Venemaa-Ukraina-Valgevene kolmnurgast Reporteritunnis

Karmo Tüür, Mart Nutt, Peetr Kaldre, Reporteritund

Krimmi annekteerimise kolmandal aastapäeval on paslik taaskord vaadata otsa olukorrale. Kas Krimm on nö päevakorrast maas? Ehkki de jure ei tunnustata taolist maa-haaramist, ollakse sellega de facto paljuski lepitud. Praegune Venemaa seda poolsaart tagasi anda ei saa, Ukraina tagasi võtta ei suuda, Krimmi enda elanike otsusest ei muutu kah hetkel midagi.

Venemaal oli soov, tahe ja võimekus Krimm ära võtta, Ukrainal oli ehk küll soov seda alles hoida, kuid puudus nii tahe kui võimekus.

Kuidas Krimmis ja Kagu-Ukrainas toimuv mõjutab Venemaa ja Valgevene suhteid? Venemaa ja Lääne, Venemaa-Ukraina, Ukraina-Valgevene, Valgevene-Lääne suhetevõrgustikke?

Kõigest sellest räägitut saab täpsemalt kuulata siit.

---

pilt võetud siit

22. veerandtund väliskommentaatoriga: Kalev Stoicescu Prantsusmaa presidendivalimistest

Veerandtund väliskommentaatoriga: Kalev Stoicescu Prantsusmaa presidendivalimistest. Saatejuht Karmo Tüür.

1- eelseisvaid presidendivalimis on võrreldud ei millegi vähemaga kui uue Prantsuse revolutsiooniga. Kuidas kommenteerid taolist võrdlust?

2- kuidas tõlgendada asjaolu, et peamisteks kandidaatideks on inimesed, keda veel hiljuti:
– peeti marginaalideks (Le Pen)
– ei tuntud üldse (Macron)

3- Moskva tõlgenduse kohaselt (kui kuulata Kiseljovi) koristab USA’le meelepärane praegu president Holland kohtu abil ebamugavaid kandidaate ja upitab suurkapitalile (loe:USA’le mugavat kandidaati Macron)
kas meil on tegelikult mingeid pidepunkti, milliseks võiks kujuneda Emmanuel Macroni poliitika EL-NATO-USA vs Venemaa suhterägastikus?

4- mõni näpunäide EV välispoliitika kujundajatele, mida tuleks teha, kui siiski võidab keegi nö konservatiivide / EL vastaste leerist.

---
Pilt võetud siit
---
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

21. veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Herkel – Karabahhiast Artsahhiks.

Veerandtund väliskommentaatoriga: Andres Herkel – Karabahhiast Artsahhiks. Saatejuht Karmo Tüür
----

Suurest pildist rääkimine on intellektuaalselt huvitav, kuid suur pilt koosneb detailidest, mida tuleb sama palju teada. Kaukaasia on suure pildi osa. Kaukaasia malelaua üks väike, aga oluline ruut on Mägi-Karabahhia, mis andis endast taas põhjust rääkida.

• Referendumiga võeti piirkonna nimeks Artsahh – kellele on see signaal suunatud ja mis sisu see signaal omab?
• Referendumiga muudeti ka põhiseadust, liikudes presidentaalse valitsusvormi poole – milleks seda vaja oli?
• Kas need sammud muudavad ka midagi konflikti olemuses või on tegu pelgalt kosmeetiliste nihetega?
• Kas võib väita, et selle konflikti võti lebab mitte Bakuus ega Jerevanis, vaid Ankaras?
• Mida peavad Eesti välispoliitika kujundajad, selle ümber tegutsejad ja vahetud elluviijad silmas pidama Artsahhi teemat käsitledes?

---
pilt võetud siit

-------------
Saade kuulatav EVI podcasti lehel.

Venemaa info-väed tegevuses

Tajujuhtimine, info- ja psühholoogiliste operatsioonide läbiviimine (potentsiaalse) vaenlase suunal on vana kui maailm. Venemaa saavutas aga selles uue, institutsionaliseeritud tasandi, teavitades kaitseminister Šoigu suu läbi vastavate eriüksuste/väeliigi loomisest oma armee koosseisus.

Tõsi küll, ka enne nende marker-sõnade väljaütlemist (mille sisu on lihtsalt üle kinnitada, et Moskva on valmis, võimeline ja tahteline inforelva kasutama) on lahingud inforindel toimunud pidevalt. Valeuudiste tootmise ja nende läbi valupunktide mõjutamise näiteid võivad välja tuua kõik Balti riigid.

Ameerika hääle palvel kommenteerisin mina olukorda Eestis, tuues näiteks väidetava vallandamise vene keele kasutamise eest ning selle hilisema ümberlükkamise ja kurjakuulutava uudise selle kohta, kuidas Eesti on võtnud sihikule Leningradi aatomielektrijaama. (Tänan portaali PropaStop, kuskohast käesolevad viited mugavalt ja kiirelt kätte sain)

Läti poolt kommenteeris olukorda Ojārs Skudra ja Leedust Vytis Jurkonis.

Lugu ennast saab lugeda siit
---
pilt võetud siit

Propagandasõjas ellujäämisest

Venemaa propagandistlik surve Euroopale ja Läänele laiemalt muutub üha massiivsemaks ja agressiivsemaks. Selle eesmärk on üks ja lihtne: näidata siinsetele inimestele, et Lääne ühtsust pole olemas, et meie sisemised lõhed ja erimeelsused on niivõrd suured, mistõttu konflikti korral pole mõtet liitlastele loota ... ja üleüldse oleks targem juba ette alla anda.

Venemaa on edukalt ära kasutamas meie peamisi väärtusi - sõnavabadust ja õigusriigi põhimõtteid. Vabadust esitada nö alternatiivset vaatekoha ja teadmist, et õiguspäraste meetmetega on seda väga raske tõkestada.

Õnneks ei saa väita, et me istume selles olukorras käed rüpes. Riias tegutsevas NATO StratCom üksuses ja Brüsselis toimetavas Euroopa Liidu EastStratCom meeskonnas tegeletakse vene info- ja psühholoogiliste operatsioonide kaardistamisega. (Muuseas, mõlemas tegutseb ka Eesti spetsialiste, nt Aivar Jaeski ja Anneli Kimber). Soovitan tutvuda kasvõi EU vs desinfo ülevaatega või paberiga Venemaa manipulatiivsetest tehnoloogiatest.

Kõrvale ei jää ka Euroopa kodanikud ise, olgu näiteks toodud Briti juurtega võrgustik Bellingcat või Eesti enda PropaStop.

Aga mida me saame ise teha, nii kodanikuna kui riigina? Vastus on sisuliselt üks - peame tegelema (enese-)harimisega. Kuidas ära tunda kaheldava väärtusega infot, eristada väärt- ja rämpsallikaid, pooltõde ja lausvalet. Kuidas kontrollida ajakirjanike ja -kanalite tausta, et mitte osutuda olevat kasuliku idioodi rollis. Kuidas sundida ennast rahulikkusele üha kiirenevas infokeerises, kuidas mitte reageerida igale läikivale infoklibakale, mis võib osutuda landiks. Kuidas kontrollida infot ennem kui seda levitada. Kuidas mitte usaldada pealkirju.

Kõigest sellest oli juttu intervjuus saatele Euroopa Uudised, saade järelkuulatav siit.
-------
pilt võetud siit

Разбор полетов: Müncheni konverents

Mida siis seekord arutati Müncheni konverentsil, kuskohast tekkis ja mida tähendab Venemaa välisministri poolt väljaöeldud "Lääne-järgne maailm"? Kas ja mis mõju omab Moskva otsus tunnustada nn DNR ja LNR dokumente?

Stuudios nagu ikka saatejuht Artur Aukon ning eksperdid Harri Tiido ja Karmo Tüür

Saadet saab järelkuulata siit.
----------
pilt võetud siit

Suur Balti Müür?

Küsimused:

Kuidas ametlik Tallinn ametlikult põhjendab Eesti-Vene piirile müüri/tara rajamist? Mis on tegelik motivatsioon? Mida selle seina rajamine annab Eestile?

Vastus:

Siin on kaks aspekti: universaalne ja spetsiifiline.

Universaalne on tõdemus, et avatud välispiiride aeg näikse olevat (vähemalt mõneks ajaks) läbi. Piiritõkete rajamine on muutunud pigem normiks kui erandiks. Viimase 25 aasta jooksul olla piiritarade arv väidetavalt kasvanud 16’lt 66’le ninig see tendents pigem süveneb – meenutagem kasvõi uue USA presidendi soovi rajada müüri USA-Mehhiko piirile. Avatud piir näitab täielikku usaldust ja/või tõsiste probleemide puudumist.

Spetsiifiliseks Eesti-Vene (või Euroopa-Vene) välispiiril on kolm vägagi praktilist eesmärki:

•          kasvav illegaalse immigratsiooni surve sellele piirilõigule, sh eriti Vietnami jms kodanike poolt;
•          soov tõkestada aafrika seakatku levikut, mis on olnud tõsiseks probleemiks mõlema poole põllumajandus-sektorile;
•          lihtne, ent tõhus signaal võimalikele nn rohelistele mehikestele, et siin ei toimi nende presidendi stiilis esitatud argument „nad eksisid ära!“

---

Eesti poolelt andis selgitusi veel Leonid Karabeškin, Läti poolt Jevgenia Poznjak ja Kārlis Daukšts, Leedust Eimutis Misevicius, Vytis Jurkonis ja Vytis Jurkonis

---

Materjal ilmus algselt Deutche Welle venekeelsel lehel, hiljem Poola portaalis Webnalist.

---

Pilt võetud siit