Saturday, June 16, 2018

Trump kui Gorbatšov


Igasugune võrdlus on alati kohmakas, suunav ja ekslik. Kuid ma pole kunagi nõus väitega: „neid asju ei saa võrrelda“. Saab! Alati saab, isegi kui võrdluse tulemuseks on tõdemus, et tegu on äärmiselt erinevate asjadega.

Mismõttes siis saab tõmmata paralleele Donald Trumpi ja Mihail Gorbatšovi vahele? Mõlemad mehed sattusid teatud asjaolude kokkulangemisel üliriigi etteotsa. Mõlemat kannustas soov midagi muuta. Siinkohal vist sarnasused lakkavad?

Erinevusi on nii palju, et nende loetlemisele võiks kulutada lehekülgi, kuid see viiks meid eemale selle loo peamõttest. Peamõte on siis see, et kui Gorbatšovi tegevuse aegu lagunes nö idablokk, siis kas Trumpi aegu ei lagune lääneliitlus?

Isiku roll ajaloos
Rõhutan – Moskva poolt kureeritavad ühendused lagunesid mitte niivõrd Gorbatšovi tõttu, vaid tema tegevuse ajal. Jätkusuutmatu pseudokommunstlik ideoloogiline süsteem oleks lagunenud nii ehk naa, eelkõige NSVL enda sisemise kuhtumise tõttu. Gorbatšovi muudatuste kava toimis lihtsalt päästikuna, mille järel vallandus ahelreaktsioon ja Moskva endised vasallid jooksid laiali, kes vabanenult hõisates, kes segaduses oma kohta otsides.

Isiksuse roll ajaloos on lõputu vaielus. Kas ajaloolised protsessid käivituvad ühe mehe tahte alusel või lihtsalt see üks inimene juhtub juba käivitumasolevaid nähtusi juhtima? Minu enda arvamus kaldub pigem viimase suunas, et igal konkreetsel persoonil on võimalus objekstiiveid suundumusi nihutada vaid suhteliselt kitsas koridoris, kuid suur suundumus on ette antud.

Neid „etteantud“ muutujaid ei tule mõistagi võtta millegi jumaliku ettemääratusena. Ei, pigem on tegu nö loodusseaduste suurusjärgus olevate jõududega, mida inimese tegevus võib küll veidi nügida, kuid mille toob varem või hiljem pendliefekt tagasi nö normaalsusesse. Kõige lihtsamad neist on ehk haldussuutlikkus, majanduslik võimekus, ressursibaas jne.

Kui loomulik on Lääne-liitlus?
Nii et kui Gorbatšovi ajal vajus õhust tühjaks vankumantuna näiv nn kommunismilaager, siis kuidas on lugu sellega, mida me armastame nimetada „kollektiivseks Lääneks“?

Trumpi hoolimatu rahmeldamine loob ohtliku hõreduse Lääne klubides. Igasugust võimaluste akent kipuvad alati ära kasutama igat masti vastutoimetajad või lihtsalt juhuseotsijad. See et Venemaa mõnuga lääne erimeelsustele hagu alla paneb, on siililegi selge. See et Hiina tõmbab vähemalt ida-Euroopas laiali oma võrku, mis peaks tööle hakkama, kui Euroopa murenema peaks, on ka silmnähtav.

Minu peamine küsimus ongi – kas Lääs on sedalaadi loomulik liitlus, mis peab vastu ka sellele katsumusele? Et Brexiti ja Trumpi löödud mõrad kasvavad loomuldasa ise kinni ja mõne aja pärast on Lääs sama tugev ja ühtne nagu ennem?

Eks see sõltu nüüd suuresti sellest, kui palju sellesama Lääne osalised soovivad senist liitu hoida, olgu selleks konte kokku kasvatavaks liimaineks ühised väärtused või siis pragmaatlised kaalutlused.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud kuvatõmmis

No comments: