Haridusootused Venemaal

Koolile pandud ootused on ülimalt põnev indikaator, näitamaks seda kuhu ja kuidas soovib ühiskond liikuda. Venemaa praegune ootuspilt paneb kohati kergelt kulme kergitama ja mõtlema, et kas me ikka saame aru, kuhu see ühiskond on liikumas.

Kooliaasta alguse puhul viidi Venemaal läbi uuring, selgitamaks välja ootused hariduse suhtes. Et mis on kooli peamised ülesanded ja mida peaks õpetama.

Kolm peaülesannet
Koolile tervikuna seatakse kolme peamist nö üli-ülesannet: patriootiline kasvatus (89%), vaimne ja moraalne kasvatus (85%) ning sõjaline algõpetus (78%).

Esimese ehk patriootilise kasvatusega on asi suhteliselt lihtne – kool on igas riigis keskne element oma kodanike kasvatuses ning patriotismi kui sellist ei pane vist keegi pahaks. Jätame hetkeks kõrvale meie peas tekkivad võimalikud negatiivse hõnguga tõlgendused ja liigume edasi.

Teisega ehk vaimse ja moraalse kasvatusega (духовно-нравственное воспитание) on asi pisut keerulisem. Üldiselt on ju mõlemad universaalsed ja neutraalsed mõisted, kuid võttes arvesse Venemaa viimaseid arenguid, kiputakse sisse tooma halvasti tõlgitavat „духовные скрепы“, mis suuresti on taandatav koservatiiv-õigeusklikule-sõjakale-suurriiklusele. Asetades siia juurde hiljuti ametisse määratud uue haridusministri persooni (kelle taust on justnimelt õigeuskliku patriotismi uurimine ja levitamine), saame veidi kummalise pildi.

Kolmanda, sõjalise algõpetusega on vanem generatsioon tuttav nõuka-ajast, meenutades gaasimaske ja Kalašnikove automaate ning kõike seda õpetanud kummalisi puukeelseid eruohvitsere. Küllap ongi paljuski selle haridusootuse taga nendesamade vanemate venemaalaste arvamus „varem ju õpetati nii ja küllap see oli hea.“ Kuid liites siia juurde Venemaa kasvava sõjalise aktiivsuse nii sõnas kui teos, paneb ka see koolile asetatav roll järele mõtlema.

Tajukäärid
Konkreetsete õppeainete eelistuste pingerea esikolmik näeb välja üsna loomulik: vene keel (68%), matemaatika (53%) ja ajalugu (33%).

Tõsi küll veidravõitu käärid tulevad sisse sel hetkel, kui hakkad võrdlema õppeainete eelistust ja lapsevanemate ootusi, et kellena nad sooviks oma lapsi näha. Nii nt soovitakse oma last kõige parema meelega arsti või IT-spetsialisti kohta (mõlemad 17%), samas IT-koolituse koht õppeainena on soovitavas pingereas alles kuuendal ja füüsika-keemia-bioloogia seitsmendal kohal.

Patriootilise ja sõjalise kasvatuse kõrge tähtsus ja tunduvalt vähesem soov näha oma last sõjaväelasena (9%) tekitab samuti küsimusi, ehkki kuskil pole kirjas, et patrioot peab ilmtingimata olema militarist. Mõistetav on ka see, et enamik lapsevanemaid sooviks oma last näha turvaliselt kontoris töötavana ning mitte mundris ja sõjaväljal.

Kummaliseim lahknevus tekib aga kolme asja kokkupanekul. Ühest küljest on vaimsus (mis tänapäevasel Venemaal on üha enam võrdsustatavam õigeusklikkusega) oluline, kuid õppeainena religioonitundmist peab oluliseks vaid 5% ning oma last vaimulikuna soovib näha alla 1% vanematest.

Kokkuvõtteks – kuidas siis suhestuda naabriga, kes soovib olla üha hingestatum ja käituda sõjalis-patriootiliselt? Sisuliselt ainus mida me teha saame on üritada endale selgeks teha see mõistete koordinaadistik, milles nad mõtlevad ja ütlevad. Sest kõige rumalam oleks, kui üritaksime lugeda kirillitsas sõnumeid, tundes vaid ladina tähestikku.

---------

Pilt võetud siit