Sõjalis-patriootilise kasvatusega on Venemaal kiireks läinud. Selle üheks värvikamaks näiteks on rabistamisi loodav „Юнармия,“ mis idee kohaselt peaks olema alt-üles kujunev vabatahtlik noorteühendus, kuigi reaalsuses toimib ülalt-alla konstrueerimine. Kuid ega selles pole midagi uut, kodanikuühiskonna käsukorras kujundamise näiteid on teisigi.
Millega siis antud juhul on tegu? Praegune kaitseminister Sergei Šoigu otsustas ilmselt minna ajalukku sellega, et taasloob tuntud nõukogude mudeli alusel noorsoo sõjalise kasvatuse. Eelmisel aastal võeti vastu otsus, töötati kõigepealt välja lipp, vapp ja munder ning siis hakati ringi vaatama, et kellega ühendust täita. Selle aasta kevadel toimusid esimesed avalik-pidulikud liikmeksastumised, millel osalesid sõjaväe ja kiriku esindajad. Septembris alustati ametlikult tegevust ning plaanide kohaselt peab aasta lõpuks olema arvel juba 20 tuhat Junarmejets’it. Ambitsioonikamad plaanid räägivad vajadusest jõuda mitmesajatuhandese liikmeskonnani.
Küsimus, et kellega ja kuidas seda liikmeskonda kasvatada, lahendati väga lihtsalt. Põhikirja kirjutati sisse et liituda saab ka kollektiivselt ning esialgu olidki liitujad siniste särkidega. See tähendab ЦСКА ehk armee sprodiklubi liikmed. Nimelt näeb määrus ette, et ühetaoliste kõrbekarva saabaste ja pükste juurde kuuluvad kahte värvi särgid: sinised ЦСКА liikmetele ja punased muudele.
Milleks seda vaja peaks olema? Kui jätta kõrvale organisatsiooni enda veebilehel olevad sõnad selle kohta stiilis: „ühendame nõukogudeaegsed traditsioonid tänapäevaseks patriootiliseks kasvatuseks,“ siis muud patriootilised ressursid räägivad umbes nii:
- Venemaal on vaja juurutada immuunsust värviliste revolutsioonide vastu (lisades sinna juurde leegitsevaid pilte Maidanist)
- Venemaalastele viimasel ajal külgepoogitav individualism vajab asendamist kollektiivi väärtustamisega (eriti märkimisväärne on selle mõtte avaldanud portaali nimetus – kolmas maailmasõda)
- Venemaa plaanib luua kõige sõjaväestatuma noorsooorganisatsiooni maailmas, mille liikmed peaksid olema valmis oma kodumaad kaitsma.
Ega patriotismis ja soovis oma kodumaad kaitsta pole midagi halba. Küsimus on ainult selles, et mida siis nähakse oma kodumaana? Otsustades ühendust tutvustava videoklipi järgi, jääme ilmselt meie siin Eestis, suur osa Kaukaasiast ja Ukrainast selle taasloodava kodumaa piiresse.
---------
ekraanitõmmis tehtud siit
No comments:
Post a Comment