitte lihtsalt hästituntud demagoogilisi võtteid, vaid häbitut lausvalet ja hirmutamist (nt omamoodi maamärgiks muutunud meeldetuletus, et Venemaa on võimeline muutma USA radioaktiivseks tolmuks). Jääb tunne, nagu oleks kogenematu juht vajutanud masinal gaasipedaali põhja ning pedaal on kinni kiilunud.

Kuid kas saab tolle hirmutava masina operaatoreid süüdistada kogenematuses? Vaevalt küll. Mida tahetakse siis saavutada? Üleüldine sõjavaimustuse kodus on ju niikuinii olemas, milleks niivõrd siis üle pingutada?

Ülemäärane energia mille nimel?
Vägisi jääb mulje, et omaenda varjust üle hüppamine käib mitte kodupubliku, vaid välismaailma tähelepanu võitmise nimel. Ja seda mitte niivõrd sooviga panna välispublikut ennast uskuma, kuivõrd ehmuma. Hirmunud inimesega on lihtsam manipuleerida.

Loomuliku reaktsioonina on kuulda üleskutseid, et taolised Riikliku Vale levitamise kanalid tuleks kinni panna, kaitsmaks enda ja oma kaaskondsete meeli. Kas see on aga mõistlikuim samm?
Inforelvaga võitlemisel tuleb tegutseda pisut teisiti kui nn kineetilise sõja tingimustes. Jõuline blokeerimine ei pruugi olla kõige mõistlikum tegu.
Keelamise nõrkusest
Tuletagem meelde nõukogude aegu. Absoluutne infosulg ... ei olnud absoluutne. Mõtlemisvõimeline inimene leidis üles kui mitte põranda-aluse samizdat trükised ja välismaised raadiokanalid, siis omandas vähemalt võime lugeda ridade vahelt.

Praegusel infotehnoloogilisel ajastul on info blokeerimine veelgi tulutum – isegi Hiinas ei tulda sellega tegelikkuses toime. Mõtlevad inimesed leiavad alati oma võimaluse keeldudest mööda minna.
Mis aga veelgi olulisem – keelamine loob keelatule eelised. Märtri oreool (tõerääkimise eest karistamine, „meie omi pekstakse“ jne) annab keelatule lisavõimalusi ning marginaliseerib keelajat (ta on nõrk, pole vastuargumente).

Targem pakub alternatiivi
Selle asemel soovitan ära kasutada juba olemasolevat algatust – pakkuda alternatiivset sõnumit. Neid inimesi, kes tunnevad end Venemaal lämmatatuna totaalsest propagandast ja patriootilisest sõjahüsteeriast, sise- ja välisvaenlaste otsimisest ja konstrueerimisest, on üha rohkem.

Märkimisväärne hulk akadeemilisi vabamõtlejaid, ajakirjanikke, lihtsalt ettevõtlikke ja kriitiliselt mõtlevaid inimesi otsivad pääsu sellest, mida nad ise nimetavad kohutava nimetusega „fašismi poole liikuv mentaalsus“.

Venemaa aktsioon kutsub esile paratamatu reaktsiooni. Vabanemas on hulk vaimset energiat ja konkreetseid tegijaid, kes on suutelised ja tahtelised panustama vaba inforuumi arengusse, tootma kvaliteetset alternatiivi ühekülgsele propagandale. Minugi poole on pöördunud seni Venemaal töötanud inimesi kes otsivad endale uut väljundit, rääkides lämbumistundest.

Mõistliku mastaabi küsimus
Peamine probleem on mõistagi selle alternatiivse infokanali jaoks piisavate ressursside leidmine. Oletan, et mõistlikuim oleks ühtse venekeelse portaali loomine kolme Balti riigi või isegi veelgi laiema regiooni baasil. Venekeelne peab see olema juba kasvõi selleks, et esimesena ei tuleks venekeelsetes otsingumootorites Eesti-teemalisele vastena agentuur Regnum.

Olemata meedia-ekspert, veel vähem selle valdkonna majandusliku poole tundja, ütlen intuitiivselt, et individuaalne ponnistus on antud hetkel läbikukkumisele määratud, kuid ühispingutus võib täiesti toimida.

Edasise arutelu algpunktiks soovitan tagasi tulla selle kirjatüki alguses mainitu juurde – blokeerimine pole efektiivne, mõttekam on vastaspoole energia ära kasutamine. Venemaa propagandamasin lajatab hetkel lahmivalt ja ülemäärase jõuga. Kas suudame seda enda kasuks pöörata?

PS. Toimetusega nõu pidades otsustasin siiski lahti kirjutada ka pealkirja. Tegu on vana mõistuloo „Hukata mitte armu anda“ ümbersõnastamisega. Kuhu panna komakoht, sellest sõltub mõnikord uskumatult palju.

Karmo Tüür

03.aprill 2014
--------
lugu ilmus EPL'is
--------
pilt võetud siit

No comments: