Kui lugu algab karistusest, siis on süüdi karistaja ja kannatanuks kurjategija

 

See on omamoodi imetabane, kuidas lihtsa manipulatiivse võttega saab keerata loo pea peale. Komistasin ühe teksti-pildimaterjali otsa, mis tasub lahti rääkimist. Selle näitel saab rääkida nii propagandistlikust manipuleerimisest konkreetse poliitilise eesmärgi saavutamiseks kui ka infohügieenist laiemalt.

Antud juhul räägib ülevaade sellest, kuidas Euroopa Liit üldiselt ja Balti riigid eraldi võetuna on üritanud Valgevenet mõjutada. Mõjutada läbi sanktsioonide, keelamiste ja karistamiste.

Peamine retooriline võte, millega kogu tekst vajalikku võtmesse asetatakse, on korduv sõnastus „sekkumine Valgevene siseasjadesse“. Seda öldakse nii ametlikus-külmas toonis „tegu on ebasõbraliku sekkumisega“ kui ka kurjemalt: „neile anti korraldus „võta!“ ja siis nad vääksatasidki aia alt“ ("Им дали команду "Фас!", они и вякнули из-под забора.)

Vahetu eesmärk on esiteks luua lugejas mulje, et Valgevene on ebaõiglaselt karistatav. Ebaõiglaselt seetõttu, et süüst ju ei räägita. Sellest süüst, mille tõttu sanktsioonid üleüldse kehtestati. Teiseks aga mõistagi see, et teine pool – antud juhul B3 / EL – on ebaõiglane, sekkuv ja üleüldse kuri. See mõttevääne ongi nüüd sisendiks järgnevale.

Väitest seletuseni on pikk tee

Kui me jätame siin isegi kõrvale poliitilise konteksti ja konkreetse juhtumi, siis laias laastus on taoline käsitlus üsna levinud meedias. Järgnevad näited skaalal, mille ühes otsas on kollane ja teises kvaliteet-meedia:

-        -  Kollase meedia tasand: „A andis B’le peksa“ (esitatakse kõmuline väide ilma seletuseta)

-       -   Nö tavapärane tasand : „ A andis B’le peksa, kuna too provotseeris“ (esitatakse sama väide, aga ka esimene küsimus „miks see sündmus aset leidis“)

-       -   Hea ajakirjanduse tasand: „A ründas B’d, kuna B tema meelest provotseeris. Kuid provotseerimise taust on selline“ (esitatakse ka teine „miks“ küsimus)

-        -  Kvaliteetmeedia tasand: „Kõmu tekitanud peksmisjuhtumi taga oli nii A kui B erinevad arusaamad, kuid mõlema motiivid ja eesmärgid on sellised“ (esitatakse ka kolmas „miks?“)

Antud tekst jääb siis sellele kõige madalamale kollasele tasemele. Esitatakse väide, mida serveeritakse emotsionaalselt suunavas võtmes. „Euroopa / Balti riigid teevad Valgevenele liiga“.

Üldine infohügieen

Meie kõigiga üritatakse pidevalt manipuleerida. Seda teevad nii pesupulbri reklaamijad „see pesuvahend on efektiivsem / odavam / populaarsem“ kui ka poliitiliste parteide esindajad „meie konkurendid kasutavad keelatud võtteid!“

Meid kõiki toidetakse lugudega. Järjest lühemate ja lihtsamate lugudega, kahandades selle tihti pealkirja ja/või pildini välja. Selles kõiges pole otse midagi halba, turundajad üritavad turundada. Teha seda moel, mis parasjagu toimib, kasutades võimalikult lihtsaid võtteid.

Mida me saame enda kaitseks ette võtta? Lihtsalt teha selgeks üks lihtne reegel. Kui mingis sõnumis/tekstis/pildis on kirjas ainult üks väide (eriti veel kui seda on kirjeldatud emotsionaalselt laetud sõnu kasutades), siis on tegu suunamiskatsega, mitte informeerimisega.