USA raketilöögi kaks külge

Tänane hommik algas ilmselt kõigi välispoliitika vaatlejate jaoks kuumalt. Lausa tulikuumalt. 59 raketti, mis lasti välja USA aluselt ja purustasid Süüria lennuväebaasi (kuskohast olla sooritatud keemiarelvarünnak), lõid paljud kaardid segamini ning sunnivad toimuvat ümber mõtestama.

ERR ja BNS küsisid, vastasin üsna ühte moodi mõlemale, toon siinkohal ära ERR portaalis ilmunu:

--------

Eesti välispoliitika instituudi ekspert Karmo Tüür leiab, et USA tõestas reedese Süüria-rünnakuga oma maailmapolitseiniku rolli, kuid aktsiooni must varjund on rahvusvahelise õiguse aspekt.

Tüür ütles ERR-ile, et USA sõjalisel operatsioonil on vähemalt kaks teineteisele vasturääkivat tahku.

Ühes otsas on Tüüri arvates suur geostrateegilise sõjalise julgeoleku pilt: USA kinnitas rolli, mille riik on endale ammu võtnud - ta on maailmapolitseiniku rollis. "Ja tal on mitte õigus, vaid võimekus ja tahe reageerida ühepoolselt, kui ta seda vajalikuks peab."

Tüür leiab, et senise jõudude vahekorra hoidmise mõttes on see positiivne samm, kuna praegune suur strateegiline pilt püsib koos USA dominandil.

"Teine aspekt, mis on tunduvalt hallima kui mitte öelda mustema varjundiga, on see, et meie kui väikeriik peaksime olema altid jälgima rahvusvahelise õiguse aspekte. Igasugune ühepoole aktsioon, ilma ÜRO mandaadita on negatiivne samm. See pool on meie seisukohalt vaadatuna halb," sõnas politoloog.

President Donald Trumpi otsust õhulöök Süüria lennuväebaasile anda, hindas Tüür ootuspäraseks, sest Ühendriikide presidendi soov on näidata, et tema käitub teisiti kui käitus ja käitunuks eelkäija Barack Obama.

USA ja Venemaa edasiste suhete kohta arvas Tüür, et Venemaa puhul on alati tähtis eristada, mida riik sõnades ütleb ja mida päriselt ette võtab.

"See, et Venemaa on USA sammud hukka mõistnud ja kutsunud üles ÜRO julgeolekunõukogu erakorralisele istungile, on kõik retooriline pool. Oluline on, mida Venemaa järgmiseks teeb, reaalselt ja päriselt teeb," ütles Tüür.

"Juhul kui järgneb mingisugune sõjaline vastulöök - sõjaline ähvardus või aktsioon USA lennukite või luureobjektide suhtes - on meil üks pilt. Juhul kui see jääb ähvarduseks, on teine pilt," lisas ta.

--------

pilt võetud siit

Head suhted Venemaaga

Kas teie teate mida see tähendab? Mida tähendavad need „head suhted Venemaaga“, mida me peaks taotlema? Ei, mida need päriselt tähendavad?

Sain hiljuti kutse tulla rääkima teemal: „Head suhtete võimalikkusest Venemaaga.“ Samal ajal pidin vastama ühe rahvusvahelise ekspertuuringu käigus küsimusele: „Missugune teema Eesti-Vene kahepoolses agendas on ummikseisus ja millele te vajaks Euroopa-poolset tuge?“

Jäin mõtlema ... ja takerdusin.

Mis oleks see „hea“, mida me peaksime tahtma? Mitte abstraktne „heanaaberlikkus“ või idealistlik „täielik teineteisemõistmine.“ Ma räägin millestki objektiivsest, mõõdetavast ja saavutatavast.

Kolmik-analüüs
Võtame klassikalise kolmik-analüüsi mudeli. Kaardistame ära algustpunkti, visandame eesmärgi ja mõtleme, mis on see, mida me peaksime sihini jõudmiseks tegema. Mida me tegelikult ka ise oleksime tahtelised ja suutelised tegema, ilma kahjustamata oma muid huve?

Alguspunktiga on kõik selge. Juhul kui meie taotlus on savutada „head“, siis järelikult alguspunkt on „halb“. Või siis madal, ebapiisav, mitterahuldav vms.

Planeeritavate sammudega taotletava „hea“ saavutamiseks on mõistagi keerulisem. Mis on see, mida me tegelikult teha saame. Missugused on meie käsutuses olevad ressursid. Kas planeeritav tegevus on õiguspärane ja kooskõlas meie laiemate eesmärkidega?

Kolm näidet
Lepime kohe alustuseks kokku, et ärme räägime asjadest mida me muuta ei saa. Me ei saa muuta Venemaa nägemust ümbritsevast maailmast, tema soovi / mittesoovi sekkuda naabrite asjadesse. Moskva missionäärlikku soovi tuua maailmale ainult head ja tõrjuda kõike kurja.

Oletame et me tahaks taas tuua oma sadamatesse vene transiidi vood. Vabandust, aga see ei sõltu meist. Mitte miski mis me ka ei teeks ei muudaks ära Venemaa täiesti loomulikku soovi suunata nt vedelkütuse vood omaenda sadamatesse ja ümarpuit oma saekaatreisse.

Oletame et me tahaksime suurendada sissetulevat vene turistide tulva. Vene inimese otsus kuhugi sõita sõltub eelkõige tema ostuvõimest ja rubla kursist. Seejärel ka sellest, missugune riik on parasjagu vaenlaseks kuulutatud või kuhu pole (varjatud) pagunite kandjatel sõitmine soovitatav.

Oletame et me tahame luua viisavaba tsooni piirialadel. See oleks tehniliselt tehtav küll, kuid alates 2014.a on see teema päevakorrast maas. Kas oleksime valmis unustama Krimmi ja seeläbi mahitama naabrit uutele maadehaaramistele?

Hea aed teeb hea naabri
See ingliskeelses maailmas levinud lause kehtib minu meelest ka Eesti-Vene piiril. Ehk siis üks asi, milles mina näeks et Euroopa Liidu tasand võiks abiks olla, oleks ühtne piiri(valve)poliitika. Et siis ehitada välja korralik Euroopa Liidu välispiir ja seda ka ühiselt valvata. Kuid taoline soov läheks vastuollu Euroopa Liidu praeguse poliitilise olemusega, nõuaks üleminekut föderaalriigi põhimõtetele (a la ühisarmee).

Ning kas korralik, toimiv ja pidav piir Eesti/Euroopa Liidu ja Venemaa vahel oleks see asi, mida me saaks liigitada „heade suhete“ alla Venemaaga? Või äkki siiski oleks? Oleks see meie mõlema huvides?

---

pilt võetud siit

Üha konservatiivsem Tšetšeenia

TV3 küsis: kas Tšetšeenia on liikumas äärmusislami teed, jälitades homoseksuaalseid inimesi, kohustades tüdrukuid koolides pearätte kandma jne?
---
Äärmuslikuks seda siiski veel nimetada ei saa, tõeliselt äärmuslik vorm islamist lokkab siiski nn Daesh kontrolli all oleval territooriumil. Kuid tõepoolest, Tšetšeenia on järjest rohkem kasutusele võtmas fundamentalistlikke elemente.

Tšetšeenia roll Venemaa riigiehituses on aga tõepoolest huvitav nähtus. Formaalselt on Tšetšeenia Venemaa osa, kuid kui vaadata seda, et kes kellele maksab, siis võib pigem väita et Venemaa maksab Tšetšeenial andamit. Kunagi aktiivselt Moskva vastu võidelnud Kadõrovite klann on hetkel omalaadse palgaarmee rollis, kes peab kontrollima mitte ainult olukorda selles Põhja-Kauaasia vabariigis, vaid ka kaitsma nt Moskva huve Süürias. Põnevaks muudab toimuva see, et tšetšeenid sõdivad tolles konfliktis mõlemal poolel.

Uudislõik järelvaadatav siit, samast tehtud ka ekraanitõmmis.

Piiteri metrooplahvatusest

(eile sai antud 4 intervjuud samal teemal, kaks Vikerraadiole, üks Kuku raadiole, üks Tallinna televisioonile, kuid Vikerraadio pikem salvestis on eraldi järelkuulatav, seega olgu esile toodud see)

Aasta tagasi sai kirjutatud mõttepaber, milles sai esile toodud Venemaa neli erinevat arengustsenaariumit, millest kõige tõenäolisemaks hinnati versiooni, mille kohaselt Venemaa jätkab Vladimir Putiniga ja vägivallaga kui tema režiimi legitimeerimise vahendiga … paraku on see ka tõeks osutunud.

Praeguse terroriteo puhul torkab silma võimude, eelkõige Putini enda ebatüüpiline käitumine. Venemaa president tavaliselt kaob taoliste sündmuste toimumise järel nö sirmi taha, kuid seekord oli ta sisuliselt kohe valmis andma intervjuusid ja ilmuma ka sündmuskoha lähedusse.

Kõigest lähemalt saab järelkuulata siit, samast on võetud ka ekraanitõmmis.

Peterburi metroorünnak

EPL küsis, mina vastasin

---

Minul on värskete sündmustega Peterburis kaudselt ka isiklik seos, kuna seal õppides käisin sadu kordi läbi samade metroojaamade, mis nüüd võimaliku terrorirünnaku ohvriks langesid.

Juhtunu hindamisel on aga oluline mitte see, mis toimus, vaid see, mille jaoks seda ära kasutatakse.

Nüüd on oluline vaadata, kelle peale näpp näitab: kui veel kümme aastat tagasi oleks see kindlasti olnud "tšetšeenia jälg", siis nüüd ilmselt ISISe oma. See võib olla ka kaude läbi Tšetšeenia, kuna tšetšeenid on Süürias sõdimas ... mõlemal poolel.

Välistatud pole ka, et näidatakse kas Ukraina või ka Valgevene peale - silmas pidades kasvõi seda, et president Vladimir Putin pidi kohtuma täna Peterburis Valgevene ametivenna Aljaksandr Lukašenkaga.

Ka Minskis on ju olnud metrooplahvatusi ja kuna suhted on praegu kahe riigi vahel pinevad, siis võidakse hakata seda lõnga punuma. Seega võib oletada, et vähemalt mingis kontekstis võib keegi osundada ka "Valgevene jäljele".
---
lugu ilmus siin
---
foto võetud siit

Venemaa ja Valgevene meeleavaldustest

Raadio 4 küsis, mina vastasin:

- Mis on neis meelavaldustes ühist, mis erinevat:
Ühine on see, et mõlemas ühiskonnas jagub piisavalt protestimeeleolu, aga ka see et mõlemad riigid oma ametlikes meediakanalites eelistavad toimunust vaikida. Erinev on aga nii päästikmehhanism (Venemaal võimude korruptiivne käitumine, Valgevenes nn töötumaks) kui ka riikliku reageerimise brutaalsus (Valgevenes tunduvalt jõhkram)

- Kas midagi olulist muutub?
Ei, mõlemal pool on piisavalt suur stabiilsuse reserv.

- Kas Navalnõi on tõsiseltvõetav presidendikandidaat?
Ei. Suurlinnades võiks ta absoluutselt ausate ja läbipaistvate valimiste korral saada isegi kolmandiku häältest, kuid mitte mingil juhul nö ääremaadel, eriti Kaukaasias.

- Kas Naval'nõit kasutatakse ära, lammutamaks Venemaad?
Sellised konspiroloogilised küsimused on küll huvitavad, kuid nende sisse ma ei usu. Pigem Naval'nõi kasutab ise olukorda ära, instrumentaliseerides seda rahulolematust, mis vedeleb nö tänaval
---
Intervjuud saab lähemalt kuulata siit
---
pilt võetud siit

Valgevenest Välismäärajas

Tsiteerides KUKU't: "Valgevene poliitika teemaline otsesaade. Arutlejateks on Karmo Tüür ja endine suursaadik Valgevenes Mait Martinson. (Saatejuht on Hannes Hanso.)"

Teemaks Valgevene eneseotsingud Venemaa varjus. Venemaa-Valgevene liitriik on küll pigem surnud kui elus, kuid Venemaa ambitsioonid oma "väikest valget venda" kontrollida pole kuhugi kadunud. Alates 1994.a Valgevene presidendi toolil istunud ja sinna juurdunud Aleksandr Lukašenka tegeleb nii oma personaalse küsimusega - kaua ta jaksab ja kes tuleb järgmiseks - kui ka riigi kui sellise püsimisega. Kunagine soov saada liitriigi kaudu Venemaa sisuliseks valitsejaks on asendunud hirmuga, et Valgevene võidakse muuta Venemaa oblastiks.

Minsk üritab oma idanaabri tasalülitamiseks mängida nii Läänega kui koguni Hiinaga. Kõigest sellest oligi juttu saates, mille eel ja ajal toimusid Valgevenes protestimeeleavaldused. Saade järelkuulatav siit.

---

plakat, mis ilmestab Valgevenes toimuvat, võetud siit