---
Vladimir Putini Pihkva-visiidis pole midagi ülemäära erakordset. Oma esimese visiidi presidendina tegi ta siia juba 2000.aastal ja eelmine kord umbes aasta tagasi, 2021.a septembris. Tõsi küll visiitide tihedus ja eesmärgistatus on olnud erinev, kuid üldiselt on tema tähelepanu meie naaberlinnale kasvanud peale seda, kui siia määrati metropoliidiks ja Petseri kloostri ülemaks vaimulik Tihhon (Georgii Ševkunov), keda peetakse Putini nö vaimseks isaks. Ka Petseri kloostri külastus 2018.aastal toimus justnimelt selle isikliku seose tõttu – kohalikud aga on siiani tänulikud seetõttu ära remonditud teede üle.
Vladimir Putini kiindumus õigeusklik-patriootilistesse projektidesse on üldtuntud ning seetõttu on Pihkvamaalegi jagunud raha ja toetust nii eelmisel aastal Aleksandr Nevski ausamba rajamiseks Peipsi järve kaldale kui nüüd ka mälupargi „Россия — моя история“, tulevase ülevenemaalise lastelaagri jms jaoks. Väidetavalt on isa Tihhon saanud oma projektidele kokku toetusi u 20 mlrd RUB jagu.
Mis aga puutub nn usussõja teemat, siis vaat see on üks tõeoolest esma- ja erakordne lugu. KGB kasvandikuna elukutseline küünik Vladimir Putin teab, et flirtimine õigeusuga on kohustuslik osa „rahva isa“ olemiseks. Peale viljastavat nõukogude perioodi pole küll enamik venemaalasi sisuliselt usklikud, kuid absoluutne enamik väidab ennast olevat kiriku juurde kuuluv, ehkki tihti ei teata isegi, kas ollaks mõne koguduse hingekirjas või mitte. Enese nimetamine õigeusklikuks käib lihtsalt „riigivenelaseks“ olemise juurde, ilma selleta oleks nagu kuidagi ebaviisakas, nagu ka ilma kaelaristi kandmiseta.
Sellele näilise religioossusele vaatamata on viited „ususõjale“ ja „saatana vastu sõdimisele“ vene kultuuriruumis võõrad ja pentsikud. Nii pole lihtsalt varem tehtud ... aga miks siis nüüd tehakse? Minu seletus on aga hoopiski seotud mitte venelastega ja võibolla isegi mitte niivõrd Venemaaga. Mõiste „Saatana vastu sõdimine“ on vägagi oluline hoopiski islami kontekstis. Võttes arvesse Venemaal endal kasvavat moslemite hulka (nad on erinevalt venelastest paljulapselised ja seega suurenev segment) ning laiemalt islami-maailmas levinud meeleolusid, on taoline retooriline käik mõistetav.
Venemaa on sõjakäigus Ukraina vastu takerdunud enda jaoks väga ebamugavasse olukorda. Kuna selles takerdumises on oluline roll Lääne abil, mh relvade näol, siis üritab Moskva toimuvat näidata kui sõda Lääne domineerimise vastu tervikuna, sh USA vastu eelkõige ja eraldi.
Selles kontekstis on Saatana kui mõiste mängutoomine juba vägagi küüniliselt ratsionaalne. Ei saa küll kaugeltki väita, et islam ja ameerikavastasus on kuidagi sünonüüm, kuid need rahvad ja riigid, kuskohast Moskva loodab endale sõdureid värvata ja relvaabi saada (näideteks Tšetšeenia ja Iraan), on sellele retoorikale valla.
Seega – vananeva Vladimir Putini isiklik lähenemine õigeusu kirikuga ja nn ususõja temaatika on omavahel küll seotud, aga siiski üsna lõdvalt.
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment