Kolm muhhameedlikku riiki sõlmisid nüüd hiljuti omavahel sõjalise (kaitse-)liidu, mida on selle idee tekkest saadik nimetatud NATO koopiaks. Miks? Aga esiteks sellepärast, et uue liidu keskseks loosungiks on „rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu“. Teiseks aga seetõttu, et uue liidu üheks asutajaks on Türgi, kes teadupärast on NATO liige.
Ja teine aspekt – miks peaks seda uut ühendust nimetama moslemlikuks? Lihtsalt asjaolu, et kolm asutajaliiget: Türgi, Pakistan ja Saudi-Araabia on tolle religiooni kandjad, oleks minu jaoks ehk ebapiisav. Sama loogika järgi võiks ju päris-NATO’t nimetada „kristlikuks“, kuna enamik liikmesriike on pigem kristlikud (välja arvatud seesama Türgi ja tinglikult ka Albaania).
Meka sümboolsus
Aga islami elemendi õmbleb siia külge väga tugevate niitidega asjaolu, et uue liidu asutamisleping allkirjastati Mekas. See pole mitte lihtsalt sõnakõlksuna „püha linn“ moslemitele, vaid sellesse linna on keelatud mitte-moslemite sisenemine. Saudi-Araabias paiknevasse linna suunduvatel teedel on sõna otseses mõttes kontrollid ning reeglit rikkuda üritajad saavad kaela trahvi ning tõenäoliselt ka riigist väljasaatmise.
Ametlikult mõistagi seda nüüdseks paberil allkirjad saanud liitu muidugi ei nimetata NATO’ks, selle asemel on seni kasutusel „Ühise kaitse Meka lepe“, selle kõrval ka „Meka kaitsepakt“, „Meka heidutuslepe“ jms mitte kuigi suupärased nimetused. Kuid kui jätta nimetus kõrvale, mis on asja sisu?
Et kolm Lähis-Ida riiki leppisid kokku ennast kaitsta, aga kelle vastu? Ühest vastust polegi niiväga lihtne anda.
Mitmeid seletusi
Kuna võrdlus NATO’ga on selle loo selgroog, siis ka NATO algne idee oli kolmetine – hoida USA kaasatuna, Saksamaa mahasurutuna ja Venemaa väljas. Ning nagu näha ja teada, on kõik need eesmärgid olnud kõikuva suurusega ning edukusega täidetavad. Peamine oli aga hoida ära järjekordset suurt sõda, mis võiks alata Euroopast ja levida kulutulena üle maailma.
Meka leppe puhul on samamoodi sihte ja seletusi mitmeid. Idamaades pole kombeks asju seletada lihtsalt ja sirgjooneliselt ning seetõttu on enamik tõlgendusi väljastpoolt omistatud.
Ühest küljest – kui moslemid sõlmivad liidu, siis pakub ju ise ennast lauale seletus, et teevad nad seda mitte-moslemite vastu. Seega lihtsaim seletus, kui vaadata asjale regioonipõhiselt, oleks Iisrael ja tema ekspansionism (ja selle taga mõistagi USA toetus, kuna need kaks käivad paarisrakendis). See näib olevat üks väheseid ärritajaid, milles nood rahvad justkui suudaks kokku leppida.
Teine seletus on aga keerulisem – kõige karmim kokurents ja heitlus ressursside pärast on liigisisene. See tähendab et islamimaailm on oma siseselt palju teravamas ja kestvamas võitluses eri sektide vahel kui nad iial on olnud väliste jõudude suhtes.
Väliste jõudude ohjeldamine?
Nii ongi kõige teravamate konfliktide allikaks hetkel hoopis need ohud, mis lähtuvad justkui usukaaslastelt nii Iraanist kui nt Jeemenis tegutsevate huthide poolt. Kuna neid kahte võib aga omakorda näha kui Hiina proksi’sid, siis võiks oletada, et tõrjutakse hoopis neid kolmandaid, regiooniväliseid jõude, et nood ei utsitaks liiga palju takka kohalikke konflikte?
Kolmandaks võimaluseks toimuvale vaadata on hoopis vastupidine – Pakistan kui selle kolmikliidu kõige vaesem, aga suurim ja sõjaliselt võimekaim riik on ju Hiina strateegiline liitlane, eriti kui jutuks on Pakistani vastasseis Indiaga. Hiina huvides võiks olla regionaalse võimekuse kasvatamine, mis/kes suudaks lahendada Hormuzi väina sarnased kaubandustõrked.
Nagu näha, on äsja allkirjad saanud liiduga asjad segased ning tõlgendamisvõimalusi oi kui palju. Olgu lohutuseks öeldud, et maailma riiklike tsivilisatsioonide hälliks olevas Lähis-Idas pole asjad kunagi lihtsad. Kõikvõimalikke liite on siin sõlmitud aegade algusest saadik ning enamasti pole alles ka neid sõlminud riike.
Aga ühes võib kindel olla. Mis iganes taktikalisi või strateegilisi ülesandeid lahendama pole see uus liit ka kutsutud, konfliktid selles piirkonnas ei lõpe. Islami-sisest ühtsust pole võimalik saavutada – olgu Mekka kasvõi kuuekordselt püha linn – ja välised jõud ei lõpeta siin oma huvide nimel sekkumist.
---
lugu ilmus siin
No comments:
Post a Comment