Esiteks nö üheplaaniline kontekst. Kohus soovib lasta arreteerida inimese, kes on süüdistatav kuritegudes. Kõik on lihtne ja loogiline.
Asjaolu, et see inimene on ühtlasi X riigi peaminister, ei muuda kontekstis midagi peale selle, et tõmbab suuremat tähelepanu. Aga asjaolu, et tegu on Iisraeli peaministriga, muudab palju. Ühelt poolt on maailmas palju inimesi, kes kurierutuvad Iisraeli/juutide mainimise peale. Teisalt aga võimaldab teistel tõmmata taskust välja primitiivse „antisemitismi“ loosungi ning hakata sellega kurjaks tembeldama igat Iisraeli suunal tehtud sõnumit.
Teiseks kaheplaaniline kontekst. Arreteerimisorderit taotletakse ju nii Iisraeli kui HAMAS liidrite kohta. See asetab need kaks osapoolt justkui ühele pulgale, segades ühesuguseks süüdlaseks nii ohvri kui agressori.
Ainult et stopp – kes on antud olukorras ohver ja kes agressor? Mõlemal osapoolel on oma tulihingelised kaitsjad, näidates süüdistusraevust väriseva sõrmega teisele poolele. Ja üleüldse võib väita, et antud juhul on ohvriks ühel kitsal maaribal massiliselt paljunenud rahvas, keda HAMAS hoiab pantangis ja keda Iisrael ajab ühest kohast teise. Seejuures mõlemad pooled külvavad samal ajal nälga, hirmu ja surma.
Kolmandaks – asetame siia kolmanda osapoole ehk Venemaa ja personaalselt Vladimir Putini, kelle suhtes on sama kohus taotlenud sama orderit. Selles plaanis võiks nagu hinge tagasi tõmmata ja hakata aduma, et tõepoolest, kõik kolm osapoolt on süüdi sõjakuritegudes.
Võrdlus paneb asja hoopis paremini tööle, ehkki tekitab täiendava küsimuse – kas antud kontekstis on Venemaa rohkem nagu HAMAS või rohkem nagu Iisrael?
Neljandaks nihutame mõttepiirid neljamõõtmeliseks. Ühes paarisrakendis on Iisrael ja HAMAS, kes sõdivad omavahel. Teises rakendis Venemaa ja Ukraina.
Täiesti uus mõtteruum, kas pole? Selle kohaselt on süüdistatavad ühtemoodi nii Iisrael, HAMAS kui Venemaa, kuid mitte Ukraina! Ja kas siin pole mitte juba nähtav hoopis suurem pilt õiglusest? Ukraina ju ei okupeerinud oma naabri territooriumit (nagu teeb Iisrael) ega tunginud ka naabrile kallale (nagu HAMAS ja Venemaa).
Mis on siis selle neljakäigulise targutuse moraal? Aga see, et ennem kiirustava ja „lõpliku“ hinnangu andmist tasub asetada algne uudis laiemasse konteksti, soovitavalt mitmesse erinevasse. Arusaam meist endist muutub sellest ainult huvitavamaks.
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment