Tegelikkus ja selle tõlgendamine on alati olnud üks haaravamaid teemasid üldse. Et misasi on üldse nö objektiivne tegelikkus ja kuidas me seda tajume. Kuidas müriaadist subjektiivsetest tegelikkustest ehk siis meie tajudest võib moodustuda uus tegelikkus ehk kollektiivne teadmine jne. Kuid proovime mitte minna väga kaugele põhiteemast ehk šampusest.
Venemaal võeti vastu seadusemuudatus, millest muu maailm poleks naljalt kuulnudki, kui selle poleks pannud suure kella külge helisema tuntud vahuveinitootja Moёt Hennessy. Selle helina sisu oli ligikaudu järgmine: kuna Venemaal ei tohtivat enam šampust nimetada šampuseks, siis lõpetab ettevõte oma toodete tarnimise Venemaale.
Saatan peitub detailides
Veidi detailsemalt lähenedes oli selle teate sisuks, et kuna nüüd tuleb hakata etikette muutma, siis pole Moёt Hennessy valmis sellega tegelema. Või noh, vähemalt mitte kohe. Või siis ikkagi on valmis, aga see võib mõneks ajaks tekitada tarneraskusi.
Segane lugu, kas pole? Eriti kuna selle taga on Venemaa ja seadusemuudatus, siis on vaja tublisti aega ja vaeva, et aru saada, mida see tegelikult tähendab. Teate ju küll, et Venemaa seadused ning nende rakendamine päriselus on üsna erinevad asjad. Et mõistlik oleks oodata ja vaadata, kuidas päriselus hakkavad asjad olema, kuidas ja missugused võetakse vastu seadust jõustavad rakendusaktid ning mis saavad olema esimesed kohtuvaidlused jne.
Aga kuna aega on meil alati vähe ja selgust asjasse sooviks saada kohe, siis jäädaksegi kuulama endale usutavama poole selgitust. Et no kuulge, ühel pool on ülemaailmse tuntusega Euroopa tootja ja teisel poolel Venemaa. Eriti veel võttes arvesse, et Venemaa poolseid seletusi jagab suuresti sealse veinitootjate liidu juht Dmitri Kiseljov. Jaaaa-jaaaa, seesama Kremli propaganda esinägu.
Vene poole loogika
Kuid teeme nüüd nii, et ma astun saatana advokaadi rolli ja seletan lahti vene poole loogika. Või noh, kui mitte advokaadi, siis pigem vahendaja või tõlgi rolli, kes seletab, kuidas asja sealpool nähakse.
Alustame sellest, et keegi ei keela ühelgi tootjal kirjutamast oma toote sildile „Champagne“. Ei keelata seda teha ka Moёt Hennessy jaoks. Aga samas peab iga Venemaal turundatav vahuveini pudel kandma taga-etiketil ka kirjet „vahuvein“. Ning sellele lisaks ka siis tootmispiirkonna märgistust.
Ja vat siit lähebki asi põnevaks. Uue seaduse loogika kohaselt saab sildi tagaküljel olema nt „Vahuvein. Champagne“ ja nt „Vahuvein. Krasnodar“ või „Vahuvein. Sevastoopol“. Minu poolest kasvõi „Vahuvein. Põltsamaa“.
Puhas protektsionism
Oluline on see, et kõik vahuveinid Venemaa turul saavad olema võrdsed, juhul kui nad on toodetud vastavas veinitootmispiirkonnas kasvatatud viinamarjast. Justnimelt kohapeal kasvatatud! Mitte aga kohapeal pudeldatud, mis Venemaa reaaliates tähendab seda, et toetatakse sealseid viinamarjakasvatajaid. Kui varem toodi sisse tsisternide kaupa nn veinimaterjali, pandi pudelisse ja löödi peale silt „Sovetskoje šampanskoje“, siis nüüd seda ei peaks enam saama teha.
Ehk siis – tegemist on Venemaa poolse protektsionistliku sammuga, millega toetatakse kohalikke viinamarjakasvatajaid. See, et sellesse multimiljoni-ärisse on sukeldunud mitmed Putini lähikondsed ja nende ettevõtted, on asja teine tahk. Kolmas tahk on see, et Prantsusmaa Champagne piirkonna viinamarjakasvatus on praegu eri põhjustel raskustes ja Moёt Hennessy peaks maksma leppetrahve, kui ta ei suuda Venemaale tarnida kokkulepitud kogustes (u 20 mln USD väärtuses) kaupu. Kui ta aga saab viidata, et tarned katkesid Venemaa süül (loe: Venemaal muutunud seadusraamistiku tõttu), siis trahve ei tule.
Nii et lühidalt kokkuvõetuna on loo moraal järgmine: enne kui me turtsatusega neelame alla nö õigelt poolelt tuleva seletuse, tasub tutvuda ka vastaspoole argumentatsiooniga ning selle taga olevate huvide võrgustikuga.
---
lugu ilmus siin, samast tehtud ka kuvatõmmis
No comments:
Post a Comment