Saksamaa poliitiline maastik on minu radarilt üldjoonte väljas, kuid nüüd tekkis sinna Sahra Wagenkncht nimeline figuur, mis tõmbas hääli kodumaal ja tähelepanu palju kaugemaltki. Juhtusin kuulma ühe Saksamaal elava poliitvaatleja Nikita Zholkver seletust(31:30-45:10) tolle pika ja eduka poliitiku-karjääriga vasakpoolse tegelase uuest tõusust, mis ulatub nii kaugele ja kõrgele, et pikaaegse Saksa vasakpartei pereheitmise järel sai ta hakkama tõelise vägitükiga – omanimelise poliitilise liikumise asutamisega ning selle üsna eduka käimatõmbamisega.
See kõik oleks pidanud minu jaoks jääma vaid põgusaks infokilluks. Noh olgu, tegemist olla ajakirjanike lemmikuga, kuna oskab haaravalt ja selgelt rääkida – sellest ka väga intensiivne meedianähtavus.
Oskuslik tekstiloome
Aga mis köitis sisuliselt mu tähelepanu, oli detail, mille nimetatud poliitikavaatleja välja tõi ... väljatrükitud kujul! Nimelt see, et Sahra Wagenknecht nimelise valimisliidu valimisprogramm oli vaid 4 lehekülje pikkune! Kirjutatud inimkeeli ja lühidalt. See on midagi viivõrd erakordset, et otsisin selle programmi üles ja lugesin guugeltõlke vahendusel läbi.
Tõepoolest, see on poliitilise sõnavaldamise kõrgklass. Tihtipeale minnakse lühiduse nimel üle tüüpvigadele: klišeedele ja primitiivsele konkurentide halvustamisele, siin on mõlemat suudetud peaaegu vätida.
Enamasti näevad valimisprogrammid välja nagu sügisene lehehunnik – suured, kuivad ja kirjud jutupunktide kuhilad, mida lugedes inimmõistus uinub. See siin on aga koostatud inimese poolt, kes saab aru, et ta peab inimesi kõnetama, rääkides ühe lihtsa loo. Justnimelt rääkides. Seda teksti on võimalik ka kõnena korrata, sellise mõõduka ja arusaadava 15-20 minutise kõnena. Puhtalt poliit-tehnoloogilise saavutusena on see imehea.
Meeleolude tabamine
Jutu sisu on inimlik ning eriti ida-Saksamaal kenasti pealeminev. Et „riik on kehvas seisus, probleemiks ebavõrdsus ja ülemäärane kampaanialik rohepoliitika koos pagulastega, sõjapooldamine ja Venemaa vastased sanktsioonid!“ See, kuidas mina igasse eraldivõetud jutupunkti suhtun, pole oluline, peegeldan vaid politoloogina seda teksti.
Jah, tegemist on puhtakujulise vasakpoolse populismiga. Vasakpoolse, kuna rõhutab ümberjagamise ja rikaste/ettevõtete maksustamise vajadust. Populismiga, kuna räägib vajadusest anda otsustamis-õigus inimestele tagasi. Jällegi, politoloogina ma ainult vaimustun, kui räägitakse selgelt ideoloogilist ühesuuna-juttu, mitte ei üritata kõnetada kõiki ja korraga.
Mõistagi ei suuda aga ka vist küll mitte ükski poliitiline jutupuhuja vältida meeldidasoovimise tuhinas vasturääkivusi.
Sisulised vasturääkivused
Nii räägitakse ühelt poolt vajadusest ümber jagada (st võtta ära edukamatelt) ja teisest küljest küljest meritokraatiast (st saavutustepõhisest individuaalsest toimetulekust, st edukas saab rohkem).
Räägitakse sellest, et relvade asemel on vaja rohkem panustada haridusse, tervishoidu ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse. Ja siis teises lauses tõdetakse, et Bundeswehr peab olema varustatud kõigega, mis on riigi kaitseks vaja.
Et on vaja edendada sõna- ja muid vabadusi. Ja et samas on aja piirata parempoolset mõttevälja.
Noh ja muidugi USA-vastasus (süüdistus rahvusvahelise õiguse rikkumises, viide riiki sissetungimises ja miljoni inimese surmas) ning Venemaa ja Hiina kui uue jõubloki olulisuse rõhutamine. Ning et sanktsioonid kahjustavad Saksamaa lihtsate inimeste huve, kuidas siis ilma selleta, eksole :)
Aga jättes kõrvale kõik selle, mis minu meelest on selles tekstis valesti, tõden ma politoloogina ikkagi kõnealuse poliitilise fenomeni ehk Sahra Wagenknechti edukust nii poliitilise konjunktuuri tabamisel ida-Saksamaa ühiskonnas kui ka võimekust see turunišš oskuslikult ära kasutada. Lühike ja inimkeelne poliitiline tekst toimib – tehke järele!
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment