Riiklus koosneb rituaalidest. Putini-Venemaa üks keskseid rituaale on kord aastas toimuv otseliin rahvaga. Iga-aastane meeldetuletus, et super-presidentaalsel riigil on super-president, kes iga olukorra lahendab ja oma ilmumisega tele-ekraanidele ka kaugeimad riiginurgad kokku seob.
Seekord oli rituaalis tehtud aga muudatus, mis väärib eraldi tähelepanu. Selle muudatuse sisuks on pealkirja staatusesse tõstetud sõnum: „Putin pole üksi!“
Pealtnäha võib ju seda muudatust pidada tehniliseks: stuudiost oli ära koristatud publik ning ekraanidele kuvati reaal-ajas koos probleemi püstitajaga ka vastutavad ametnikud. Et lihtsalt uued tehnoloogilised võimalused ja väike stuudiovärskendus, kas pole?
Väidan, et muudatus ei peegelda siiski vaid tehnilist arengut. See riikliku tähtsusega sümbol-lavastus on liiga oluline, et oletada juhuslikke rõhuasetusi.
Tulevikumeeskond
Esimene, kõige võimsam muudatus oli see, et stuudiot täitsid tuima publiku asemel elevil noored. Noored vabatahtlikud, kes on innukalt valmis töötama koos presidendiga. Ning oh ei, need polnud parteilised kasvandikud, vaid kõikvõimaliku priitahtlike ühenduste esindajad – või noh vähemalt nii neid esitleti.
Kui panna kokku see sõnaline osa, millega otseliini pikalt ette valmistati: „see saade pole kaebuste raamat, vaid me kompame siin tuleviku piirjooni“ ning stuudios toimuv, siis on tulemuseks selge sõnum. Putini taga on noored, kes õhinal ja täiesti vabatahtlikult toetavad praegust presidenti.
Liites siia juurde veel ühe nüansi: otseliini käigu anti märkimisväärne sõna ka videoblogijatele. See on tavapärase telekavaataja jaoks täiesti arusaamatu seltskond, kuid praegu nähakse kui noore põlvkonna kõige vingemat avangardi – neid noori tegelasi, kelle igat videoklipikest vaatavad tuhanded või isegi miljonid.
Sel moel visati omamoodi telesild põlvkondade vahele. Noored runeti (ehk venekeelse veebisegmendi) kasutajad poleks tõenäoliselt tähele pannudki, et vananev president mingis mõtetus eelmise põlvkonna telepurgis midagi kobiseb, kuid nüüd nad raudselt teavad ja šeerivad ja laigivad (ega kõik ei peagi neid uue põlvkonna oskussõnu teadma, eksju).
Olevikumeeskond
Teine osa muudatusest pole vähem oluline. Putin pole üksi, tema taga on meeskond. Seekord siis meeskond, mis koosneb nö vanadest spetsialistidest. Ministrid, kubernerid, vastutavad ja mõjukad inimesed, kes tähelepanelikult kuulavad Putini korraldusi, panevad need püüdlikult kirja ja tormavad ülesannet täitma.
Kui näiteks X piirkonna elanik kurtis Y probleemi, siis toodi samal ajal ekraanile ka vastava piirkonna kuberner ning vastava valdkonna minister. Elanik kurtis, Putin noogutas, ametnikud tegid usinalt märkmeid. Kui see pole effektiivne manageerimine, siis mis veel on, võiks küsida?
Küsida muidugi võiks, et kui efektiivne on juhtimismudel, kus probleeme lahendatakse ükshaaval ja kord aastas. Ühe üleujutuse läbi kannatanud küla probleem lahendati üldiselt eelmise otseliini ajal, nüüd pidi võttegrupp naasema samasse külla, et lahendada allesjäänud küsimused. Ja selleks ajaks olid käsukorras ankurdatud oma kabinettidesse KÕIK Venemaa kubernerid ja kõrgemad ametnikud.
Aga igal mõõgal on kaks tera. Kirjutades hüüdlausena „Putin pole üksi!“ tekib sinna automaatselt küsimärgiga peegelpilt. „Putin polegi üksi, üks ja ainus ja kõikjaleulatuv ja üleüldse asendamatu?“ Kas vananev juht vajab endale kõrvale tugimeeskonda? Kas Akela vääratas?
---
lugu ilmus siin
---
illustratsiooniks on aga kuvatõmmis veebilehest, mille kaudu sai Putinile esitada küsimusi. Nii enne ürituse algust kui ka selle järel oli rahvusvaheliste suhete küsimusena esile tõstetud Läti ja sanktsioonide teema. Ja oh ülletust, sama küsimus loeti ka ette ja vastati.
No comments:
Post a Comment