Vene meediakäsitlus on üsna neutraalne, isegi väikese positiivsuse noodiga. Ühest küljest tõdetakse, et uus peasekretär on tuntud oma Ukraina-toetuse poolest, teisalt aga markeeritakse teda kui väga oskuslikku kommunikaatorit.
Oktoobri esimesel päeval vilksatas kõigi suuremate Vene väljaannete veebikülgedel teade Eesti ja Soome kavatsusest sulgeda Soome laht Venemaa laevadele. Seda jõudis napisõnaliselt kommenteerida ka Venemaa välisministeerium. Kui lisada siia Venemaa presidendi abi ja salateenistuse kindrali Nikolai Patruševi hoiatus Baltimaade idapiirile rajatavast kaitseliinist, mis on justkui idasuunaliseks tõukepesaks NATO vägedele, siis on kõik jutumärkides „selge“. Kõik Venemaaga läänest külgnevad riigid on agressorid?
Ei, vene retoorika on teistmoodi fookusega: mitte need riigid ise pole agressorid, vaid nad on muudetud agressiivseteks vasallideks USA poolt. Et vaadake – endine ENSV ja endine venesõbralik Soome on nüüd alla neelatud NATO poolt ja vaadake milliseks on nad muutunud – see Soome lahe sulgemise idee pole ju nende riikide enda oma, see on neile ette öeldud Washingtonist!
Vene välisminister Sergei Lavrov hoiatas ÜRO Peaassambleel peetud kõnes, et Ukraina ja tema lääneliitlased ei peaks püüdma võitu vastasseisus tuumajõuga. Neid vihjed Venemaale kui tuumarelva omavale riigile on teinud ka president Putin. Kas me peaksime nendesse väidetesse suhtuma õlakehitusega?
Vaadake kui külas elab üks hull, kes regulaarselt tõuseb püsti ja teatab, et „kui te ei lase mul teha mida ma tahan, siis ma tapan kõik maha!“, siis esiteks ei saa te minna lõputu järeleandmise teed. Nii et reaktsioon peab olema jahe, aga kindel – see hull tuleb võtta kontrolli alla.
Mida õigupoolest kujutab endast Venemaa uus tuumadoktriin, millele on otsesõnu viidanu Putin?
See on paber, millele on veidi ümber sõnastatud seesama ähvardus: „juhul kui te ei lase mul teha, mida ma tahan ...“
Lõppkokkuvõttes ei sõltu tuumarelva kasutamine või mittekasutamine sellest paberist, vaid antud käsust ja siis selle käsu kas täitmisest või mittetäitmisest.
Mõned kuud tagasi teatas Venemaa, et asutas rahvusvahelise Lev Tolstoi nimelise rahupreemia. Kas nüüd on selgunud, kes selle jutumärkides „rahupreemia“ sai?
Preemia andmine Aafrika Liidule on VF välispoliitika mätta otsast vaadatuna väga nutikas samm, mis peab toetama Moskva soovi olla „globaalse Lõuna“ konsolideerija
Nutikas oli see ka järjepidavuse mõttes – viimase NSVL rahupreemia sai samamoodi Aafrika esindaja – Nelson Mandela
Igatahes on Venemaal vaja üha rohkem panustada sõjatehnikasse ja sõjaväkke. Blomberg viitab, et Venemaa suurendab järgmisel aastal sõjalisi kulutusi ja need moodustavad juba 40 protsenti kogu riigi eelarvest. Ilmselt tõusevad ka neil maksud. Aga kusagilt peab ka see riik kokku tõmbama. Kust?
Otseselt ei pea, sest nende kasutada on suvräänne rahapress, lükkavad aga inflatsioonile veel hoogu juurde ja saaad summad kaetud.
Teisalt aga kokkutõmbamise protsess käib ammu ja mitte selle sõja tõttu. Massiivne kohalike omavalitsuste reform vähendab nö alumise korruse bürokraatiat, mis annab märkimisäärse kokkuhoiu. Teiseks nt sotsiaal-asutuste, regionaalsete haiglate ja koolivõrgu optimeerimine. Kolmandaks on riik järjest enda pealt ära lükkamas enda jaoks mitteomaseid funktsioone, muutes seniseid munintsipaalettevõtteid äriühinguteks jne
Naljaga pooleks võib öelda, et kõva kokkuhoiu annab ka vangide hoogustuv saatmine sõtta – selle arvelt on juba saadud kinni panna terveid kolooniaid
Välisvaatlejad räägivad ka üha rohkem sellest, et Venemaa on sunnitud välja kuulutama veel ühe mobilisatsiooni. Tasapisi võiks see hakata murendama ju juba ka Putini võimu? Nagu ka peagi neljandasse aastasse jõudev agressioon?
Ei pea välja kuulutama „veel ühte“ mobilisatsiooni, sest formaalselt pole ka senine lõpetatud. Aga sisuliselt tõesti, mehi juurde on vaja ja sellest räägib ka seadusemuudatus, mille alusel saab rindele võtta ka eeluurimis-isolaatorites olevaid kinnipeetuid: neid on u 100 tuh meest, kellest loodetakse värvata 20-40 tuh.
---
Küsimas Ainar Ruusaar ja Timo Tarve, vastamas siinkirjutaja, saade järelkuulatav siit
No comments:
Post a Comment