Tõepoolest, sõnades on Venemaa tagunud justnimelt seda trummi, et selle sõja tulemused on pühad. Et igaüks, kes kavatseb kõigutada vene versiooni sellest sõjast, on reetur ja fašist ja üleüldse üks paha inimene.
Vene versioon lõikab sellest suurest ilmasõjast välja enda jaoks sobiva jupi, nimetab seda Suureks Isamaasõjaks ning teatab, et hea ja üllas NSVL võitis selles sõjas alatut ja kurja Saksamaad.
Kollektiivsed müüdid
See narrus on nii sügavale pähe taotud tervetele põlvkondadele ja palju laiemalt kui ainult Venemaa rahvastele. Lausa nii sügavale, et näiliselt täiesti adekvaatsed inimesed on (eriti ingliskeelses maailmas) valmis rääkima kommunismi võidust fašismi üle, ehkki NSVL polnud kommunistlik ega Saksamaa fašistlik. Tegelikult olid mõlemad sõjakad sotsialistid, lihtsalt ühed hävitasid inimesi klassikuuluvuse, teised rahvusliku tunnuse järgi.
Kuid see arutlus viib meid liiga kaugele artikli põhiteesist, nimelt II MS tulemustest ja Venemaa pingutustest selle ümberkorraldamiseks.
Kui me jätame muud detailid kõrvale, siis toonase sõja üheks peamiseks tulemuseks oli nii Saksamaa kui Jaapani demilitariseerumine. Suisa nii kaugele, et Jaapan kirjutas enda põhiseadusesse sisse keelu omada sõjajõude (par 9), rääkimata jõu kasutamisest rahvusvaheliste tülide lahendamisel. Saksamaa piiras ennast veidi leebemal moel, kuid piltlikult öeldes veel eile lõid nad ise endale vastu näppe ainuüksi mõtte eest, et Saksamaa relvad võiksid olla kasutusel kuskil konfliktikoldes.
Saksamaa ja Jaapan muutumises
Nüüdseks on see kõik muutunud ja muutumas. Saksamaa kõhkleb järjest vähem ja vähem ning ka Jaapan on teatanud, et nad kaaluvad enda põhiseadusliku keelu tühistamist.
Tõsi küll, ma möönan, et kõik see ei toimu ainult Venemaa röövsõja tõttu Ukraina vastu (Jaapan on oma enesepiiranguid õhemaks lihvinud tasapisi juba ammu), kuid sõda Euroopas on mängumuutja ikkagi.
Rahvusaheliste suhete teooriate hulgas on olemas üks, mida nimetatakse julgeolekudilemmaks. See tähendab seda, et kui üks osapool tugevdab oma kaitsevõimet, siis teine pool võib seda tajuda enda julgeoleku ohustamiseks ning panna omakorda ennast tugevdama.
Julgeolekudilemma
Piltlikult öeldes ütleb üks naaber teisele: "ma kuulsin et sa kavatsed enda korterile tugevama ukse panna? No tea siis, et ma hangin endale rajuma kirve, millega see uks maha murda!"
Nii sai äsja teatavaks Venemaa teatest Jaapanile, et kui nood plaanivad loobuda oma senisest põhiseadusesse kirjutatud keelust omada kaitseväge, siis on VF sunnitud rakendama vastumeetmeid enda julgeoleku tagamiseks.
Seega võime kokkuvõtteks tõdeda, et ehkki sõnades võitleb Moskva II MS tulemuste ümbervaatamise vastu, siis tegudes teeb ta kõik vastupidi.
---
lugu ilmus siinsiin
No comments:
Post a Comment