Mihuke see uus olema peaks saama, ei tea täpselt keegi, aga ega ei saagi teada, sest ühtset tekstiraamatut selle kohta ei ole. Reeglistikku veel vähem, sest reeglite-põhine maailm on Kremlil eelkõige hambus, sest reegleid kehtestavat Lääs (loe: USA) ja see on halb.
Tõepoolest suveräänseteks riikideks loetakse selle plaani kohaselt kolme: Venemaa, Hiina ja USA. Igal sellel poolusel peaks olema siis oma „regioon“ või vastutusala, mille raames nemad saavad oma suveräänsust praktiseerida. Mille poolest see nüüd õiglasem on (eriti „vähemsuveräänsete“ riikide seisukohalt), selle tajumisega jään mina jänni, aga see pole ka antud loo teemaks.
Teemaks on aga Venemaa-Hiina tippkohtumine, mis olla justkui „kogu maailma arengut määravaks pikkadeks aastateks“ – nii vähemalt väitis VF välisministeeriumi kõneisik Maria Zaharova.
Tõepoolest, kohtumine toimus, Vladimir Putin teostas oma esimese riigivisiidi peale järjekordse elektoraalse tsükli läbimist (sest valimisteks seda nimetada ei saa) Hiinasse, näidates kahe riigi suhete olulisust. Jätame protokollilised jms detailid kõrvale ja vaatame, mida me sellest kohtumisest teame.
Teame me eelkõike seda rituaalset dokumentide allkirjastamist, millele järgnes mõlema juhi sõnavõtt.
Oletada võiks, et sääraste ambitsioonidega välja kuulutatud kohtumise käigus oleks sõlmitud ridamisi riiklikke lepinguid, üks suurem ja olulisem kui teine. Midagi Suurt, Säravat ja Strateegilist, eksju. Noh nt strateegilise koostöö lepped. Või siis vähemalt midagi vastasikust julgeolekut puudutavat ja maailma arenguid kõnetavat. Noh hädapärast kasvõi mingeid majanduslikke megaprojekte puudutavat.
Mida me aga näeme tegelikkuses? Proovin ülilühidalt ära markeerida need 11 paberit, mis allkirjastati. Esimene suurem ja pidulikum, millele panid oma allkirjad Nemad Ise. Ja seejärel kümme väiksemat, millele panid oma allkirjad ... eee ... ausalt öeldes kolmanda kuni kuuenda suurusjärgu tegelased.
1- Ühisavaldus suhete süvendamisest omavaheliste diplomaatiliste sidemete 75.aastapäeva valguses
2- Piiriülese looduskaitseala „Suurte Kasside Maa“ loomine
3- Venemaalt Hiinasse viidava maapirni kvaliteedikontrolli protokoll
4- Venemaalt Hiinase veetava loomaliha kvaliteedikontrolli protokoll
5- Suur-Ussuriiski saare ühisarengu kontseptsioon
6- Taristute rajamise ühise arusaamise memorandum
7- Juba eksisteeriva tarbijakaitse alase kokkuleppe realiseerimise plaan
8- Vene infoagentuuri „Russia Today“ ja Hiina „Xinhua News Agency“ koostöölepe BRICS teemalise foorumi korraldamiseks
9- Vene infoagentuuri „ИТАР-ТАСС“ ja Hiina „Xinhua News Agency“ koostöölepe
10- „Газпром-Медиа Холдинг“ ja Hiina Meediakorporatsiooni koostöömemorandum
11- „Деловая Россия“ ja Hiina väliskaubanduskomitee koostöömemorandum
Papun lugege see loetelu veelkord üle. Lugesite? Mis jäi silma ja meelde? Kui me nüüd strateegiliselt ühepoolsed maapirni ja loomaliha teemad kõrvale jätame? Imselt mitte midagi?
On selge, et kohtumist oli vaja mõlemale poolele, näitamaks oma ühistegutsemist. Sama selge on ka aga, et juhtiv roll siin on Hiinal, kes andis teada, mis teemadel on nad valmis midagigi avalikult allkirjastama.
Kui nüüd allkirjastatud dokumentide tühisus ja allkirjastanud inimeste isikud (nt Dmitri Kiseljov kui RT pealik) panna ühte hunnikusse ja suurte juhtide samaaegsed lühikõned teise (nt ilmselge mitte-kokkulangevus Ukraina teema käsitlemisel), siis saame kokku kaks pisikest ja ebaühtlast kuhilakest, millest mitte kuidagi ei paista välja Suurt Plaani maailma ümberkorraldamiseks (veel vähem Suurt Ühisplaani).
Kokkuvõtteks seega – Xi Jinping oli valmis mingi oma kaalutluse alusel Vladimir Putinit vastu võtma ning tegema ühispiltide seeria, kuid Putini lootus näidata seda kui maailma ümberjagamise Hiilgavat Ühist Plaani sai hoopiski Hiilgava Põrumise osaliseks. Mõtestatuse tasemelt jäi kohtumine umbes selliseks: olles saavutanud enda vastuõtmise tippkirurgi poolt, lepitakse kokku konsultatsioonide võimalikkusest sissekasvanud varbaküüne teemal.
No comments:
Post a Comment