President Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Moskvas Venemaa diktaatori Putiniga. Millest Moskvas kõneldi, seda me ei tea. Venemaa diktaator rõhutas pressiesindaja teatel vajadust tegeleda konflikti algpõhjustega, mitte selle lõpetamisega. Mingeid vahendatud läbirääkimisi ei ole Putinile vaja?
Puutinile on vaja läbirääkimisi, aga mitte sõja lõpetamist. St, tema jaoks on väga meeldiv, kui tema juurde saadetakse läbirääkijaid, sest siis ta tunneb et teeb õiget asja. Ta on oluline, tema juurde saadetakse palujaid, temaga räägitakse olulistel teemadel. Kui ta aga lõpetaks sõja, siis ju saadikuid enam ei tuleks
Venemaa meedias võis kohata irooniat Witkoffi ja Kushneri visiidi üle, neid nimetati “Vitekiks ja Zjatekiks”. See tähendab ju üleolevat suhtumist Trumpi saadikutesse, millest nad ise ilmselt aru ei saanud kuid millest salateenistus neile loodetavasti teada andis?
Neid tegelasi on ju tõepoolest keeruline tajuda kui tugevaid läbirääkijaid, kes tuleks ja esitaks omapoolsed nõudmised. Neid tajutakse nõrgana, kuna nad tulevad palujana
Georg Kennanni pikk telegramm 1946 aga õpetab meile, et kui VF tajub nõrkust, siis ta esitab järeleandmise asemel hoopis uued nõudmised
Venemaa presidendi abi Juri Ušakovi sõnul arutati majandusküsimusi ja Venemaa-Ameerika ühendprojekte. Trump tahab Putini Venemaaga ikka asju ajada ja Putin vist Trumpi juhitud Ühendriikidega ka?
Piitsa ja prääniku asemel näib USA pakkuvat ainult präänikut. Midagi stiilis: „lõpetage ära ja siis me saame hakata koos äri ajama ning palju raha teenima“. Trumpi nägemus endast on ju eelkõige „ettevõtja“, kes on juhuslikult ka president ning eks vene pool oskab seda ära kasutada.
Tegelikkuses polnud USA VF jaoks ennem sõda kuigi oluline majanduspartner ning praegu on see ajaloolises madalseisus
Kuid eks see majandusliku ärakasutamise hoob töötab mõlemas suunas. USA teab päris täpselt, kui kehvas seisus on VF rahandus ning üritab seda ahvatlust ära kasutada.
Tekkimas on justkui mingi suur kolmnurk, kus Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Venemaa sooviksid maailmas mõjusfäärid ära jagada. USA saaks Gröönimaa, Venemaa saaks Ukraina ja Hiina saaks Taiwani ning kõik oleksid rahul – sellist Trumpi unenägu olen ma iroonilistes kommentaarides kohanud. On see ainult unenägu?
Unenägude seletamises olen ma kehvake, kuid terake tõtt siin on küll. Ma pole küll kindel, kas ja kuivõrd Trump tahad Gröönimaad, kuid ta tahab saada kontrolli maailma olulisemate kaubateede üle, sest nende kaudu saaks kontrollida turge, mh nafta hinna kõikumisi. Gröönimaa on lihtsalt tugipunkt, mille kaudu kontrollida GIUK gap (Gröönimaa-Islandi-Ühendkuningriigi ava), mingis mõttes võrreldav Hormuzi väinaga, ainult et tohutult suuremas mõõtkavas
Kümne päeva pärast on Venemaal Riigiduuma valimised. Ükskõik, kas ja kuidas tulemusi võltsitakse või mõjutatakse, on need ette teada ja Putini partei Ühtne Venemaa võidab taas valimised. Aga rahulolematus Venemaal kasvab – bensiininappus ja piirangud internetile võiksid ju mõjutada vähemalt valimisaktiivsust?
Ei, valimisurnid viiakse kohale ja riigile olulised veebriessursid toimivad üldjoontes ikkagi
Valimisaktiivsus, nii nagu ka tulemus on ju tõlgendatavad omamoodi usladushääletust võimude tegevusele (see tähendab sõjale) ning selles ei saa lubada suuri kõikumisi
Valimisaktiivsus on olnud läbi aegade sellistel valimistele 50-60% vahel, usun et nüüd joonistatakse samasse vahemikku
Levada keskuse viimased uuringud näitavad, et Putini populaarsus oli augustis 76 protsenti, viimati oli see nii madal veebruaris 2022. Kui Putinile neist toetusnumbritest räägitakse, siis väga murelikuks see teda siiski tegema ei pea? Venemaa tänane võim püsib ja opositsiooni Venemaal ei ole praegu ja ei ole ka pärast 20. septembri valimisi?
Küsimusele küsimusega vastata pole küll viisakas, kuid kas on siis mõnda nähtavat alternatiivset liidrit, kes pretendeeriks võimu ülevõtmisele? Kuni seda pole ...
Isegi Hiinas ja Põhja-Koreas räägitakse, kes on piisavalt mõjukas, et võiks pretendeerida millelegi, VF’is seda vähemalt praegu isegi ei sosistata
Parempopulistlik partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) on muutunud selle riigi populaarsemaks erakonnaks. Muuhulgas lubavad nad võimule tulles kaotada sanktsioonid Venemaale. Kas Moskval on tõpoolest mõju sellise riigi poliitikale, nagu seda on Saksamaa? Seda ajal, mil on tõestatud, et droonirünnaku Leipzigi lennujaamale korraldas Venemaa?
See pole mitte niivõrd Moskva mõju, kuivõrd „ostalgia“, mida ida-Saksas AfD edukalt ära kasutab. Seal piirkonnas on AfD populaarsus hetkel 44%, mujal riigis 28%.
mida AfD aga hakkab tegelikult tegema, juhul kui ta päriselt võimu juurde saab, seda ei tea keegi, ilmselt nad ise ka mitte. Tavaliselt juhtub nii, et valimiseelses tuhinas radikaalset juttu ajavad jõud osutuvad võimu juures üsna pragmaatiliseks
---
Saatejuhid Ainar Ruusaar ja Timo Tarve, kõnelemas Karmo Tüür, saade järelkuulatav siit
Subscribe to:
Post Comments (Atom)


No comments:
Post a Comment